Ehitusfoorum

Sai garaazi sein laotud Lakka soojustus keskel keramsiitplokist, see aasta ei jõudnud krohvida. Nüüd meeletu vihma ja tuulega on seest näha märgunud kohad, kas see on loogiline, et selline asi toimub? Plokk vist suht sõel ilma krohvita ja vesi leiab ikka tee?

MartinMy kirjutas: 20 Nov 2024, 22:49 ... Nüüd meeletu vihma ja tuulega on seest näha märgunud kohad, kas see on loogiline, et selline asi toimub?
Plokk vist suht sõel ilma krohvita ja vesi leiab ikka tee?

Jah ongi hõre, tuul ja vesi jookseb läbi, ning see plokk on vaja mõlemalt poolt krohvida.

MartinMy, miks te mainite pealkirjas fibo plokki, kui tegu on hoopis teise tootega?

‘Fibo laadne’ on mainitu mudu. Keramsiit vist oleks tiba parem olnud

Muutsin ära, vabandust.

Fibo on kaubamärk. Eesti keeles oleks ilmselt kergkruusast plokk (kui juba nokkimiseks läks) https://et.wikipedia.org/wiki/Kergkruus.
Aga kui asjast rääkida siis oled märkimata jätnud, et kui palju räästast on või kas üldse on? Kui tänapäeva moodne ilma räästata karp siis ilma fassaadikatteta jooksebki vesi tuulega läbi seina.

Sel poolel pole räästast jah, 4m kõrge tulemüür.müts peal ainult.

Ja ega see krohv seda vett sul seal ka kinni pidama ei hakka. Korralik hüdro aitab sind, samas, kui sind see märgunud plokk ei häiri siis ploki ennast ka mitte. Ainuke kes tiba vett kardab on see soojustus seal ploki sees( kui on kasutatub vett imavat eps’ i).

Mida hüdro all silmas pead? Kaalun ka Classicut seina nüüd. (Classic sein pilt netileid). Panen ka enda seinast väljas pildi (ärge maha lööge, elus esimest korda sai laotud).Pool on keramsiit pool betoon..

MartinMy kirjutas: 21 Nov 2024, 19:35 Kaalun ka Classicut seina nüüd. (Classic sein pilt netileid).

Vähemalt mulle tundub su idee kõige lihtsam ja hetkel vist ka lollikindlam lahendus su probleemile. Kui visuaal meeldib, tee ruttu ära, muidu on pakasega väljas sitt tööd teha.

MartinMy kirjutas: 21 Nov 2024, 19:35 Panen ka enda seinast väljas pildi (ärge maha lööge, elus esimest korda sai laotud).Pool on keramsiit pool betoon..

Kui sa plekiga üle lööd, siis ole mureta, sest keegi ei tea, mis käkki sa pleki all oled kokku keeranud.

Kas see profiil just klassik peaks olema on juba ilu vaataja silmades - ise paneks horisontaalis seinatrapetsi. Aga nagu öeldud maitse asi, Tähtis on tulemus kus tuul ja otsesed sademed on takistatud. Ilmselt soojustus ei ole teema.
Ladumistöö on nagu on, Kas esimesed 10 rida ladus keegi teine või oli väga pikk paus?

Alumised 11 rida on keramsiit, sealt edasi betoonblokk, mis kuivalt kokku ja betoonisegu täis pealt. Eks poest kõike on lihtne osta aga .. Iluvuuki ei pingutanud jah, sest plaanis krohvida.

RaJy kirjutas: 21 Nov 2024, 22:02 Ladumistöö on nagu on,

Ah, mis sest ladumise kvaliteedist kui see läheb nagunii peitu ilma liigsete lisakuludeta.

RaJy kirjutas: 21 Nov 2024, 22:02 Kas esimesed 10 rida ladus keegi teine või oli väga pikk paus?

Teema algataja nagu mainis, et erinevad kivid ja eks sealt vist tulegi visuaalis erinev laduja käekiri.

Millega te sellist seina krohviksite, kas tsementkrohv või lubitsement krohv? Kihi pakus ca 20mm

Tavalise krohviga.

Kalvis kirjutas: 02 Apr 2025, 06:56 Tavalise krohviga.

Mis on tavaline?

