Elektrikilp väga niiskes ruumis

[SooSass]

Kui elektrikilp on ruumis, kus niiskus on püsivalt ligi 100% (kondenseerub ümberringi veidi jahedamatele pindadele tihedate tilkadena), siis mida arvata kilbisisu vastupidavusest pikemas ajas? Kilp ise on küll praktiliselt hermeetiline (olgu selle formaalse IP number mida iganes), uks ilma avadeta, korralike vahtkummist uksetihenditega ja samuti on kõikide kaablite sisestused läbi lutiplaatide väga tihkelt venitatud. Aga küsimus tekib, kui kilbi uks avatakse (millegi lülitamiseks, kaitselüliti taaskäivitamiseks, seadistamiseks, mõne osa parandamiseks), siis sel ajal on ju ümbritsev niiske õhk koheselt samamoodi ka kilbi sees seadmete vahel, ning kui seejärel uks sulgeda, jääb see niiskus edasi ka sinna sisse püsima.

Kuidas sellisel juhul toimitakse, mida tehakse? Kas peaks kilbi sisse paigutama niiskust imava aine (silikageel vms) kotikesed, piisavalt suures koguses (aga kui suures siis)? Kas üldse on selliste situatsioonide jaoks eeskirjades, nõuetes, standardites midagi öeldud (ma pole märganud)?

Omaette küsimus veel, et kui vastupidavad (ise omaette võttes) on tänapäeva kaitselülitid, rikkevoolukaitsed ja muu kilbisisene aparatuur sellisele suurele niiskusele, pikema aja jooksul? Nende metallosad (klemmid, kruvid, voolulatid, ühendusjuhtmed) on küll enamasti tsingitud, kroomitud, tinatatud või siis paljast vasest, aga pole välistatud, et mõni sisemine kang, vedru või muu element seal on ikkagi kergesti roostetama hakkav. Vaskosad ja vaskjuhtmed muidugi oksüdeeruvad niiskuses väga kiiresti mustjaspruuniks, aga kui nad on eelnevalt juba klemmide alla tugevalt muljudes (õhukindlalt) pind pinna vastu kinni kruvitud, siis sinna voolu kontaktpinnale oksiidid niiväga kiirelt vist ei teki.

[kunn24]

Küte kilbis vähendab relatiivset niiskust. Kirjutad nii nagu ei teaks midagi.
Lisaks, kui kilp pingestatud ja kuskil kilbis on tarbiv seade (ka kaitselülitid, klemmid ja juhtmed tarbivad!!!), siis eraldub soojust.
Lihtsalt 1 näide kütteelementidest https://heatex.ee/toode/kilbi-kutteelement/
Võid kasutada ka võimsamaid takisteid, hõõglampe jne.

[SooSass]

Küte kilbis vähendab relatiivset niiskust. Kirjutad nii nagu ei teaks midagi.
Lisaks, kui kilp pingestatud ja kuskil kilbis on tarbiv seade (ka kaitselülitid tarbivad!!!), siis eraldub soojust jne. Võid kasutada ka võimsamaid takisteid, hõõglampe jne.

Ikka teame seda võimalust. Aga esiteks kilbi valdajale ei ole vastuvõetav sellise soojendamise lisa-elektrikulu, mis suhteliselt suures kilbis 24/7 töötades võib kuu ajaga ikka eurodesse ulatuda. Teine hoopis tõsisem probleem seoses sellega on, et kilp asub niiskes ruumis, mille temperatuur juba ise on üpris kõrge. Need kilbiküttekehad on mõeldud eelkõige ikkagi talvistes välitingimustes olevate elektroonikat sisaldavate kilpide jaoks. Kui aga seda palavas niiskes ruumis oleva kilbi sisemust lisaks üles kütta, jõuame peagi temperatuurini, mis võib ületada kilbis olevate seadmete normaal-töötemperatuuride vahemikku. Nokk kinni, saba lahti. Tegelikult praegu on kilbis ka paar seadet mis eraldavad soojust kokku ca 5...7W, see veel eriti ei mõju. Samas lihtsad kaitselülitid ja RVKd ise ei soojene märgatavalt, seni kuni tavaoludes (püsitöös) neid ei koormata piiripealselt.

Nii et pigem oleks tegelikult vaja hoopis kilpi jahutada, selleks lisada konditsioneer näiteks. Aga taas on see siis märgatav lisakulu ja eeldab ka kilbi kesta olulist ümberehitamist ning lisapaigaldisi ka väljaspool. Seetõttu tekkiski esimene mõte panna kilpi mingid passiivsed niiskust imavad ained või asjandused. Kotikestega silikageel või riis või siis spetsiaalsed müügilolevad niiskusimurid (aga need kastid või pangekujulised asjandused ei mahu füüsiliselt kilbi sisse). Kuid nendega on jällegi omaette jama, et tuleb regulaarselt uuendada/kuivatada, sest nad ei ima niiskust lõputult. Kuigi juhul kui kilbi ust pikka aega pole vaja avada, siis niiskust juurde ei lisandu ja need ained võib-olla toimivad pikemat aega.

