Ehitusfoorum

Tere.

Plaan on rajada puurkaev hajaasustuaega piirkonnas. Kuna aga kinnistud on hajaasustuse kohta pigem väiksem ca 5000m2, siis plaan oleks rajada naaberkinnistuga ühine puurkaev, et jääks mõlemale võimalus teha ka imbväljak (60jm kaevust). Teistmoodi ei mängi kaugused kuidagi välja.

Küsimus, juhul kui rajada naaberkinnistuga ühine puurkaev ja puurida see kaev enamvähem ühisele piirile, siis mismoodi oleks kõige mõistlikum planeerida veetrassid majja? Kas lahendada nii, et jaotada maa sees veetrass kaheks ja mõlemale kinnistule maa sisse maja lähedusse maakraan või oleks mõistlik mõni teine lahendus? Kaevu pumba automaatika ja hüdrofor jääb nagunii ainult ühte majja ilmselt? ...või oleks mõistlikum rajada kohe kaevu kohale mingi väike hoone, kuhu teha kaevu automaatika ja hüdrofor ja sealt torude hargnemine?
Milline on tavaline praktika veetraaside ehitusel ja pumba paigaldusel sellise nö ühise kaevu puhul.

noh "tõde ja õigus" või "ankru vedamine läbi naabri kinnistu". Katsu teha oma kinnistule ja naabrile anda kasutusõigus , vormistada see notariaalselt ja tehniliselt ikkagi nii, et naabri tegevus ei saaks kahjustada sinu tegevust

Tere.

Kaevu veesvõtuservituut tuleb teha nagunii.
Kummalgi kinnistul täna hooneid pole ja ehitusloa saamiseks tuleb see küsimus ära lahendada.
Seega küsimus pole hetkel naabri vs minu läbisaamine vms mõistlik lahendus vaid pigem puhtalt tehniline küsimus, milline oleks mõistlikum lahendus (parim hüdrauliline lahendus ja seadmete asukoht, rajamise- ja jooksvad kulud, töökindlus, jms). Ilmselt tuleb paigaldada ka rauaeraldusfiltrid jms.

Tere.

Kõige lollikindlalm ja ka kõige kallim lahendus on teha eraldi kataster kaevu kaitsevööndi ulatusess.
Eraldi kataster, kus kaev on. Voolumõõtja, lisaks veemõõtjad. Siis saate tarbimis järgi kulud ära jagada.

Kui eraldi katastri te ei soovi, siis viimane :

Voolumõõtja, lisaks veemõõtjad. Siis saate tarbimis järgi kulud ära jagada.

Toomas.