Ehitusfoorum

Tekkis mõte kontrollida kas kaablite soonte ristlõikepindala ikka vastab spetsifikatsioonides väidetud numbritele. Tulemus üllatas, kõik mõõdetud kaablisooned ja juhtmed mitmetelt erinevatelt tootjatelt (peamiselt Eesti, Soome, Poola) ja erinevatest aastatest ning partiidest osutusid alamõõdulisteks. Näiteks nimetatud 2,5mm2 planksoonte puhul paremad tulemused ulatusid 2,4mm2 juurde, aga mõned olid isegi alla 2,2mm2. Või siis näiteks 16mm2 tüüpidel sai heal juhul 15mm2, aga samas esines isegi kõigest 12,5mm2 eksemplare. Nende jämedamate puhul sai lisaks plankversioonidele ka jämekiud (7 kiudu) variante mõõdetud (teatavasti 10mm2 kaablitel on formaalselt 7tk 1,5mm2 kiudu ja 16mm2 kaablitel 7tk 2,5mm2 kiudu, jne) ja kuigi näiteks alamõõduliste soontega 7x2,4=16,8 oleks olnud isegi piisavalt vastavuses, siis reaalselt ei saanud ka neil 7-kiulistel lubatud ristlõiget kätte, kuna nende välimiste kiudude välisküljed on lapikuks venitatud ja sedasi need kiud veelgi peenemad reaalselt. Peenkiudsoontega kaableid ei mõõtnud, sest peenkiudude mõõtmisel võib kokku summeerides mõõteviga ka suureks minna. Lisaks vasksoontele sai mõõdetud ka alumiinium planksoontega kaableid ja näiteks üldlevinud AXMK(AXPK) ja isegi õhukaabel AMKA andsid kõik selgelt alamõõdulised tulemused. Esialgu kahtlustasin, et mu suppler valetab diameetri mõõtmisel, aga siis kui kontrollimiseks mõõtsin metallipuuride diameetreid, vastasid need ikkagi ettenähtule väga täpselt. Seega ikkagi krooniline kaablisoonte alamõõdulisus, metalliga koonerdamine. Aga kas sedasi saab veel üldse uskuda neid meetri kohta soone elektrilise takistuse numbreid, mida tootja oma spec'ides avaldab ja mis on igal tootjal sama ristlõike jaoks alati sama number 3-kohalise täpsusega (kuigi samal ajal nende toodetel esineb suures ulatuses diameetri variatsioone)? Ehk siis kogu edasine voolude arvutamine läheb nii ju aia taha! Ja kuna reaalne ristlõige on arvutuslikust väiksem, siis on ju tegemist otseselt ohuteemaga, mida ei osatagi ette näha, eriti piiripealsetes olukordades. Huvitav ka, et kaablitootjate põhjalikes spec'ides ei leidu kunagi ka parameetrit "ristlõikepindala lubatud tolerants", kuigi on ju loomulik, et mingi tolerants tootmises paratamatult ikka tekib, isegi ka mitte-tahtlikult. Võib-olla on olemas tootjatele ette antud vastavad standardid, aga neid ma ei suuda otsida.

SooSass kirjutas: 26 Nov 2024, 16:46 Tekkis mõte kontrollida kas kaablite soonte ristlõikepindala ikka vastab spetsifikatsioonides väidetud numbritele. ...
... Huvitav ka, et kaablitootjate põhjalikes spec'ides ei leidu kunagi ka parameetrit "ristlõikepindala lubatud tolerants", kuigi on ju loomulik, et mingi tolerants tootmises paratamatult ikka tekib, isegi ka mitte-tahtlikult. Võib-olla on olemas tootjatele ette antud vastavad standardid, aga neid ma ei suuda otsida.

Juba aastaid tagasi tõstatatud ja läbikäidud teema, et elektrikaablite soonte läbimõõt ei ole normeeritud.
Normid näevad ette kaabli takistuse ja kui see mahub määratud vahemikku, siis seaduse mõttes on kõik korras.
Mõõda kaablrulli takistus ja kui see ei vasta, siis on alust lärmi tõsta.

ping kirjutas: 26 Nov 2024, 23:46 elektrikaablite soonte läbimõõt ei ole normeeritud. Normid näevad ette kaabli takistuse ja kui see mahub määratud vahemikku, siis seaduse mõttes on kõik korras.

