Ehitusfoorum

Tegemist ehitatava majaga. Fermide alla peaks tulema aurutõke (näiteks Isover vario) ja siis hõre laudis. Peale siis soojustus puistevillana.

Mõnes kohas kirjutatud, et osb=aurutõke, paigaldad lakke teibid üle ja alla eraldi lagi kipsist.
Mis on sellise lahenduse eelis või puudus võrreldes eraldi aurutõke + hõrelaudis lahendusega?

Kui OSB on töesti sellise auru pidavusega siis tehniliselt saab parema lahenduse. Samas kas on seda vaja. Maksumuse koha pealt pead arvutama kumb lahendus tuled kallim.

Eks ta selline kahtlane lahendus on:
1) https://www.ehitusuudised.ee/sisuturund ... sioonidest - kirjutab: Aurutõkkeks saab ka kasutada näiteks OSB-plaati, kui on vaja piirdele anda täiendavat konstruktsioonilist jäikust. Plaadi vuugid saab edukalt teipida ISOVER Vario Multitape’ga.
2) Samas Kredxi materjalid - https://kredex.ee/sites/default/files/2 ... Pihelo.pdf
Tarindite niiskustehniline toimivus:
Võtmeküsimus 1: Kas OSB sobib tuule-/aurutõkkeks? Tulemused: Puitlaastplaat ei sobi tuuletõkkeks / auru- ja õhutõkkeks: plaadi
veeaurutakistus on liiga suur, plaadi taha koguneb kiiresti liigniiskus,
RH>RHcrit, hallitusindeks M>1

12mm OSB punniga on 5,5€ m2, Isover Vario + laudis ca 7,5€ m2

Mis mõttes?

jakim kirjutas: 28 Okt 2024, 12:45 Puitlaastplaat ei sobi tuuletõkkeks / auru- ja õhutõkkeks: plaadi
veeaurutakistus on liiga suur, plaadi taha koguneb kiiresti liigniiskus,

Kivi ei sobi kandvatesse konstruktsioonidesse, see on liiga tugev…

Äärenurk kirjutas: 28 Okt 2024, 15:00 Mis mõttes?

jakim kirjutas: 28 Okt 2024, 12:45 Puitlaastplaat ei sobi tuuletõkkeks / auru- ja õhutõkkeks: plaadi
veeaurutakistus on liiga suur, plaadi taha koguneb kiiresti liigniiskus,
Kivi ei sobi kandvatesse konstruktsioonidesse, see on liiga tugev…

Kahtlustan, et üllitise autor mõtles olukorda, kui OSB asub soojustuse "külmal" poolel.

A23 kirjutas: 28 Okt 2024, 15:23 Kahtlustan, et üllitise autor mõtles olukorda, kui OSB asub soojustuse "külmal" poolel.

Ilmselt see nii on ja see on ka õige. Kuid jääb arusaamatuks, miks on lausetes üldse aurutõket käsitletud.

Äärenurk kirjutas: 28 Okt 2024, 15:28
A23 kirjutas: 28 Okt 2024, 15:23 Kahtlustan, et üllitise autor mõtles olukorda, kui OSB asub soojustuse "külmal" poolel.
Ilmselt see nii on ja see on ka õige. Kuid jääb arusaamatuks, miks on lausetes üldse aurutõket käsitletud.

Veidi imelik jah ... võib-olla kirjutise autori copy-paste näpukas (autorid ise on tõenäoliselt siiski pädevad tegelased) või siis on just nimme tahetud rõutada OSB omadusi auru läbilaskvuse suhtes ja et kui see materjsl asub nn "valel poolel", siis ei ole hea.

Kas "inseneriks" AP? siis pole midagi imestada.

Tere. imelik, et mõnele tegelasele meeldib tehniliste küsimuste asemel täiesti lambist hakata tegelema personaalküsimustega. See rohkem nagu roosa ajakirjanduse monopol. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Võib-olla mõni tegelane on senimaani ärritunud, olles veendumusel, et keegi võis tema sissetuleku perspektiive (potentsiaalselt) kahjustada, laites maha ühe konkreetse tehnoloogia, mis just võib anda tegelasele olulise osa tema sissetulekust. Kui diskussioon võib ohustada (kasvõi väga kaudselt) diskussiooniosalise rahakotti, siis on ärritus üldiselt ka arusaadav. (Seda oleme ka teiste tegelaste puhul siinsamas foorumis näinud)

Aga, kui juba sõna võtsid, siis konkreetselt sellest teemast, mida arvata sellest Kredexi üllitises väljatoodud tsitaadist?

alarpiirfeld kirjutas: 29 Okt 2024, 07:40 Tere. imelik, et mõnele tegelasele meeldib tehniliste küsimuste asemel täiesti lambist hakata tegelema personaalküsimustega. See rohkem nagu roosa ajakirjanduse monopol. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mis? Kus? Härra Piirfeld kannatab vist Mania Grandiosa all, et iga inseneeriaalast nurisünnitist enda omaks pidada.

