Ehitusfoorum

Tsirkus Heade mõtete linnast.
Rõdu pärast raskemat lund:
https://tartu.postimees.ee/8172152/pild ... du-kuljest

Enne raskemat lund, pillide puhumisel:
https://www.ejs.ee/tartus-avati-pidulikult-oecologicum/

Toomemäel Liivi 2 asuv Oecologicumi nime kandev õppehoone läbis alles mõne aasta eest põhjaliku uuenduskuuri, see avati õppetööks 4. veebruaril 2022. Mis siis juhtus, kuidas sai rõdu alla kukkuda?

Juhtum on väga värske ja teavet eriti jagada pole, vastas Tartu ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel. Maja rekonstrueerinud ehitusfirma Tartu Ehitus spetsialistid on olukorda üle vaatamas.

Pole veel teada, kas rõdule sai saatuslikuks raske sulalumi või on seal mõni muu põhjus. Pageli sõnul pole õppehoonel seni märkimisväärseid vigu esinenud.

kunn24, huvitav, millal sein teiste rõdude küljest ära kukub?
Ilmselt projekteerija/ehitaja vabandavad, et inimesel kukuvad ju ka hambad suust välja, mis see rõdu siis ära ole.

Tõenäoliselt võtab natukene aega või ootab veidi suuremat lumekogust. Hammaste teema võib olla inimese jaoks päris nukker, rõdu kukkumine viitab rohkem füüsikateadmiste omandamisele (katse). Kindluse mõttes tulebki neid korrata, nagu ütlesid, et 2 rõdu on selleks veel olemas ja arvatavalt ka katseks valmis.

Ärge tormake projekteerijat maha tegema...
Siin on tegemist lumekoti piirkonnaga so lumekoormus (normatiivne 3,75 kN/m2)
Olen peaaegu valmis võtma kergemat sorti mürki, et hoone hooldusjuhendis ja projektis on ette nähtud teatud piirist alates lume koristamine

PS
Kui aga nii pole siis on projekteerija süüdistamine kohane...

EH.INS. kirjutas: 15 Jaan 2025, 09:22 Ärge tormake projekteerijat maha tegema...
Siin on tegemist lumekoti piirkonnaga so lumekoormus (normatiivne 3,75 kN/m2)
Olen peaaegu valmis võtma kergemat sorti mürki, et hoone hooldusjuhendis ja projektis on ette nähtud teatud piirist alates lume koristamine

PS
Kui aga nii pole siis on projekteerija süüdistamine kohane...

Arhitekti nägemuses oli see rõdu ettenähtud ilupuude istutamiseks, ehk kandma mulla, puude ja lume raskust.

ping kirjutas: 15 Jaan 2025, 10:38

EH.INS. kirjutas: 15 Jaan 2025, 09:22 Ärge tormake projekteerijat maha tegema...
Siin on tegemist lumekoti piirkonnaga so lumekoormus (normatiivne 3,75 kN/m2)
Olen peaaegu valmis võtma kergemat sorti mürki, et hoone hooldusjuhendis ja projektis on ette nähtud teatud piirist alates lume koristamine

PS
Kui aga nii pole siis on projekteerija süüdistamine kohane...

Arhitekti nägemuses oli see rõdu ettenähtud ilupuude istutamiseks, ehk kandma mulla, puude ja lume raskust.

Ei ole see asi nii lihtne...

Saab ka kliimamuutuse kaela ajada, nii nagu torustike puhul, Tartu näitel seda tehti. Konkreetselt see Riia tn raudtee alt läbisõit mis suurte rahade ja uute teadmistega uueks ehitati, sh sadevee osa ja esimese suure sajuga uputas nagu muistsed kümnendid enne uuendamist.
Järeldusena süüdistati eelvoolu torude läbilaske võime puudulikkust, kus suurem osa sadeveetorustikku rajati euroopa rahade eest 50+50 projekti raames loetud aastad-kümnend tagasi.
Nüüd see uus torustik osutus liiga peenikeseks, suures osas linnas - mida teha, onju, kliimamuutus süüdi, ette ei saanud näha, varasemalt ehitatu kõik kenasti normi piires.
Nüüd siin seal näha kuidas kotitakse uute rajamisel sadeveega, sadevett linnatänavale-võrku niisama juhtida ei lubata, peab ehitama lokaalseid imbkaev, väljakuid, puhver-paake torustikke. Osade arendajate jaoks ootamatult ebameeldiva üllatusena tulnud kus endise mõne tuhandese torujupi asemel tuleb nüüd kümneid tuhandeid kulutada. Ja nüüd ongi justkui veidraid lahendusi, kus äravool linna sadevee kanalisse on 160mm, selle otsas 5 kandine paak, vist oli lisaks ka ka setiti, õlieraldi, millesse suubub 50 meetrit 900mm puhvertoru, mille külge omakorda parkla restkaevud ja hoone räästavesi.
Idee selles kui tuleb suurem vihm ja linna eesvoolu torud ei suuda hulka vett vastu võtta, oleks hoonete-parklate lokaalsed süsteemid puhvriks, mis kogutud vett hoiustaks ja tasapisi peenema äravoolu kaudu linna võrku ära voolaks. Ainult linn ei plaani kulutust teha, et peeneks osutunud torud jämedamatate vastu vahetada, vaid kogu probleemistiku koormus asetatakse uute ja renoveeritavate ehitiste/rajatiste õlule.