Sellega seoses tekib nüüd aga edasi rida kiuslikke küsimusi:

-1. Kõigi tootjate kaabli spec'ides on esitatud vaid üks number takistuse (oomi/km) jaoks, kusagil pole seejuures mainitud seda võimalikku takistuse vahemikku ega tolerantsi. See number on ka tavaliselt lausa 3-kohalisena esitatud (näiteks 7,41 oomi/km) mis omakorda jätab mulje väga suurest fikseeritud täpsusest. Mida aga reaalselt siiski tootmises ei suudeta tagada, arvatavasti.

-2. Loogika ütleb, eeldades siis konstantset elektritakistust, et kui on reaalselt palju peenem soon kui väidetud tinglik ristlõike number, siis peaks olema vist puhtam metall (vähemalt vase puhul), jämedamal aga pigem mingi sogasem sulam? Siit edasi tekib küsimus, et millise sulami (või põhimetalli protsendi) jaoks on defineeritud siis need standardsed kaablite soonediameetrite numbrid 1,5 mm2 ja 2,5mm2 jne, mida reaalselt eriti nagu ei eksisteeri?

-3. Kui kaablisoone diameeter võib varieeruda nii suures ulatuses (minu mõõtmiste ühel näitel leidus variante 12...15 mm2 neil kaablitel mille tähistus on kõigil ühesugune 16 mm2), siis mille järgi peaks valima näiteks juhtmeotsa hülsse? Ehk siis millise variandi järgi lähtuvad hülsitootjad? Samamoodi ka avadega ühendusklemmide avade diameetri projekteerijad? Kaabli takistuse oomid on selle ava diameetri väljamõtlemise juures täiesti ebaoluline parameeter. Selle kõige juures aga ei suvatse ka kaabli tootjad spec'ides mainida konkreetse kaablitüübi reaalset soone diameetrit või ristlõiget, et tarbijal oleks mingigi eelinfo olemas enne kaabli (netipoest) ostmist ja sedasi võimalus valida näiteks peenem versioon. Samas aga kaablite välisdiameeter on spec'ides alati kirjas (kuigi isegi see minu kogemusel kolmandikul juhtudel paneb märkimisväärselt reaalsusest mööda, näiteks väidetud 9mm asemel on hoopis 7,5mm), kahjuks aga sellest kogu kaabli välisdiameetrist nii või naa ei ole kuidagi võimalik tuletada soonte reaalset diameetrit.

-4. Mille järgi on kalkuleeritud teada-tuntud üldised tabelid mis esitavad lubatud voolutugevused vastavalt kaablisoone diameetrile ja siis edasi konkreetsemalt erinevate paigaldusviiside jaoks jne? Kas on arvutusel lähtutud vastavast konkreetsest ristlõike diameetrist koos teoreetilise vase või alumiiniumi erijuhtivusega või on võetud aluseks see kaablitootjate väidetav elektritakistuse number, mitte soone diameeter mis aga samas on just tabelipäises kirjas?

Lõppkokkuvõttes on kõik normid kehtestamiselgi täis varutegureid, nii, et sellest hoolimata asjad niisama lihtsalt maha ei põle.
Alles mõned aastad tagasi sai ühes suures kontoorahoones tegeletud 20 A automaatide massvahetamisega 16 A vastu, sest kaabeldus oli 2,5 ruudune. Aga hoone oli niimoodi ilusti püsinud 90 - ndatest. Ja mitte ainult hoone vaid tegelikult ju terve riik oli maha põlemata ka varasemate standardite ajast.

Tegelikult on siin üks oluline uus nüanss viimasel ajal lisandunud - tootmine.
Tarbimise üheaegsustegur on reeglina madal, seadmed ise ei tööta pidevalt nimikoormusel ja tegeletakse automaatselt pidevalt ka säästmisega, sest tarbitud energia tuleb lõpuks ju ka kinni maksta.
Tootmisel aga on vastupidi - mida rohkem, seda uhkem....seega tootmise puhul ei ole mõistlik metalliga koonerdada...

