Ehitusfoorum

Tere soovin teha suvilasse uue põranda, plaanis on 50x150 prussidega karkass teha, sinna vahele eps ja selle peale 0sb 22mm, küsimus selline, et kas epsi ja osb vahel peaks mingi materjali panema, niiskuse mõttes, või ei ole vajalik, karkassi alla jääb veel 30 cm tühja maada, vundamendis õhutusaugud.
Kõik toredad mõtted kuulan ära, ette tänades.

Esiteks, 22 osb liiga õhuke( kui just talasi 30 cm vahedega ei pane). Samas , kui vetrumine meeldib siis anna minna

kas ei olnud tuulutatava põranda korral ~80cm soovituslik tühja maad....
Mis sa EPSi alla paneksid?

Kile osas ei oska arvata, kumb parem variant, kas panna või mitte. Eriti suvila korral, kus elatakse ja ruume köetakse väga ebaregulaarselt.
Põranda OSB paigalduse osas laagide sammu valikul olen siiani lähtunud tootjapoolsetest juhenditest. Pole nagu siiani probleeme olnud. 22mm põranda OSB plaadil juhendi järgi lubatud laagide paigaldussammuks 600mm.

Aga jah, põranda alune liialt madal tuulutusruum võib saada saatuslikuks. Suved muutuvad järjest pikemaks ja soojemaks. Sooja, niiske ilmaga jahe ruum tuulutamisel mitte ei kuiva, vaid niiskub.

Tootja garanteerib võibolla plaadi terveks jäämise 600 mm sammuga mitte aga läbipainde. Nagu öeldud, kes peab vetruvaks ja kes mitte. Jutt et mingid raskemad inimesed kõik rahul, noo jah.
Enda kogemuse poolest pean 600 mm vahet 22 mm osb’ ga liiga vetruvaks. Eks neid 3 põrsa majakesi ennegi nähtud , ja näeb veel

Eks see vetrumise olulisus või mitteolulisus oleneb suuresti inimese ("põrsakese") rahakoti sisust ja prioriteetidest.
Tavaliselt on OSB-st vaid aluspõrand. Sellele tuleb veel viimistlusmaterjal ja sellest ka oleneb mõndagi.
Aga tootjajuhendites olev info ei asenda projekti ja inseneri tugevusarvutusi.
Kui tegu ehitusloakohustusliku ehitisega, siis minu kindla seisukoha kohaselt peaks paigaldussamm olema projektis määratud või öeldud, et ehitamisel lähtuda minimaalselt tootjapoolsest juhendist. Paremini projektis nõutust võib alati teha, ainult siis tekib küsimus, et kes selle paremini tulemuse hinnavahe peab oma taskust kinni maksma.
Ega ometi ehitaja? ...
Samas, ilmselt praeguses teemas ei ole tegu ehitusloakohustusliku ehitamisega. Omanik ise üritab olla "projekteerija" ja nagu ikka - infot napib. Püüab foorumist leida küsimustele vastuseid.

Kui ristipidi jupid taladele vahele panna, läheb põrand tunduvalt jäigemaks. Praktikas järgi proovitud. Siinmail väga ei kasutata sellist moodust.

eerik2 kirjutas: 18 Okt 2024, 08:55 Kui ristipidi jupid taladele vahele panna, läheb põrand tunduvalt jäigemaks. Praktikas järgi proovitud. Siinmail väga ei kasutata sellist moodust.
Screenshot_20241018-083617~2.png

Mäletamist mööda oli tootjajuhendis, et kui kasutatakse ilma punnsooneta OSB'i, siis plaatide vahekohtades on ristipidi jupid kohustuslikud

kaimagk kirjutas: 17 Okt 2024, 23:26 Tootja garanteerib võibolla plaadi terveks jäämise 600 mm sammuga mitte aga läbipainde. Nagu öeldud, kes peab vetruvaks ja kes mitte. Jutt et mingid raskemad inimesed kõik rahul, noo jah.
Enda kogemuse poolest pean 600 mm vahet 22 mm osb’ ga liiga vetruvaks. Eks neid 3 põrsa majakesi ennegi nähtud , ja näeb veel

Depos oli ka 25 mm T&G OSB'i

vuuk kirjutas: 17 Okt 2024, 23:03 Kile osas ei oska arvata, kumb parem variant, kas panna või mitte. Eriti suvila korral, kus elatakse ja ruume köetakse väga ebaregulaarselt.
Põranda OSB paigalduse osas laagide sammu valikul olen siiani lähtunud tootjapoolsetest juhenditest. Pole nagu siiani probleeme olnud. 22mm põranda OSB plaadil juhendi järgi lubatud laagide paigaldussammuks 600mm.

Aga jah, põranda alune liialt madal tuulutusruum võib saada saatuslikuks. Suved muutuvad järjest pikemaks ja soojemaks. Sooja, niiske ilmaga jahe ruum tuulutamisel mitte ei kuiva, vaid niiskub.