Samas oleks muidugi huvitav jälgida, et mis juhtub siis kui midagi ette ei võta, kui see kilbiaparatuur jättagi tööle sedasi niiskesse õhku. Võib-olla ei juhtugi midagi halba. Minuteada pole ka tavalistes igamehe maja liitumiskilpides (mida valdab-haldab Elektrilevi) mingit soojenduselementi sees, seejuures pole need kilbid isegi mitte tihendatud, vaid sageli alt maapinna poolt hoopis ilma põhjata, kogu maa niiskus saab sisse tulla vabalt (aga välja minna ilmselt mitte, sest otseselt õhutusavasid ka pole neil. Neis kilpides on tüüpiliselt lahklülitid, kaitselülitid ja vooluarvestid, mis peavad töötama nii suvel kui päike kilpi üles kuumutab kui ka talvel väga madalate temperatuuridega. Ilmselt siis ikkagi töötavad ka niimoodi edukalt. Kuigi, tänapäeva kauglugemisega vooluarvestitel võib-olla siiski on mingi soojenduselement juba endal ka sees (või suudavad nad niisama juba omatarbe kaudu ennast piisavalt soojendada - iseküsimus kas arvesti omatarve läheb kliendi või elektrifirma kulude arvele?), aga ma pole selles ka kindel, sellised arvestid pole minu valdkond, pole neid ka lahti lammutanud. Vanad mehaanilised arvestid käisid küll igas olukorras niisama, kuigi oli juhtumeid kus talvel laagrid vist (pool)külmusid kinni, ketas eriti ei tiirelnud enam ja siis vool jäi osaliselt arvestamata.

[Kalvis]

Kunn24 vastas õieti. Kui kilbis on >5 W tarbijad siis lisakütet polegi vaja. Ajab niiskuse välja nagu naksti. Lisad vaid RVK sissetulvale toitele ja ongi kogu lugu.
Usu, kilp jahtub ilma selletagi ära. Olen kilpidele jahutusarvutusi teinud aga umbluu ei tea sinu juhtumil öelda (vaja teada lähteandmeid kas jahtub ja mis materjalidest on kilp jne.). Kui jahutada vaja siis lisatakse kilbile ventilatsioon - teed ventavad juurde. Poes msaadaval filtriga ja ilma vastavad vidinad.
(NB! suured kogemused nimetatud küsimuses)

[SooSass]

Kui jahutada vaja siis lisatakse kilbile ventilatsioon - teed ventavad juurde. Poes msaadaval filtriga ja ilma vastavad vidinad.

Filter ei filtreeri niiskust, sedasi ju ventilaator hakkab kilpi pidevalt lisaks sisse puhuma ümbritsevat väga niisket õhku. Kui see ventilaator ja filter just konditsioneerina ehitatud pole. Ei ma ei sooviks küll sinna kilpi ventilaatorit sisse puhuma 35...40 kraadist ligi 100% niisket auru...

[Kalvis]

Polegi mõeldud ventilaatorit panna. Filtreid on erinevaid - lihtsalt traatvõrguga või kangaga. Tundub oled eluvõõras - pole niiske ruumi kilpi näinud...

[ping]

Kui elektrikilp on ruumis, kus niiskus on püsivalt ligi 100% (kondenseerub ümberringi veidi jahedamatele pindadele tihedate tilkadena), siis mida arvata kilbisisu vastupidavusest pikemas ajas? ....

Pead uurima laevadel kasutatavaid elektriseadmeid, sest need ongi konstrueeritud niiskes ja (soola)agressiivses keskkonnas töötama.

[kunn24]

Kott silikageeli kilpi ja uks kinni. Lahti võetakse vaid erandjuhul. Igal lahtivõtmisel uus kott. Kilp IP68. Kui vaja, võib teha juurde ventiili suruõhuga kontrolliks ja paigaldada ka manomeetri. Ukse tihend peab olema veidi korralikum ja uks taluma ülerõhku. Kaablid tuleb vastava IP nõude järgi sõrmikuga otsastada või töödelda sooned hermeetikuga, sest mööda kaablit võib niiskus, vesi (vahel ka õli) ja õhk ringi hulkuda.

