Ma ei ole ka ehitus, ammugi vundamendi asjatundja, aga samuti teemaarendus jääb segaseks, kus piltide ja isetegemise jutu järgi ei oleks tegu miski "kannuga" vaid taldmikuga vundamendipostiga ehk postvundamendiga.
Vundamendikann on nagu nõuka ajast juba tehasetoode, kus valmis valatud taldmik ja "postiraketis", mille saaks nagu toetada looditud tihendatud aluspinnale ja kannu tühimikku valada siis kas otse postid või ankrupoldid/plaadi või mis iganes kinnitusviis valida.
Ise vundamendikannude tegemise mõte jääb hägusaks, võiks sel juhul teha juba kohe taldmiku ja sellele postvundamendi.
Arvatavalt KANN seal iseloomustuse tulenebki sarnasusest nt kohvikannule, seest õõnes anumat meenutav kuju nt
https://grillmangrills.ee/10610-large_d ... -black.jpg
Nt siin erinevaid vundamenditüüpe näidatud, sh kannvundamenti
http://mark.planet.ee/projekt/vundament ... mendid.pdf
Siin allapoole kerides ka näha vundamenidkann
https://kiilibetoon.ee/toode/vundamendikann-17-9/ - hakata seda ise tegema..
Lisaks targutusi..

Ka näiteks tänavalgustuse rajamisel kasutatakse nn postikanne, mis on seest õõnsad posti toetavad vundamendid.
Vundamendikannu idee ja kõrgem hind võib kompenseeruda nt ajas, tööjõukulus aga ka distantsis.
Piltlikult kui tahta nt nulltsükli tööd teostada piiratud ajaga (nt enne pakast), võib nende kannudega saada vundmendi maha olenevalt objekti suurusest loetud kraanatundidega vs postvundament koos iga posti raketise ehituse/rihtimise/valamise/kivistumisega võib ajaline kulu ulatuda nädalatesse-kuudesse (ehk + tööjõukulu)..
Distants võiks tähenda a'la kui betoonitehasest kaugem objekt, Eesti skaalal vast ei olegi paar-kolmsada kilomeetrit sinna tänna, aga mujal ilmas nt kunagisel suurel nõukogude maal kus sajad-, tuhanded kilomeetrid tühja maad asustada võib olla uue karjääri/betoonitehase alternatiiv panustada valmiselementidele nt nendel vundamenikannudele, mille läbi objektil betoonitööde mahtu saaks kahandada miinimumini ehk a'la kuni käsitisi opereeritava segumasinani millega postid kannu plommida.