Olen näinud selliseid aktiivseid tuulutussüsteeme, kus monitooritakse välisõhu ja tuulutust vajava ruumi õhuniiskust, aju rehkendab abs niiskuse ja vastavalt siis lülitab tuulutuse sisse või välja. Et tuulutus ikka ainult kuivatada aitaks, mitte vastupidi.

... Aga kusagilt juhendist oleks nagu meeles, et alt tuulduva põranda puhul on pinnasest min 30 cm?

Talade vahe tuleb 500mm, aga jah kütet aastaringi majas ei kasuta, talvel kord, kaks kuus, epsi alla nagu ei saa midagi panna, roomamiseks liiga vähe ruumi, et altpoolt midagi paigaldada, sellepärast uuringi, et kas osb ja epsi vahele peaks miskit panema, et kas nende kahe vahele võib midagi tekkima hakata. Ehituses täielik võhik, aga pealehakkamist on küllaga

Mis seal pinnas?

Sirkahjulik kirjutas: 18 Okt 2024, 10:12 epsi alla nagu ei saa midagi panna, roomamiseks liiga vähe ruumi, et altpoolt midagi paigaldada

Vanasti oli väljend ''must põrand''.
See tähendas põranda tala, alla serva lastud liiste, mille peale pandi lauajupid, tänapäeval saaks sinna peale panna ka OSB ribad vms....

selles mõtees, küll, et epsi toetamiseks saab panna ribad, aga sinna mingit kattematerjali,et niiskus ligigi ja läbi ei tuleks, selles mõttes ei mahu, pinnas muldpõrand.

Sirkahjulik kirjutas: 18 Okt 2024, 13:37 selles mõtees, küll, et epsi toetamiseks saab panna ribad, aga sinna mingit kattematerjali,et niiskus ligigi ja läbi ei tuleks, selles mõttes ei mahu, pinnas muldpõrand.

Ära sinna alla kunagi mingit OSB-d pane. alla pannakse kas tuuletõke või tsementkiudplaat. Olulisem osa ongi seal mis pinnas sul on ja kui suur õhuvahe (min 35cm), ja pinnaseks midagi sellist mis takistab kapillaarniiskuse ala 35cm liiva , killustikku vms

kui seda õhuvahe ei ole, siis liiva täis , tihendad, eps, kile ja põrandavalu

Kui ristipidi jupid taladele vahele panna, läheb põrand tunduvalt jäigemaks. Praktikas järgi proovitud.

Esiteks eeldame, et talad on lihttalad
Teiseks ma palun selgitust mis tasandis jäikusest räägitakse...
Kui räägitakse jäikusest vertikaaltasandis siis mina väga palun (kohe väga palun) siia taha numbreid...

PS
Jäikust ei tasu segi ajada võnkesagedusega...

Siin teemas räägitakse tuulduvast põrandast ning et vahe põranda ja maapinna vahel ei pruugi olla piisav loomulikuks tuuldumiseks. Kui ei olegi osade kommentaatorite arvates piisavalt vahet, siis kas ei saaks kasutada sundventilatsiooni? Need niiskusanduriga ventilaatorid ei ole meite kaubanduses nii hullu hinnaga, et kasvõi igaks hooajaks uus osta. Selle igaastase ostmise all mõtlesin seda, et viidatud toode ei ole vist kasutamiseks miinustemperatuuridel. Kuigi põhimõtteliselt saaks ka nii organiseerida, et sügisel wagodest lahti ühendada, sest tavaliselt talvel seda niiskuseprobleemi põranda all ei tohiks eriti tekkida ja kevadel tagasi.
https://kaup24.ee/et/koduremont/kliimas ... m=referral

See viimane pakutud variant on selline mis tahab koguaeg hoolt ja tähelepanu. Ja see valge junn on ikka tõsine käkerdis mis lärmab ja väriseb aga õhku ei liiguta.
Teemalgataja, osta mõni pruss juurde, pane sammuks 400 ja saad korraliku põranda. Ja näriliste vastu ka mingi võrk vms.

kaimagk kirjutas: 18 Okt 2024, 18:10 See viimane pakutud variant on selline mis tahab koguaeg hoolt ja tähelepanu. Ja see valge junn on ikka tõsine käkerdis mis lärmab ja väriseb aga õhku ei liiguta.