[juhtmepunt]

Kott silikageeli kilpi ja uks kinni. Lahti võetakse vaid erandjuhul. Igal lahtivõtmisel uus kott. Kilp IP66. Kui vaja, võib teha juurde ventiili suruõhuga kontrolliks ja paigaldada ka manomeetri. Ukse tihend peab olema veidi korralikum ja uks taluma ülerõhku. Kaablid tuleb vastava IP nõude järgi sõrmikuga otsastada või töödelda sooned hermeetikuga, sest mööda kaablit võib niiskus, vesi (vahel ka õli) ja õhk ringi hulkuda.

Et asi praktilise realisatsioonini jõuaks, millist rõhku / manomeetri tööpiirkonda soovitad? Ühesõnaga, milliste rõhkudega kontrollimisest jutt on?

[kunn24]

Väike ülerõhukene, mis indikeeriks, et asi on tihe. Näiteks + 0,1/ 0,2 bar. Kuigi tunnistan, et see mõte võib olla ka veidi üle võlli. Eks sõltub olukorrast ja vajadusest.

[juhtmepunt]

Väike ülerõhukene, mis indikeeriks, et asi on tihe. Näiteks + 0,1/ 0,2 bar. Kuigi tunnistan, et see mõte võib olla ka veidi üle võlli. Eks sõltub olukorrast ja vajadusest.

Jah, Sul on õigus, IP66 korral pole ülerõhu hoidmine praktilises kasutuses (ilma väikese kompressori vms. suruõhuallikata) realiseeritav ja tegu on halva ideega.
IP6x kestade tolmukindlust testitakse tüübikatsetustel alarõhuga kuni 20mbar ja selle testi käigus on täiesti tavaline, et sellise väikese püsivalt hoitava rõhu juures vahetub 40-60-kordne testitava karbi ruumala jagu õhku tunnis läbi karbi tihenduste. Tolmukindlus ei ole õhukindlus.

[kunn24]

Pakun siis puusalt IP68. Sellega peaks juba 1 kuni 2 m vette sukeldumist ära taluma. Parandasin ka eelnevas kirjas.

[Kalvis]

Kahjuks IP68 ei tee kilpi veekindlaks... Testitud, proovitud, lõppes pauguga. Kusjuures lugesin sõnad peale - tehti ära ja pärast käis pauk kuna vesi pressis ikka sisse.
Niiskuskindluse ta muidugi annab.

[Küülaline]

Mis mõttes ei tee veekindlaks? IP on ju üldine standard ja kui on deklareeritud IP68, peaks ju seade vastama nendele nõuetele.

[Kalvis]

Siis tead IP68 ei ole mitte üheskis otsast veekindel!!! Loe IP68 tähistust.
Ma tollal mainisin kah seda - ärge üritage saada veekindlust kui IP68 ei tähenda seda. Kanged sellid olid. Monteerisid kilbi kaablikaevu mis oli teada, et iga kevad ja sügis on triiki vett täis. Esimese vihmaga tungiski vesi kilpi.

[Küülaline]

IP68 ei ole mitte üheskis otsast veekindel!!! Loe IP68 tähistus

Loe ise EVS-EN 60529:2001 - Teine tunnusnumber - 8 - Kestev sukeldus. Siin ei saa olla kaksipidi arusaamist, ihtsalt see kilp ei vastanud standardile.

[juhtmepunt]

Siin ei saa olla kaksipidi arusaamist, ihtsalt see kilp ei vastanud standardile.

Kilp võib-olla isegi vastab, aga kasvõi nt IP68 kaabliluttide lohakas montaaž võib kogu "ilule" vee peale tõmmata.
Koostasin / konstrueerisin kunagi ise IP68 elementide / karbi baasil kallist elektroonikaseadet mida tuli hiljem, kui disain toimis, kümnekonnaks töökindlaks, haiglates kasutatavaks mõõteseadme prototüübiks paljundada. Seade sisaldas ka hüdraulikaosa, millest lekkiv soolalahus rikkunuks kalli peenelektroonika koheselt. Et veenduda kasutatavate IP68 elementide tegelikus lekkekindluses ja montaaži korrektsuses sai testrõhuga (ilma elektroonikata karbis) otsitud igas prototüübis piiri, mil leke hakkab. Lekkerõhk oli umbes 0,8bar ja seega jäi selle ja seadme hüdraulikaosa töörõhu vahele suur ohutusreserv ning arendusega võis edasi minna.

[Kalvis]

Kestev sukeldus ei tähenda veekindlust - püsivat võimet töötada pikalt vee all (selleks on eraldi sertifikaat). Sama lugu nende water resistant kelladega. Oli selline, käisin sukeldumas ja kell oli vett täis. Kellasepp ütles, et water resistant ei ole veekindel. Veel on tugev jõud, pressib kenasti vee all igast tihendist läbi. Just seda IP koolitusel öeldigi (IP68 ei tähenda püsivat veekindlust) - Veekindluse sertifikaadil peab olema kirjas mitu meetrit veesammast seade talub.