Kliimamuutuse mõjud palavalt armastatud rohepöörde vaatest pitsitavad reaalselt meil Eestis täna rahakotti juba korralikult
Aga mis siis kui ilmneb, et sajatava lumekogused talviti võivad meil kahe või enamkordistuda ja suur osa seni rahatud hoonetest muutuvad koormuste suhtes piiripealseteks ehk konstruktsioonid hakkavad järgi andma.
Mis on lahenduseks, juriidiliselt lihtne, aseta meede või hoolsuskohustus hädalisele ja probleemi pole..

Väide, et oli seina külge liimitud.
https://tartu.postimees.ee/8172385/rodu ... tuse-tottu

Kui kolm ülejäänud Oecologicumi seintel olevat rõdulaadset ehitusosa on kinnitatud fassaadile läbi seina, siis alla kukkunud platvormi kinnituskohtadel asub lagi. Seega ei saanud seda kinnitada läbi seina ning see liimiti oma kohale keemiliste ankrutega ehk lihtsustatuna seletades spetsiaalse epoksiidi või mördiga.

kunn24 kirjutas: 15 Jaan 2025, 13:50 Väide, et oli seina külge liimitud.
https://tartu.postimees.ee/8172385/rodu ... tuse-tottu

Kui kolm ülejäänud Oecologicumi seintel olevat rõdulaadset ehitusosa on kinnitatud fassaadile läbi seina, siis alla kukkunud platvormi kinnituskohtadel asub lagi. Seega ei saanud seda kinnitada läbi seina ning see liimiti oma kohale keemiliste ankrutega ehk lihtsustatuna seletades spetsiaalse epoksiidi või mördiga.

Pole päris õige...
Liimiga / ankurmassiga / keemiliselt vms kinnitati ankrud...

Kusjuures ankrumass on viimasel ajal moodi läinud.
Päris mitu projekti olnud, kus just ankrumassiga lahendus näidatud.
Kuigi minu arvates ankrumassi kasutamine nõuab erilist hoolikust ja ankrumassi enda tugevus ei ole peamine määraja. Ei maksaks end lasta sellest tuubi peal olevast numbrist pimestada.
Keti tugevuse määrab ikkagi selle nõrgim lüli.

Eks ülemised ankrud vupsasid pesast välja, muud midagi. Huvitav oleks teada, et mis materjalist seinaga oli tegu ja mille sisse need ankrud lõpuks jõudsid, kui tegemist oli lae kohaga.

Laekohas betoonvöö ehk oli, aga nende panekul peab väga hoolikas olema.
Jätad puurimistolmu välja harjamata ja piisab, et kogu su kivistunud plögu sealt välja tuleks, nigu sitt lehma ihust.

Ja kuidas seejuures kontrollida, et on piisavalt tolmust puhtaks harjatud? Ega augu sügavusse ju ei näe.
Mina olen kompressoriga tolmu välja "puhunud". Kuna alguses viskab (tuleb seejuures igaks juhuks prille kasutada) korraga palju tolmu ja seejärel enam ei tule, siis olen järeldanud, et küllap piisab. Aga mul ei ole ette tulnud ka sedavõrd vastutustundlikku kinnitust nagu on rippuv rõdu.

traathari, nigu püssi puhastamiseks, tuleb kasutada, kompressoriga puhud välja....
Väga paljud tänapäevased ehitajad ei võta oma tööd tõsiselt, nagu nõuka ajalgi....

Jutt oli, et seespool asusid laepaneelid, st neist oleks saanud betooni välja raiuda ja tõmbele töötavad rõdu poldid kas ankrutega sisse betoneerida või sarruste külge keevitada.
Mulle kunagi püüti keemilisi polte pähe määrida garaažiuste hingede kinnitamiseks Aeroci sisse. Panin mõned prooviks paika, kuid üldse pingutamist ei kannatanud. Keevitasin pika puuri kokku ja pistsin keermelatid kuni ristiasuva seinani välja.

Harjaga nühid tolmu augus edasi-tagasi. Ei see sealt kõik välja tule. Püssitoru on iseasi - sellel on läbiv auk.
Ja mille järgi see korralik ehitaja teab, et piisavalt puhtaks nühitud? Augu sügavusse ju ei näe.
Traatharja abil nühid pehmel materjalil tolmu augu sisse juurde veel.
Proovitud ka harja meetod.
Ühel objektil lasin teha aukude puhastamise töö ära kliendil endal. Lasi jalgratta pumbaga mõned korrad, kuni tolmu enam ei tulnud. Tundus, et toimis ka sellega. Ise olen teinud kompressoriga - see ikka tõhusam.
Kusjuures ESSVE-l on olemas spetsiaalselt nii pühkimise harjad kui spetsiaalne käsipump ja toru.
Juhend ütleb, et peab nii harjama kui puhuma vähemalt 2 korda.
Tegelikult lisaks paigaldusmeetodile on oluline ka paigaldussügavus. Oluline informatsioon peab vastutustundlikel juhtudel projektis olema ära määratud.

Essve juhend https://www.youtube.com/watch?v=oMjtkZ4uEio

vuuk kirjutas: 16 Jaan 2025, 11:35 Harjaga nühid tolmu augus edasi-tagasi. Ei see sealt kõik välja tule.

Ma kirjutasin harja ja kompressoriga.

Hiid kirjutas: 16 Jaan 2025, 13:53

vuuk kirjutas: 16 Jaan 2025, 11:35 Harjaga nühid tolmu augus edasi-tagasi. Ei see sealt kõik välja tule.

Ma kirjutasin harja ja kompressoriga.

Tõepoolest võib nii välja lugeda, tõlgendasin enne teksti teisiti. Vabandust!