Ehitusfoorum

Tere, kui kõrge peaks olema lintvundamendi taldmiku sokli kõrgus maapinnast dolomiidist tellistega laotud väravapostide korral? Kas võib ka maapinnaga tasa olla, et 1 rida algab kohe nö tänavakivide tasemelt? Pilt näitena.

Meie kliimas ei tasu soklit ära jätta. Sokli ja müüritise vahele kindlasti hüdroisolatsioon.

aero kirjutas: 05 Okt 2024, 17:08 Meie kliimas ei tasu soklit ära jätta. Sokli ja müüritise vahele kindlasti hüdroisolatsioon.

Kas seda ka looduskivi puhul? Kahjuks hetkel juba hilja ja taldmik maaga tasa, variant on taldmikule hüdroisol teha ning sokkel valada millele omakorda teine kiht hüdrot ning müüritis.

Või lihtsalt taldmikule hüdro ja hakata maapinnast müüri kohe laduma..

Naaber kirjutas: 05 Okt 2024, 17:11

aero kirjutas: 05 Okt 2024, 17:08 Meie kliimas ei tasu soklit ära jätta. Sokli ja müüritise vahele kindlasti hüdroisolatsioon.

Kas seda ka looduskivi puhul?

Egiptuse vaaraode hauakambrite(püramiidide) välisviimistlus oli tehtud looduslikust lubjakivist(sama, mis dolomiit või marmor ehk mõlemad on lubjakivi moodustustised). Mis on jäänud järgi nende püramiidide välisviimistlusest? Nüüd võiks mõelda ka klimaatiliste tingimuste erinevustele siin ja seal.
Minu jaoks tänapäeval selliseid dolomiidi kvaliteedi garanteerijaid enam vist ei eksisteeri. Mõtlen oma kahtluse all seda, et enam ei eksisteeri meistreid, kes andsid oma "jah" sõna, et seda paekivi võib kasutada kiriku ehituseks ja see kirik saab püsti seisma vähemalt 500 aastat.

Tänapäeval on üldse kõik teisiti. 500 aastat tagasi ei eksisteerinud ka näiteks 2015 aastal vastu võetud Ehitusseadustikku koos selle määrustega ja igasugu direktiividega.
Tänase "kirikut" ehitava "meistri" esmaseks ülesandeks polegi kivi määrata vaid osata projekti õigesti lugeda ja vastavalt sellele ehitada. Kivi määrajad on teised persoonid.
Ja muidugi aiapost pole kirik, isegi mitte hoone, mille üheks oluliseks kaitsvast osaks on terve ja toimiv piisavalt laia räästaga katus.
Kusjuures ka massiivsete kiviseintega kirikud lagunevad kiiresti, kui ei ole peal toimivat katust. Kivist ja meistrist või eelkõige ehitusprotsessi juhist oleneb vaid lagunemise kiirus.
Kõrgem sokkel on soovituslik, see võib kestvust pikendada. Kui palju - see oleneb ka muudest teguritest.

Tundub, et tehakse sokliga kui ka ilma.

Mida see hüdroisolatsioon seal tegema peab?

EH.INS. kirjutas: 06 Okt 2024, 15:48 Mida see hüdroisolatsioon seal tegema peab?

Peatab kapillaarniiskuse liikumise soklist müüritisse.

Naaber kirjutas: 06 Okt 2024, 10:06 Tundub, et tehakse sokliga kui ka ilma.

Jah. Postidel on alumised 5-6 rida märjad. Huvitav miks.

aero kirjutas: 06 Okt 2024, 20:05

EH.INS. kirjutas: 06 Okt 2024, 15:48 Mida see hüdroisolatsioon seal tegema peab?

Peatab kapillaarniiskuse liikumise soklist müüritisse.

Aga miks ta peab peatama?
Nagunii välistingimustele avatud?

Naaber kirjutas: 06 Okt 2024, 10:06 Tundub, et tehakse sokliga kui ka ilma.

Sellise maja omanik jõuab vist ka kojamehe palgata, kes kividelt sammalt maha kraabib?

Survepesur ja samblatõrje keemia abiks. Kuid ma olen ka seisukohal, kui vett tuleb ülevalt ja alt, pole eraldi soklil ja hüdroisolatsioonil suurt mõtet, väike mõte on, kui sokkel vastupidavamast kraamist või tumedam (sodi paistab vähem silma) kui post ise.

