Teadmatusest Elektrilevilt varastamine

[tartust7]

Aastaid tagasi ostsin osaluse kahe korteriga elamus, mis oli renoveerimise lõppjärgus. Renoveerimine on nüüd lõpule jõudnud, ja on vaja esitada kasutusteatis. Täna teostame töid elektriauditi läbimiseks ja järeleaitamist vajab ka peakilp.

Majja tulev õhuliin lõpeb peakilbis plommimata harukarbis, kust ühendus jaguneb minu ja naabri plommitud peakaitsmesse ning edasi voolumõõtjatesse. Tähelepanelikumad lugejad ilmselt juba mõtlevad:

1. Plommimata harukarp enne peakaitsmeid? Jah.
2. Siseneva liini järgi (enne plommimata harukarpi) peakaitset ei olegi? Ei ole.
3. Eralduslüliti? Jah, paneme.

Eks pingestatud liiniga saab ka tööd teha ja paigaldab eralduslüliti ära, aga murelikuks teeb asjaolu, et sõlmitud võrgulepingud ei vasta tegelikusele. Peaks olema jagatud peakaitse pooleks ehk 8 A nägu, kokku 16 A (kuivõrd sellest võiks jaguda kahele perele on eraldi teema ). Kuna piiravat peakaitset ei ole ja liin läheb plommimata harukarbis pooleks kummagi plommitud peakaitsme suunas (mõlemad 16 A), siis faktiliselt tegeleme täna varastamisega.

Kuidas selline olukord seal tekkida sai, pole teada, oli nii juba enne eelmist omanikku. Ja ega see teadmine probleemi lahendamist lihtsamaks tee?

Paar aastat tagasi olid eelnevalt loetletud tähelepanekud ka Elektrilevi tehnikul, kes käis minu tellimisel "peakaitsmel" plomme maha võtmas ja uutega asendamas, sest vana kaitse väsis mehaaniliselt ära ja vajas väljavahetamist. Sügas teine kukalt, pani tutikad kaasaegsed plommid külge (naabrile jäi üksik vana tinaplomm, teine nurk oli plommimata), tegi paar pilti, võttis allkirjad ja lahkus. Tehnik oli kidakeelne ja tol hetkel ei osanud ka ise midagi arvata või mõelda, sest elektriauditi vajalikusest ei olnud veel teadlik ja eks elu alles õpetas . Selle fakti olulisus on selles, et Elektrilevil on kuskil dokumendihaldussüsteemis fotod olemasolevast olukorrast. Iseasi kas keegi üldse neid kunagi vaatab.

Soov on asi korda saada, aga ei ole head mõtet kuidas Elektrilevile läheneda nii, et trahvikirves peakohale ei tuleks. Küla peal räägitakse igasuguseid hirmulugusid. Puudub ju neil igasugune vajadus uskuda meie selgitusi, ütlevad et varastasime ja kirjutavad rasvase arve välja.

Esimene mõte on, et leiab spetsialisti, kes pingestatud liini järgi eralduslüliti ja peakaitsme paigaldab. Sealt edasi helistaks Elektrilevile, et ehitustööde käigus läks peakaitse ja selle küljes olevad plommid katki, palun tulge pange uued plommid. Ning sama auruga suurendaks peakaitsme 32 A peale ja siis jaguneb viisakalt 16 ja 16. Ning nagu olekski pidu?

Aga on tunne, et selle jutuga saadetakse kuu peale. Sest kui keegi peaks juhuslikult Elektrilevi dokumendihaldussüsteemis surfama, siis avastatakse, et kuidagi moodi ei klapi meie jutt viimati pildistatud tegelikusega.

Niisama telefoniteel plommide eemaldamist nad ei lubanud, sest puudub jagatud võrguühenduse leping ja üks majaomanikest peab oma pea selleks pakule panema. Seda me hetkel ei surgiks, sest äkki hakatakse dokumendihaldussüsteemi vaatama.

On kellelgi kogemusi sarnaste rumalate olukordadega? Teate kui suured on võimalikud "trahvid"?

[RaJy]

Mul nagu hetkel kiilus kinni - enne teie harukarpi ei ole ühtegi kaitset ja peale harukarpi jaguneb kummagile 16 A peakaitse (s.t. 2 peakaitset - kummagile üks)? Ei saa nagu aru, et miks peaks kummagile edaspidi 8 olema?
Plommimata harukarp ilus ei ole, aga on ka hullemaid olukordi nähtud.

[Küülaline]

Tegelikult ei varasta te midagi. Mõlemad maksate ju oma tarbitud energia arvesti näitude järgi kinni.

[tartust7]

Mul nagu hetkel kiilus kinni - enne teie harukarpi ei ole ühtegi kaitset ja peale harukarpi jaguneb kummagile 16 A peakaitse (s.t. 2 peakaitset - kummagile üks)? Ei saa nagu aru, et miks peaks kummagile edaspidi 8 olema?
Plommimata harukarp ilus ei ole, aga on ka hullemaid olukordi nähtud.