Tere. Sorry, ei võtnud sõna, vaid järjekordselt tiriti vägisi büüne peale. Aga kui rääkida Kredex-st, siis ehitusfüüsikaalased teadmised on seal kontoris väga nigelad. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Nagu iga inseneeriaalane abort on Alar Piirfeld, on ka iga AP Alar Piirfeld? Tegu on tõesti patoloogiaga.

pancho villa kirjutas: 29 Okt 2024, 11:11 Nagu iga inseneeriaalane abort on Alar Piirfeld, on ka iga AP Alar Piirfeld? Tegu on tõesti patoloogiaga.

Mida Sina siis tegelikult lühendi AP all mõtlesid?

alarpiirfeld kirjutas: 29 Okt 2024, 10:37 Tere. Sorry, ei võtnud sõna, vaid järjekordselt tiriti vägisi büüne peale. Aga kui rääkida Kredex-st, siis ehitusfüüsikaalased teadmised on seal kontoris väga nigelad. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Et siis arvestame, et selle:

2) Samas Kredxi materjalid - https://kredex.ee/sites/default/files/2 ... Pihelo.pdf

autorid on ebapädevad ja üllitise põhjalikumal läbilugemisel ei oleks sügavat mõtet?

Tere. Viskasin kiirpilgu peale. Kaheosalisele küsimusele vastus 1) ei, autor on omas valdkonnas (teoreetiline ehitusfüüsika) teatud pädevusega 2) Teemavalik on aga kahjuks ebamõistlikult kallite tehniliste lahenduste promomine teaduslikus soustis selleks, et suunata kaaskodanike raha (loe toetusi) kindlat rada pidi kindlatesse kohtadesse. Lisaks saab ka selliste teoreetiliste uuringutega kopsakaid teadusrahasid Euroopast nuiata. Kui viitsimist on siis läbi võib ikka lugeda, et aru saada kuidas toimub ajupesu kõrgel insener-tehnilisel tasemel ning üles otsida kahtlase väärtusega tendentslikud väited ja järeldused. Antud valdkonnast on veel töid, ka neid tasub sellise pilguga vaadata. Aga see pole ainukene valdkond - energiamärgis on veel kolossaalsem ajupesu.
Ei viitsinud kogu slaidikogu läbi lugeda. Aga hämmingut tekitab juba üldse see, et "Algselt kavandatud puitlaastplaadi (OSB) sobivus tuuletõkkeks / jäigastavaks kihiks / õhu- ja aurutõkkeks" näitab, et härrad füüsikud kavandasid algselt täielikku jama kokku!! Seejärel on hakatud kontrollima aabitsatõdesid!!! Ja veel 1 materjal 4-funktsioonis!! Ja voilaa, füüsikaseadused kehtivad ka väikeses Eestis!! Doktoritöö missugune. Aga järgmine väide, et "Puitlaastplaat ei sobi tuuletõkkeks / auru- ja õhutõkkeks" on siis nüüd 3 funktsiooni eitamine. See näitab, et dr. vehib mingite väidetega, mis ühes kontekstis kehtib, teises mitte. Dr väide kehtib paneeli väliskihi kohta, aga seal ei saa rääkida aurutõkkest või õhutõkkest. Nendest rääkimine paneelide konteksti on üldse jabur, mida oleks võinud dr. ka vältida. Dr. väide ei kehti kindlasti teema pealkirja konteksti kohta. Miks selline asi Kredexi lehel? Teoreetilisest ehitusfüüsikast ei saa aru paljud ehitusinsenerid (pole vajagi) ehk milleks selline info KÜ-dele? See pole koht, kus vaagida teoreetilist ehitusfüüsikat. Infot pole koostanud Kredex vaid TTÜ. Kokku - antud info on õigustus antud tehnilisele lahendusele, et seda ikka KÜ-d kinni maksaksid ja muid lihtsamaid, odavamaid, kestvamaid, ilusamaid lahendusi, mis suunaks raha mittesoovitud radadele, ei kaaluks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