Poest ostetud tsementkrohv või isetehtud....

MartinMy kirjutas: 01 Apr 2025, 22:36 Kihi pakus ca 20mm

Miks nii paks kiht?

Tulemüüri nõuded

MartinMy kirjutas: 02 Apr 2025, 17:26 Tulemüüri nõuded

No sel juhul ma ei saanud aru, et miks sa ei teinud tulemüüri kohe tulemüüri nõuetele TuOS nõuetele vastavast ehitusplokist, selmet hakata nüüd mässama 20mm lisakrohvikihiga. 20mm krohvi ühe kihina korrektselt paigaldada ei ole võimalik. Ise oska, aga noh, võib-olla spetsid teevad ära.

Tavalisel krohvil on 1 cm enam vähem OK, fibo pinnal hakkab ära kukkukuma 2 cm korraga (saab aga ei teeks).
Tegelikkuses keegi muidugi ei kontrolli seda seina paksust pärast. ja tulekindlusele on 1 cm vähem pigem teoreetikute vaidlus... Eks vaata - kui on lepinguline töö, teed ära, kui endale, paneksin vaid 1 cm krohvikihi.
(maja müües tuleb see varjatud puudus üles tähendada!)

Muide, Arvo Veski raamatus "Individuaalelamute ehitamine" lk. 303
Krohvimine.
Seal on krohvimise õpetus järgmine.
Krohvimört kantakse pinnale tavaliselt kolmes kihis. Esimene nn sisseviskekiht on vedela mördiga 3...4 mm.
Teine ehk põhikiht on 10...15 mm.
Krohvi teine kiht kaetakse pärast tasandamist kolmanda, nn viimistlus ehk kattekihiga, mille keskmine paksus on umbes 2 mm. Kokku seega olekski ligikaudu 20 mm.
Noorena sai käidud kunagi krohvivõistlusi vaatamas. Seal käis krohvimine samasugusel meetodil.
Tookord imestasin seda nähes, et miks kolmes kihis.
Ise olen enamvähem sirgete aluspindade krohvimisel piirdunud kahes kihis krohviga. Kõverate seinte sirgeks krohvimisel muidugi on tehtud kihte 3 või vajadusel enamgi, kuna nagu eelpool öeldud liiga paksult ei saa korraga krohvida - võib kogu kupatus seinast alla tulla või praguliseks kuivada.
Soovides Fibole 20 mm krohvi kogupaksust, tuleks krohvida Veski õpetusele sarnaselt, kuid esimene kiht võiks olla keskmiselt ligi 10mm. Oodata, et see parasjagu tarduks ja seejärel teha sisseviske ning viimistluskiht.
Oluline on seejuures õige ajastus.

Enam-vähem kolmes kihis jah, kuid kui peaksin seda ise tegema, siis esimese kihi teeks 8 või 10mm segukammiga. Vist kasutaksin ka plastifikaatoreid.

Aitäh heade nõuannete eest. Ehk oskate öelda, kui pikk aeg võiks olla kahe kihi vahel, kas mõni päev, nädal? Saan aru, et suhteline ja sõltub niiskusest ja tempist. Aga enamvähem, kas siis kui juba eelmine kiht nn. kivistub (ca 3 päeva) või ka siis ok, kui juba stabiilne aga veel päris kõva pole (tavaliselt tundub 24h) Või oleks mõistlik juba kihtide vahele kindlalt nädal jätta.

MartinMy kirjutas: 23 Apr 2025, 13:47 Aga enamvähem, kas siis kui juba eelmine kiht nn. kivistub (ca 3 päeva) või ka siis ok, kui juba stabiilne aga veel päris kõva pole (tavaliselt tundub 24h) Või oleks mõistlik juba kihtide vahele kindlalt nädal jätta.

Eelmine kiht peaks olema täielikult kivistunud, sest kõikidel segudel on olemas mingi mahukahanemine ja kui liiga ruttu paigaldad kõik kihid, siis lõpptulemus jääb paras porno ja visuaalsest sirgsusest ei ole pärast halli haisugi. Eriti kui päike sirab piki seina ja ei ole vahet, kas see on hommiku-, päeva- või õhtupäike. Esimesed kaks varianti ja talvel ka päevane päike millegipärast võimendab vigu seinal.