EH.INS. kirjutas: 06 Okt 2024, 20:13

aero kirjutas: 06 Okt 2024, 20:05

EH.INS. kirjutas: 06 Okt 2024, 15:48 Mida see hüdroisolatsioon seal tegema peab?

Peatab kapillaarniiskuse liikumise soklist müüritisse.

Aga miks ta peab peatama?
Nagunii välistingimustele avatud?

Nagu fotolt näha siis posti ülemine osa on kuiv aga alumised read ei ole. Kumb kivi talub külmumist paremini, kas märg v kuiv?

Pigem võiks väljas kasutada korralikku kivi, kui hakata sellel teemal targutama.

Täpselt nagu kunn mainis...
Tegemist on välismõjudele avatud konstruktsioonidega - pole mingit vahet kas seal on hüdro või mitte
Materjal peab nagunii olema vastav
Kui pole vastav ei aita ükski hüdro

EH.INS. kirjutas: 06 Okt 2024, 21:47 Täpselt nagu kunn mainis...
Tegemist on välismõjudele avatud konstruktsioonidega - pole mingit vahet kas seal on hüdro või mitte
Materjal peab nagunii olema vastav
Kui pole vastav ei aita ükski hüdro

Kas ma vaidlesin kivi kvaliteedi üle? Niiske kivi sammaldub palju kiiremini. Ma paneks vahele. Väike kulu. Hiljem lihtsam hooldada.

Tegu on avatud välistingimustega
Mingi sokli hüdro ei muuda asja olemust ega takista nt sammaldumist vms
Absoluutselt mõttetu

Viiks jutustamise lahku:
-hüdroisolatsioon
-sokkel
Siis on selgem.

Valides aiapostide materjaliks keskkonnakindluselt maja soklile sobiva viimistlusmaterjali, võib aia sokkel olla olematu ja horisontaalse hüdroisolatsioonikihi ära jätta.
Keskkonnakindluselt pinnasega ja liigniiskusega mitte kokku sobivad aia postide materjalid võiks olla alusest isoleeritud ja alus kõrgem.
Näiteks silikaatkivi oli soovituslik pinnasest isoleerida. Ilmselt eelkõige sellepärast, et silikaatkivi kardab happelist keskkonda. Ja pinnased võivad kohati olla küllalti happelised.
Tegelikult võib ka paekivi happelises keskkonnas kiiremini laguneda.

Kas aiaposti viimistluseks struktuurkrohv sobib? Fassaadid peaks olema kuivemad kui aiapostid aga pōhjapoolsed-varjulised krohvitud fassaadid võtavad siin kiiresti musta ja roheka jume külge. Lõunakaares pole nii hull. Kas see ei ole niiskusest? Kas krohvitud postil on vaja soklit? Hüdrotõket?

Mulle tundub, et krohvitud post vajab soklit. Aga hüdrotõket?

EH.INS. kirjutas: 06 Okt 2024, 21:47 Täpselt nagu kunn mainis...
Tegemist on välismõjudele avatud konstruktsioonidega - pole mingit vahet kas seal on hüdro või mitte
Materjal peab nagunii olema vastav
Kui pole vastav ei aita ükski hüdro

Kas struktuurkrohv sobib sokliga aiapostide viimistluseks?

optimist88 kirjutas: 11 Okt 2024, 18:07 Kas struktuurkrohv sobib sokliga aiapostide viimistluseks?

Ikka sobib kui suudad tagada, et talvine külm ei hakka aluspinna ja viimistluse vahel olevat misiganes nimetusega vesise olluse jäätumise tulemusel viimistlust lahti kangutama. Eks eeltööde materjalid peavad ka õiged olema.

Mitte ainult külm, ka veeaur, kui päike pinna kuumaks kütab. Ehk pärast krohvimist tuleks augud sisse puurida.

Selle hüdro koha pealt kardaksin hoopis seda, et kui posti ülemisel otsal on katkestatud nake alumise otsaga, siis natuke kõvemini lükates võib posti jala pealt maha lükata. Puhtalt sellepärast juba jätaks hüdro tegemata.
Majade puhul on teine asi, maja mass ja kuju on juba nii suur, et puuduv nake ei oma erilist tähtsust. Orkaane meil ka pole, mis maja maha vundamendilt võiks lükata.