Ehitusfoorum

Tere

Tänapäevastes uusarendustes kohtab välisviimistlusena sageli valget polümeerkrohvi, mis tagab ehituse järgselt ilusa puhta fassaadi. Samas juba loetud aastad hiljem on fassaadid luitunud ning kohati krohv lahti. Silmasin ise ühel objektil, et omanik on kaks aastat pärast hoone valmimist pidanud omal käel vundamendi kohalt auke lappima. Viimati nägin vähem kui 5a vanust objekti, kus krohv on märkimisväärselt katki ning seda väga erinevatest kohtadest. Kuna olen kaalunud mõne taolise fassaadiga kinnisvara ostmist, siis sooviksin targematelt nõu. Kas selliste krohvitud fassaadidega uusarendustest peaks mööda vaatama? Või on selline kiirevõitu amortisatsioon täiesti loomulik ning tavapärane? Küsin eeskätt selles vaates, et kas peaksin mingeid paranduse-värvimise kulusid juba ette eelarvestama hakkama või pole see mõistlik. Igasugune tagasiside võhikule on teretulnud.

Üks suvaline näidis võrdlemisi heast seisukorrast:


Aitäh!

M4RVIN kirjutas: 21 Okt 2024, 20:21 Tänapäevastes uusarendustes kohtab välisviimistlusena sageli valget polümeerkrohvi, mis tagab ehituse järgselt ilusa puhta fassaadi. Samas juba loetud aastad hiljem on fassaadid luitunud ning kohati krohv lahti. Silmasin ise ühel objektil, et omanik on kaks aastat pärast hoone valmimist pidanud omal käel vundamendi kohalt auke lappima. Viimati nägin vähem kui 5a vanust objekti, kus krohv on märkimisväärselt katki ning seda väga erinevatest kohtadest.

Ise arvaks, et osad probleemid on rohkem "kivirahe" paigaldajate kapsaaeda. Kui kõik on tehtud materjalide tootejuhendite kohaselt, mitte, et aluskrundiks kõige odavam, tasanduskrohviks kõige odavam, nakkekrundiks kõige odavam, lõppkrohv kõige odavam, tööjõud, kes selle kõige odavama paigaldab, on kõige odavam ja kui 2 aastat peab vastu, siis on asi JOKK. Kõik erinevate tootjate välja otsitud odavamad materjalid ei moodusta viimistluskrohvi tootja poolt soovitatud süsteemi. Lihtsalt nähtud reaalsus.

Krohv on pask.

Tänan kuulamast minu Ted-talki.

Tere. Küll on hea, et Eestis leidub ehituseksperte, kes ilma objekti nägemata, ilma projekti nägemata, ilma igasuguse tehnilise analüüsita annab momentaalselt diagnoosi. Sellist edumeelsust on kindlasti vaja edasi arendada ja see üle kanda meditsiini , kohtumõistmisse ja mujale. Hoiame kokku terve armee muidusööjatest arste ja õdesid, politseinikke ja kohtunikke, jne. Ülikoole, kes produtseerivad muidusööjatest ehitusinsenere, arste, juriste pole samuti vaja. Hämmastav, et Valitsus ei suuda nii lihtsat kokkuhoiukohta üles leida! Tee viie rikkama riigi hulka on leitud!. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Pole tänuväärt, muidusööja.

Lapsesuu võttis teema kokku . Inseneri ja viimistleja postidest saad rohkem mõtteainet. Paari naabermaja näitel ma nõustun viimastega. Kõik sõltub arhitektuurist, materjalidest, töö kvaliteedist ja omaniku hoolsusest. Minu subj arvamus - läbimõeldud lahendus, korralikud materjalid ja töö kestab hästi. Eriti klassikalise viilkatuse all. Lamekatusega on riske rohkem (seinad saavad rohkem vett) aga saab ka seal kui tahta. Suurte puude läheduses tõmbavad põhjapoolsed parapetialused seinad aastatega mustaks, rohekaks. Keemia olemas aga maapinnalt ei ulatu igale poole ja mehhanismidele KÜ-d ei raatsi kulutada.

Puitvoodrile kohtparandused ja uus värv - igaüks saab hakkama. Seega odav. Fassaadikrohvi viisakalt paranda ei saa. Terve sein korraga - seda ise ei oska. Tegijad eelistavad suuri mahtusid, kogu hoone korraga. Ühe seina töö on riskantsem ja see kujundab hinda. Majaomanikel laenud-liisingud, remondifondi ei koguta ja nii ta läheb.