No selles sinisega rõhutatud väites ma nii resoluutne ei oleks, midagi vist ikka liigutab. Pranglida täna ei viitsinud, võtsin korraks direktori lauakalkulaatori ja tegin mõned tehted. Minu viidatud ventika voolu tarbimine on tooteinfo järgi 15W. Korrutasin ventika voolutarbe 24-ga, selle tulemuse omakorda 30-ga ja selle omakorda 8-ga ja selle tulemuse omakorda 20 sendiga ja sain tulemuseks 17€ sentidega suve kohta. Seletan lahti arvutustes 24/30/8. Võtsin aluseks, et suvel on põranda all pidevalt niiske ja ventikas töötab 24 tundi ööpäevas ja seda 8 kuud järjest ehk suvila kasutamise enam-vähem reaalne aeg. Kui tehetes on mingid numbrid valesti sii parandage.
Nüüd on ikkagi üldküsimus- kas põrandaaluse sügavamalt pinnase väljakraapimise kulutused õigustavad seda minu pakutud varianti? Ise läheks kohe kindlasti ventikate lahenduse teed. Mis teha, laisk olen. Ja seda ma ka ei usu, et selline "sundvent" on päris mõtetu.
Lihtsalt mu uitmõtted asjast kui põrandaalusega tuulutusega võib tekkida probleeme. Ei tea miks, kuid ammu-ammu tagasi olen vundamendi tuulutusavade sulgemiseks talveperioodiks välja võtnud trussikuid(eelmise riigikorra aegne defitsiitne TK Marat nn uhutud riidest nr.56 suuruses naisterahvaste intiimpesu). Ju see intiimpesu talveks auguette panduna mingil määral toimis.

Laagide, talade sammu osas praktikas olen talitanud järgnevalt.
1. Vaatan, mis on sammuks määratud projektis. Näiteks, kui projektis on määratud samm kandevõime seisukohalt.
2. Kui samm ei ole määratud projektis, siis teisena vaatan, mis on nõuded konkreetse materjali tootjajuhendis.
3. Vajadusel vaatan üle, mis on konkreetse materjali mõõdud.
4. Täpsustan, mis on konkreetse ruumi mõõdud.
5. Ehitades kliendile (mitte endale) täpsustan kliendi erisoovid.
6. Koostan vastavalt materjali mõõtudele, vastavalt materjali tootja poolt ette antud nõuetele ja ruumi mõõtudele plaani ehk tööjoonise.

Tavaliselt, kui tegu näiteks ilma soonteta OSB-ga, olen kavandanud laagide sammu selliselt, et plaatide pikiservad toetuksid laagidel ja plaatide jätkamisel olen otsaservade alla lisanud abilaagid, kusjuures arvestanud lisaks puidubaasil materjali paisumise pilude nõuetega (ikka kõik, nagu nõutud ka juhendis).
Kui sellisel juhul oleks pikuti plaatide keskosas toeks vaid 1 laag, siis samm ületaks 600mm ja seetõttu olen keskossa määranud 2 laagi.
Kõike seda arvestades ei sobi mitte ükski siin teemas seni nimetatud laagide (talade paigaldussamm)
Vihjeks näiteks ühe 6x4m ruumi põranda laagide plaan (kui plaatide mõõdud on 1250x2500mm):

Oot, mis mõttes keegi pole pakkunud sellist lahendust kus laagisamm pole 400 mm? Tasuks ikka postitusi korralikumalt lugeda. Ja mr vuuk pakkus ise et 600 mm on piisav, nüüd saadab plidi jus samm 400, kuidas küll sellist käitumist nüüd nimetatakse.

OSB-d on kunagi saanud jätkata õhus samast materjalist aluslappidega (laagide sammu pole sel puhul vaja jagada plaadi mõõtu) ja piki laage pole kunagi pannud, sest plaadi kiud on piki plaate ja selles suunas plaadid jäigemad.

kaimagk kirjutas: 19 Okt 2024, 09:49 ... nüüd saadab plidi jus samm 400, kuidas küll sellist käitumist nüüd nimetatakse.

Kas ei tunne numbreid, sest ei ole ju pildil 400?

ping kirjutas: 19 Okt 2024, 11:01

kaimagk kirjutas: 19 Okt 2024, 09:49 ... nüüd saadab plidi jus samm 400, kuidas küll sellist käitumist nüüd nimetatakse.

Kas ei tunne numbreid, sest ei ole ju pildil 400?

Mm närimisega võid telfisse kolida, või veel mõne põranda mustaks võõbata.

Nentisin vaid, et juhendite järgi võib sammuks olla 22mm paksuse plaadi korral kuni 600mm. Tegelikkuses 600mm ei sobi, kuna plaatide laius on 1250mm ja pikkus 2500. Samuti ei sobi põhimõtteliselt 400mm. Õige samm on minu poolt eelkirjeldatud tingimustel 418mm. Erinevus küll väike ja võiks öelda, et sama suurusjärk, aga on põhimõtteline erinevus.
Plaatide kinnituskruvide sammuks on kõigis servades ette nähtud 150mm. Sellest mina järeldan, et õige on kõik servad paigaldada laagidele (taladele).
400mm samm sobib näiteks kipsplaadile, mille laius on 1200mm.
Samuti üritasin vihjata, et töö tootlikkuse huvides on ehitamisel mõistlik natuke ettenägelik olla ja , et asi oleks paremini kontrolli all vajadusel teha ise või lasta teha tööjoonis.