2.5-ruudune kaabeldus ise ei tingi 16 A lülitite kasutamist. Vt paigaldusviisid. Lisaks on kilbis koos neil nagunii parandustegurid. Ehk võisite tegelda täieliku lollusega. Kaudne kinnitus sellele on su väide, et hoone oli kenasti püsinud 90.-st.
Ja osa tegelasi jaurab juba tõemeeli, et 16A pesa ees peab olema 10 või 13 A lüiti, arvestades hajuvusi ja ka seda, et 16A pesa pole sellise vooluga kestvaks koormamiseks. Nii, et seisukohti on seinast seina.

Tegemist ikkagi tarbija petmisega. Kui sildil on 2,5 mm2 siis peab ristlõige olema 2,5 mm2, mitte aga 2,4 mm2. Mäng oleks aus kui on sildil kirjas 2,4 mm2.

Eks ürita toota, kui tõmbesilm kulub. Alguses tuleb ta pista pinki veidi alamõõdulisena. Sa ei saa ka üle lubatud jämedaks lasta, siis võib tulla kisa, et jälle petetakse (nagu tehti talumehele trahvi liiga suurte kanamunade eest).
Lihtsam on mõõta juhtme takistust ja vaadata, kas vastab spetsile. Jälgida temperatuuri.

...
kaablite soonediameetrite numbrid 1,5 mm2 ja 2,5mm2 jne..

Ühikud sassi läinud.
Diameetri ühik ikka mm, mm2 on pindala ühik.
Peab olema ikka üli täpne supler, millega mõõdetakse. Excel näitab, et kui diameeter on 1,78mm, siis ristlõige on
2,488453439mm2. Kui diameeter on sajandiku mm võrra suurem ehk 1,79 mm, siis diameeter 2,51649213mm2
Kaldun arvama, et ega vist polegi lihtne sedavõrd suure täpsusega traati valmistada. Aga õnneks on ettevõtlusvabadus ja igaühel võimalus proovida täpsema tootmise luua ja seejuures hinnas konkureerida.

Tolerantsi piires kõikumine on lubatav, see ei ole petmine.

Kalvis kirjutas: 02 Dets 2024, 05:52 Tolerantsi piires kõikumine on lubatav, see ei ole petmine.

Jah, kui vaid siis tootja raatsiks või julgeks ka selle enda poolt lubatud tolerantsi oma spec'ide lehele kirja panna. Mingeid formaalseid eurodirektiivide keskkonnanõuetele vastavusi on kolmandic spec'i lehte täis (mõnikord lausa eraldi lehekülg) aga olulisemad elektro-füüsikalised andmed jäetakse samas esitamata.

Muide eriti jabur on veel näiteks Draka 100m kaablirullide pakkekile, kus on rida reklaamtekste sellest, et kui keskkonnasõbralikult roheliselt on see PAKKEKILE just toodetud jne. Tänapäeval on see rohehullus juba sellese kohta ka jõudnud, paarkümmend grammi kilet paarikümne kilose kaablirulli ümber on vaat et juba olulisem kui sisu.

Aga huvitav siiski, et suurest kaablijuppide hunnikust ei suutnud leida ühtegi kaablit, mille mõõtmisel oleks saanud märgitud ristlõike või isegi sellest veidi suurema. Alati ikka vähema suunas. Vägisi tekib ju siis mõte, et tootja püüab vasega niipalju kui vähegi saab kokku hoida. See ju ongi mis kaabli juures 80% maksab.

Supplerit jah kahtlustasin isegi, aga metallipuuride diameetrit mõõtes sai alati väga täpse tulemuse, ütleks et mõõtmise eristusvõime oli ikka parem kui 0,05 mm seejuures. Lisaks sai veel esialgu võrreldud 3 erinevat supplerit, et veenduda kas mõõdavad sarnaselt.

Aga jah, on nagu on selle teemaga, ega siin maailmas pole miski ideaalne...