alarpiirfeld kirjutas: 29 Okt 2024, 13:30 Tere. Viskasin kiirpilgu peale. Kaheosalisele küsimusele vastus 1) ei, autor on omas valdkonnas (teoreetiline ehitusfüüsika) teatud pädevusega 2) Teemavalik on aga kahjuks ebamõistlikult kallite tehniliste lahenduste promomine teaduslikus soustis selleks, et suunata kaaskodanike raha (loe toetusi) kindlat rada pidi kindlatesse kohtadesse. Lisaks saab ka selliste teoreetiliste uuringutega kopsakaid teadusrahasid Euroopast nuiata. Kui viitsimist on siis läbi võib ikka lugeda, et aru saada kuidas toimub ajupesu kõrgel insener-tehnilisel tasemel ning üles otsida kahtlase väärtusega tendentslikud väited ja järeldused. Antud valdkonnast on veel töid, ka neid tasub sellise pilguga vaadata. Aga see pole ainukene valdkond - energiamärgis on veel kolossaalsem ajupesu.
Ei viitsinud kogu slaidikogu läbi lugeda. Aga hämmingut tekitab juba üldse see, et "Algselt kavandatud puitlaastplaadi (OSB) sobivus tuuletõkkeks / jäigastavaks kihiks / õhu- ja aurutõkkeks" näitab, et härrad füüsikud kavandasid algselt täielikku jama kokku!! Seejärel on hakatud kontrollima aabitsatõdesid!!! Ja veel 1 materjal 4-funktsioonis!! Ja voilaa, füüsikaseadused kehtivad ka väikeses Eestis!! Doktoritöö missugune. Aga järgmine väide, et "Puitlaastplaat ei sobi tuuletõkkeks / auru- ja õhutõkkeks" on siis nüüd 3 funktsiooni eitamine. See näitab, et dr. vehib mingite väidetega, mis ühes kontekstis kehtib, teises mitte. Dr väide kehtib paneeli väliskihi kohta, aga seal ei saa rääkida aurutõkkest või õhutõkkest. Nendest rääkimine paneelide konteksti on üldse jabur, mida oleks võinud dr. ka vältida. Dr. väide ei kehti kindlasti teema pealkirja konteksti kohta. Miks selline asi Kredexi lehel? Teoreetilisest ehitusfüüsikast ei saa aru paljud ehitusinsenerid (pole vajagi) ehk milleks selline info KÜ-dele? See pole koht, kus vaagida teoreetilist ehitusfüüsikat. Infot pole koostanud Kredex vaid TTÜ. Kokku - antud info on õigustus antud tehnilisele lahendusele, et seda ikka KÜ-d kinni maksaksid ja muid lihtsamaid, odavamaid, kestvamaid, ilusamaid lahendusi, mis suunaks raha mittesoovitud radadele, ei kaaluks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tänu kokkuvõttele nüüd asi selge, ei hakka üllitise läbilugemisega aega raiskama.

alarpiirfeld kirjutas: 29 Okt 2024, 13:30 Tere. Viskasin kiirpilgu peale. Kaheosalisele küsimusele vastus 1) ei, autor on omas valdkonnas (teoreetiline ehitusfüüsika) teatud pädevusega 2) Teemavalik on aga kahjuks ebamõistlikult kallite tehniliste lahenduste promomine teaduslikus soustis selleks, et suunata kaaskodanike raha (loe toetusi) kindlat rada pidi kindlatesse kohtadesse. Lisaks saab ka selliste teoreetiliste uuringutega kopsakaid teadusrahasid Euroopast nuiata. Kui viitsimist on siis läbi võib ikka lugeda, et aru saada kuidas toimub ajupesu kõrgel insener-tehnilisel tasemel ning üles otsida kahtlase väärtusega tendentslikud väited ja järeldused. Antud valdkonnast on veel töid, ka neid tasub sellise pilguga vaadata. Aga see pole ainukene valdkond - energiamärgis on veel kolossaalsem ajupesu.
Ei viitsinud kogu slaidikogu läbi lugeda. Aga hämmingut tekitab juba üldse see, et "Algselt kavandatud puitlaastplaadi (OSB) sobivus tuuletõkkeks / jäigastavaks kihiks / õhu- ja aurutõkkeks" näitab, et härrad füüsikud kavandasid algselt täielikku jama kokku!! Seejärel on hakatud kontrollima aabitsatõdesid!!! Ja veel 1 materjal 4-funktsioonis!! Ja voilaa, füüsikaseadused kehtivad ka väikeses Eestis!! Doktoritöö missugune. Aga järgmine väide, et "Puitlaastplaat ei sobi tuuletõkkeks / auru- ja õhutõkkeks" on siis nüüd 3 funktsiooni eitamine. See näitab, et dr. vehib mingite väidetega, mis ühes kontekstis kehtib, teises mitte. Dr väide kehtib paneeli väliskihi kohta, aga seal ei saa rääkida aurutõkkest või õhutõkkest. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Saan aru, et Kredexi analüüs keskendus ainult ühele kortermajade soojustamiseks mõeldud lahendusele.
Tulles tagasi teema algse küsimuse juurde, siis kas osb on sobilik/sobimatu aurutõkkeks konstruktsiooni, kus see paikneb otse fermide alumisel küljel ja sellele peal on puistevill?