Oled õigesti aru saanud.

Kummalegi 8 A peab olema võrgulepingu järgi, mis räägib peakaitsme jagatud osast ja osalisi on kaks. Kui siseneva liini otsa panna 16 A peakaitse, siis aastal 2024 ilmselt jääb väikseks. Vabandan kehva väljenduse pärast.

[Küülaline]

Kummalegi 8 A peab olema võrgulepingu järgi, mis räägib peakaitsme jagatud osast ... Kui siseneva liini otsa panna 16 A peakaitse

Kui seda kaitset seal ei ole, siis ei ole Elektrilevi võrgulepingut täitnud. Peakaitse kuulub elektri müüjale, mitte tarbijale. Ja varastanud ei ole te midagi, kogu tarbitud elektri olete ju arvete järgi kinni maksnud.

[kunn24]

Millised need võrgulepingud siis on? Kui lepingus on mõlemal 16 A, mida te seal siis jaurate? 8 A PK-ga EL pole lepinguid teinud kunagi. See, et liin harukarbis jaguneb, mis sellest? Miks kohalkäinud EL tehnik sinna plommi külge ei kruttinud? Kas polnud, kuhu panna? Siis puuritakse augud. Kui harukarbist jagunevad jaotuskilbini pikemad liinid, oleks mõistlik nende ette pista kaitselülitid ja need kaitselülitid võiks siis olla PK-d ning asuda harukarbi juures või siis harukarp eemaldada ja asendada 6 aparaadikohaga kilbikesega, kuhu mahuksid 2 3p kaitselülitit.

Vargust ei paista selle jutu järgi kuskilt, lõpetage ülemõtlemine ja ajuvabade süüdiolekute tootmine.
Kui olete saavutanud mõlemad 16A PK, siis on ju hästi ning ärge tõmmelge.

[A23]

Aastaid tagasi ostsin osaluse kahe korteriga elamus, mis oli renoveerimise lõppjärgus. Renoveerimine on nüüd lõpule jõudnud, ja on vaja esitada kasutusteatis. Täna teostame töid elektriauditi läbimiseks ja järeleaitamist vajab ka peakilp.

Majja tulev õhuliin lõpeb peakilbis plommimata harukarbis, kust ühendus jaguneb minu ja naabri plommitud peakaitsmesse ning edasi voolumõõtjatesse. Tähelepanelikumad lugejad ilmselt juba mõtlevad:

1. Plommimata harukarp enne peakaitsmeid? Jah.
2. Siseneva liini järgi (enne plommimata harukarpi) peakaitset ei olegi? Ei ole.
3. Eralduslüliti? Jah, paneme.

Eks pingestatud liiniga saab ka tööd teha ja paigaldab eralduslüliti ära, aga murelikuks teeb asjaolu, et sõlmitud võrgulepingud ei vasta tegelikusele. Peaks olema jagatud peakaitse pooleks ehk 8 A nägu, kokku 16 A (kuivõrd sellest võiks jaguda kahele perele on eraldi teema ). Kuna piiravat peakaitset ei ole ja liin läheb plommimata harukarbis pooleks kummagi plommitud peakaitsme suunas (mõlemad 16 A), siis faktiliselt tegeleme täna varastamisega.

Kuidas selline olukord seal tekkida sai, pole teada, oli nii juba enne eelmist omanikku. Ja ega see teadmine probleemi lahendamist lihtsamaks tee?

Paar aastat tagasi olid eelnevalt loetletud tähelepanekud ka Elektrilevi tehnikul, kes käis minu tellimisel "peakaitsmel" plomme maha võtmas ja uutega asendamas, sest vana kaitse väsis mehaaniliselt ära ja vajas väljavahetamist. Sügas teine kukalt, pani tutikad kaasaegsed plommid külge (naabrile jäi üksik vana tinaplomm, teine nurk oli plommimata), tegi paar pilti, võttis allkirjad ja lahkus. Tehnik oli kidakeelne ja tol hetkel ei osanud ka ise midagi arvata või mõelda, sest elektriauditi vajalikusest ei olnud veel teadlik ja eks elu alles õpetas . Selle fakti olulisus on selles, et Elektrilevil on kuskil dokumendihaldussüsteemis fotod olemasolevast olukorrast. Iseasi kas keegi üldse neid kunagi vaatab.

Soov on asi korda saada, aga ei ole head mõtet kuidas Elektrilevile läheneda nii, et trahvikirves peakohale ei tuleks. Küla peal räägitakse igasuguseid hirmulugusid. Puudub ju neil igasugune vajadus uskuda meie selgitusi, ütlevad et varastasime ja kirjutavad rasvase arve välja.

