Ehitusfoorum

Tere,
Kuulaksin teiste arvamusi kuidas soojustada silikaatmaja. Maja on ehitatud Toomas 5 stiilis.
Sein väljaspoolt - sissepoole: Kivi - 10/11cm õhuvahe mis on täis villa saepuru segu - kivi. Kivid on omavahel seotud armatuuriga.
Pööningult on kividele peale löödud tõrvavapp, välisseinas ei ole ka tühjasid vuuke, kas siis tuulutust ei ole? Kas peaks olema?
Vaatasin tõrvavapi alla, vana soojustus ei olnud alla vajunud.
Minu küsimus oleks, kas sellises olukorras võib uue soojustuse ehitada kohe väliskivi peale?

Tuulutuspilud on vajalikud tuulduval süsteemil. Tuulutatakse voodri tagust õhuvahet. Õhuvahest seespool peab sel juhul olema toimiv tuuletõkkematerjali kiht.
Kasuka majale selga tõmbamine küttekulude vähenemise eesmärgil oleks mõistlik kindlasti. Uued kaasaegsed, tõhusad aknad, uksed muidugi ka vahetamisele ja nende asukoht tuleb viia kivi tasapinnast väljapoole ehk soojustuse tasapinda.
Konkreetsel juhul seina peal katteks tõrvapapi asemel võiks olla õhutihe ja auru läbi laskev tuuletõkkematerjal. Põhimõtteliselt õige lahendus oleks tõrvapapp asendada tuuletõkkematerjaliga ja seina lisasoojustuse tuuletõkke sellega kokku viia nii, et kokkusaamise sõlm saaks tuuletihe.
Mina olen need sõlmed teostanud näiteks nii, et tuuletõkete kokku saamise sisenurka paigaldanud sobiva liistu. Tuuletõkke kinnitanud nende liistude külge. Kui õhu vahet ei takista, võib sinna veel omakorda liistud peale lisada.
Või tihendada sobiva tihendusmassiga või tuuletõkketeibiga.
Uue maja ehitamisel tõid õiges järjekorras tehes on analoogse sõlme teostamine suhteliselt lihtne. Kuidas aga vana renoveerimisel? Võib selguda, et üsna komplitseeritud ja päris head tulemust on saada suhteliselt võimatu.
Teha muidugi võimalik - iseküsimus, mis maksma läheks.

Küsija konstruktsioonile võib muretult kohe välisseinale kinnitada emba kumba klassikalist soojustust - vahtplast krohviga või karkass, vahel vill, tuuletõke, distantsliist ja küsijale meeldiv välisvooder.

Villaga lahendus on ses suhtes muretum, et ei nõua nii head aurutõket soojustusest seespool.

Siinkohal läheb selles mõttes asi huvitavaks, et tekib küsimusi.
Mis aurutõke siis silikaattellisest seinal tegelikult siseküljele või sisekülje lähedale on pandud või pannakse?
Arvan kogemuslikult, et sisepind on krohvitud ja tapeeditud või värvitud.
Silikaatkivi ise ka mõnel määral auru taksistav materjal. Kui numbritesse kaevuda, siis silikaatkivil 120 mm Sd väärtus 1,8m. 250mm silikaadil 3,75m. Krohvidel jääb 0,05...0,2m vahemikku.
Tuues siia võrdluseks 0,2mm PE aurutõkkekile Sd väärtuse, siis sellel on ligi 50m, aga see ilmselt on välistatud - ei usu, et keegi silikaatseinale kilet kleebib. Lisame näitlikustamise mõttes siia ka õlivärvi (mida vist nüüdisajal väga ei kasutata), sellel on 0,2mm kihi korral 5m.
Ja mis numbriline väärtus oleks siis vajalik või optimaalne?
200mm EPS-il kirjade järgi Sd-väärtus 6m.
Kusjuures tekib lisaküsimus, kas ja kuivõrd konkreetse seina puhul niiskus jõuab EPS-i taha. Ja kui jõuab, siis mis sellest juhtub?
Pakun, et kuna kivikihid ja nende vahel on niiskust hästi absorbeeruv ja akumuleeriv materjal, siis tõenäosus, et sellest mingi probleem saab tekkida, on kaduvväike. Niiskus kord hajub seinas laiali ja aururõhu teistpidi suunaliseks muutudes kuivab sealt välja.