Enamus fermisid ilmselt sammuga 900mm. Või isegi kuni 1200 mm. Proovi mõelda, kuidas 2500 x 1250 mm mõõtudega plaadi sinna fermide külge korrektselt ja normaalselt kinnitad. Eriti veel arvestades, et see ka aurutõkkena reaalselt töötaks. Kui plaatide servad ei ole kõik korralikult tihedalt kinni, siis plaadid kummuvad erinevalt kõveraks ja mina ei usu, et vahekohad ka jäävad aurutihedad.
Tutvu OSB paigaldusjuhendiga, vaata millist roovi paigaldussammu ja millist kruvikinnitust selles on nõutud.
Kuigi jah, kui OSB all hakkab ka midagi olema, siis see hakkab OSB plaati omakorda lisaks alt toetama. Siiski, minule tundub selline lahendus kahtlane ja väga ebatüüpiline.
Aga alati on millegi tegemisel suureks plussiks see, et saab tarkust juurde. Tehke proovi ja andke tulemuse osas meilegi teada.

Pole seal midagi keerulsist neid OSB plaate fermide külge kinnitada. Paned aga täsiplaadid ja liitekohtadele lisaplaadiribad, ja asi ‘vask’. Liitekohtadele teip peale. Ega see auguline kile seal paremini auru kinni ei pea. Endal fermid 80 cm sammuga.

jakim kirjutas: 29 Okt 2024, 23:01
Saan aru, et Kredexi analüüs keskendus ainult ühele kortermajade soojustamiseks mõeldud lahendusele.
Tulles tagasi teema algse küsimuse juurde, siis kas osb on sobilik/sobimatu aurutõkkeks konstruktsiooni, kus see paikneb otse fermide alumisel küljel ja sellele peal on puistevill?

OSB jaoks peab ka fermide "samm" sobima, keskjoonte vahe kas näiteks 625 mm või 833 mm. Sellest erineva sammu puhul peaks plaate tükeldama, et plaatide ühenduskohad "õhku" ei jääks. Punnsoonega plaatide kasutamine kaotaks (osaliselt) mõtte.

Suluse koht ei “pea’ olema talal

. Aga fermide ‘samm’ peaks tõesti vastama sellele et ülevalt poolt ja plaadi enda raskus ikka võetakse vastu.

jakim kirjutas: 28 Okt 2024, 12:45 ...
12mm OSB punniga on 5,5€ m2, Isover Vario + laudis ca 7,5€ m2

Tulles korraks tagasi hinnateema juurde, mina sain veidi teistmoodi numbrid.
Variant1 - 12mm sulundiga 625 laiusega OSB - 5,7€/m2;
Variant2 - 12mm sulundiga 1250mm laiusega OSB - 4,5€/m2;
Variant3 - Isover Vario XTRA + 22 x 100 mm kuiv laud, s= 400mm - 4,67€/m2.
Need siis Ehituskaup24 materjalide hinnad seisuga 31.10.2024. Lisainfoks veel, et teipide ja kinnitusvahendite hinnad võrdluses ei sisaldu.
Edasi võiks mõelda ka erinevate variantide tööhindade peale.
Mul on ISOVER VARIO XTRA aurutõke + laudis variandiga värsked kogemused. Pakun, et mina (pensionär) võiks 8 tunnise tööpäevaga ja oma töövahenditega olenevalt ruumide suurusest ja keerukusest seda varianti (variant3) jõuda ehk üksi tehes 25...50 m2.
OSB-ga eelpool toodud moodusel tehes heal juhul jõuaks hinnanguliselt vast 2 korda vähem m2.
Edasi sõltub kogumaksumus sellest, mis on tunni hind.

Ma olen siiamaani elanud teadmisega, et OSB plaatide (tavaliselt lühemate külgede) ühenduskohad peaksid paiknema talade (või prusside) peal. Kas ma olen eksiteel olnud?

Täpselt! Aga kes käsib teha ideaalmaailma järgi?

Ehitusfoorum

Osb vs aurutõke lakke

Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke

Re: Osb vs aurutõke lakke