Esimene mõte on, et leiab spetsialisti, kes pingestatud liini järgi eralduslüliti ja peakaitsme paigaldab. Sealt edasi helistaks Elektrilevile, et ehitustööde käigus läks peakaitse ja selle küljes olevad plommid katki, palun tulge pange uued plommid. Ning sama auruga suurendaks peakaitsme 32 A peale ja siis jaguneb viisakalt 16 ja 16. Ning nagu olekski pidu?

Aga on tunne, et selle jutuga saadetakse kuu peale. Sest kui keegi peaks juhuslikult Elektrilevi dokumendihaldussüsteemis surfama, siis avastatakse, et kuidagi moodi ei klapi meie jutt viimati pildistatud tegelikusega.

Niisama telefoniteel plommide eemaldamist nad ei lubanud, sest puudub jagatud võrguühenduse leping ja üks majaomanikest peab oma pea selleks pakule panema. Seda me hetkel ei surgiks, sest äkki hakatakse dokumendihaldussüsteemi vaatama.

On kellelgi kogemusi sarnaste rumalate olukordadega? Teate kui suured on võimalikud "trahvid"?

Minu teada on 10A miinimum, millega üldse lepingut tehakse. Tõenäoliselt on teil kummaski korteris ikka ametlikult 16A ühendus

[dumbuser]

Misasja järgi neid arveid tehakse ? Kui sul on liitumine 16A/2 siis müüjal on sügavalt savi mida sa sellega teed. Kas sa jagad selle 1+15 või 10+6 on sinu enda mure. Väga heal juhul varastate üksteise tagant. Et kui ühel ongi koguaeg 10 amprit ja teisel 6 amprit siis arve pooleks jagamisel maksab see 6 ampri tarbija ka osaliselt selle 10 ampri tarbija kinni. Või mis see mure sul on ? See "suurendaks kaitsme" jutuga hakka siis tegelema kui tehniline info ka olemas on. Hetkel pole aimugi mis kaablid ja kui jämedad.

[tartust7]

Kui seda kaitset seal ei ole, siis ei ole Elektrilevi võrgulepingut täitnud. Peakaitse kuulub elektri müüjale, mitte tarbijale. Ja varastanud ei ole te midagi, kogu tarbitud elektri olete ju arvete järgi kinni maksnud.

Hmm. Et siis siniste silmadega kõne Elektrilevisse ning paluks tulla ja paigaldada nõuetekohane peakaitse ja eralduslüliti. Tänud, see tundub hetkel hea nüanss millega läheneda.

See "suurendaks kaitsme" jutuga hakka siis tegelema kui tehniline info ka olemas on. Hetkel pole aimugi mis kaablid ja kui jämedad.

Sissetulev kaabeldus võiks kannatada, sest üleeelmiste omanike sõnul oli majal kunagi suisa 63 A peakaitse, aga siis surid vanamehed ära ja mutid tahtsid elektriarvet väiksemaks optimeerida. Eesti Energia muidugi vabastas vanainimesed liigsetest ampritest täiesti tasuta Loomulikult lasen spetsialistil enne vajalikud täpsustused teha, aga detail mida kirja panna endale. Tänud.

Minu teada on 10A miinimum, millega üldse lepingut tehakse. Tõenäoliselt on teil kummaski korteris ikka ametlikult 16A ühendus

Isteteenindusportaal näitab nii:

Tarbimiskoha nimetus: Korter
EIC kood: XXX
Arvesti number: XXX
Peakaitsme jagatud osa: 8.0A
Liitumispunkti faas ja pinge: 3X380V

[kunn24]

Peakitsme jagatud osa 8 A ei pruugi olla reaalselt kaitselülitina 8 A, vaid võib olla projekteeritud koormusena 8 A . Aga eks uuri EL-ist, kui nii suur isu sinna saada olemasoleva 16 A asemel väiksemat või kuidagi ennast süüdi tunned. Mina ei torgiks. Sul käis ju inspektor kohal, plommis ära ning sellega peaks olema teema ammendunud. See pole ka eesootava auditi asi ja kui audiitor midagi selle kohta küsib, näitad, et EL kontrollis, plommis ja soovita soojalt "tegeleda oma asjadega". Viisakalt ehk öelda, et tema töömaa algab pärast plommitud asju.

Sissetulev kaabeldus võiks kannatada, sest üleeelmiste omanike sõnul oli majal kunagi suisa 63 A peakaitse, aga siis surid vanamehed ära ja mutid tahtsid elektriarvet väiksemaks optimeerida. Eesti Energia muidugi vabastas vanainimesed liigsetest ampritest täiesti tasuta

3 a jooksul saab ilma liitumistasuta ennistada. Ja selles kontekstis ma ei vaevaks ennast üldse 16 A lülitiga, kui eelnevalt olete EL-ile tasuta jaganud ligi 50 A.