Tere,
Aitäh heade mõtete eest.
Vastates Vuugile, olen paaris toas seina avanud, peale kivi on puitkarkass, selle peale mingisugune soome papi laadne asi, kipsplaat ja tapeet.

Siis tuleb välja, et varahommikul esimest postitust lugedes olen veidi teisiti aru saanud.
Kas kandev osa on puitkarkass? Ehk, et lae ja ülemise osa koormus toetub puitkarkassile, mitte kivile? Silikaatkivist on vaid kivivooder, mis on ankurdatud puitkarkassi külge?
Näib, et tegu on nõmme seinaga.

Kandev osa on kivi ikkagi. See puit on selleks, et kips otse vastu kivi ei oleks, ma arvan.

Ja laotud siis pilastritega?
Siis tegu harju tüüpi seinaga?

Googlest pilte ja jooniseid vaadates ütleks, et tegu on pigem Gerardi seinaga
Mul on olemas ka maja orginaalprojekt - probleem on selles, et pole ehitatud sellejärgi. Projekti järgi peaks olema plokkidest maja.

Algse küsija öeldu on gerardi sein. Igati OK lahendus.
Ei maksa unustada - nõuka ajal ehitati nii mida kätte saadi. Tean väga hästi - saada Narva plokke, tuli jubal öösel Kaare teele minna. Esimesed 2 said kätte, ülejäänud jäid ilma.
Silikaatkive aga sai probleemideta.

Mul on mingi aeg analoogne asi ees aga minu majal on kandvaks osaks topelt kärgtellis aga sellel ilmselt pole vahet vs teemalagataja. Sees on 1cm - 3cm mp75. Peale kärge väljapoole samamoodi ca 10cm vahe kus klaasvatti sees, peal silikaatvooder. Sinna peale omas peas mõtlesin 15-20cm eps silverit. Küll aga siis jääks seina paksus ca 60-65cm. Kas juhtub midagi väga hullu kui aknad jätta sinna kus nad hetkel on ehk siis seest ca 30cm, sinna klaasvati piirkonda ja näiteks akende ümbert mõni silikaat maha võtta ja epsiga keerata kärgtellise/aknani välja?

Miks küsin, sest sisse 40+cm aknalaudu/põskesid teha ei jää väikeste akende puhul üldse viisakas enam (aknad ca 1.1x1.5m).

Ei juhtu midagi. Ilu on vaataja silmades, kellele vangla välimus meeldib, lähevad tööd käiku. Vägagi levinud lahendus.

Lisan ühe informatiivse pildi kunagisest konspektist (Anti Hamburg "Remont ja rekonstrueerimine") Pildil olev noolega joon iseloomustab tüüpilist kiviseina ja akna liite sõlmes tekkivat külmasilda.
Kusjuures külmasild oleneb materjali soojusjuhtivusest, lisaks etendab olulist rolli ka selle külmasilla teekonna pikkus.
Vaadates nüüdisaja aknaid, teekond nende kitsaste lengide tagant võib olla vaid 10 cm või vähemgi.

Ma mõtlesin midagi sellist, kus oleks epsisiga keeratud sisse. Eps siis punaste joonte vahel. See võiks ju likvideerida külmasilla või jääb miskit kahesilma vahele.

Üldiselt külmasilla seisukohalt mõte on õige. Kuid kas kahesilmavahele pole jäänud see, et ülemisel avaküljel on selles asukohas avasillus, mille lõhkumine ei pruugi olla lihtne või on isegi ohtlik? Külgmiste vertikaalsete avakülje kivide eemaldamine võib tähendada, et avasilluste toepikkus võib jääda liialt lühikeseks. Küllap kohapeal selgub, mis teha annab.

Tänud info eest. Teab plaani pidada. Hetkel on seal tellise peal 50mm tundmatut epsi krohvi all, ei teagi peast jah mis seal epsi all toimub. (See eps pealt läheb jäätmejaama). Aga eks vajadusel saab akna kohalt need mõned kiviread eemaldada ka ja soojustust rohkem panna. Nagu mainitud väiksed aknad. Töö käigus selgub.

Silikaat ja nõukaaegne mineraalvill maha ja siis kandva tellise peale soojustus äkki parem variant?

Ilmselt oleks jah aga töömaht ja jäätmete maht kasvaks päris palju.

Veel suurema töömahu saanuks - kogu maja maani maha ja uus asemele. Ätge ikka lolliks minge...