Ehitusfoorum

Tervist, oleks soov teada mis radiaatorid mõistlik panna kas alumiinium või teras kui meil on ühe toru süsteem korteris. Teraspaneeli saab üsna soodsa hinnaga ma vaatan. Alumiinium kallim, aga siin kortermajast paraku see energia säästlikus ei huvita kedagi kas oleks üldse alumiinium mõtekas sellises situatsioonis?

Maitseasi - ühele meeldib üks, teisele teine.
Korteris on radiaatorid nn. KÜ kaasomand ja sa ise ei võigi neid vahetada. Vale tegutsemisega ajad küttesüsteemi tasakaalust välja eriti ühtoru süsteemides.
OK, kui radikas on vana ja vilets siis KÜ kooskõlastatult tuleks vahetada samasuguse voolutakistuse ja soojusväljastusega radika vastu.
Kui lausest aru said siis radika vahetus ongi raketiteadus.

Kalvis kirjutas: 20 Sept 2024, 07:15 Maitseasi - ühele meeldib üks, teisele teine.
Korteris on radiaatorid nn. KÜ kaasomand ja sa ise ei võigi neid vahetada. Vale tegutsemisega ajad küttesüsteemi tasakaalust välja eriti ühtoru süsteemides.
OK, kui radikas on vana ja vilets siis KÜ kooskõlastatult tuleks vahetada samasuguse voolutakistuse ja soojusväljastusega radika vastu.
Kui lausest aru said siis radika vahetus ongi raketiteadus.

Need radikad mis ma ära vahetada tahan on juba eelmise omaniku poolt vahetatud. Mingid mõttetud plekk plönnid on pannud mis on esiteks nendesse ruumidesse väiksed ehk talvel on külm igalpool. Paraku siin korter majas mind kuulda ei võeta ja ütlesin samamoodi, et minu teada lööb see süsteemi sassi, aga praeguseks on igal ühel erinevad radikad kõik teevad mis tahavad nii, et ei jää mul ka üle muud midagi. Tuleb loota, et suurem radikas toidab toa soojaks vähemalt. Hetkel kahes toas on 7 ribi plekk radikad 400mm kõrged mis on ilmselgelt vähe 14 ja 11 m2 tuppa.

KÜ võlud. KÜ tasandil tasuks muidugi soovitada neil leida papp ühetorusüsteemi ümberehituseks kahetoru omaks. See ei ole suur kulu aga tagab üle- ja alakütmise vältimise. Aga tean - Kui majas on taipamatud ühistu liikmed siis see läheb tuuleveskitega võitlemiseks.
Radika valikuks soovitaksin eelistatult sarnast plekkradikat mis seal juba ees eksisteerib, seda vähem on kobinat, kes muutis.
Ise lisaksin lühistoruga möödaviigu, loomulikult kraaniga varustatud. Sel juhul saad alati vältida ülekütmist ja võid julgelt asemele panna võimalikult suure radika. Tehniliselt peaksid (kui lühistoru ei raatsi panna) täpselt välja arvutama õige radika soojusväljastusee - liig suur - tuba läheb ülekütmisesse, liiga väike - alakütmisesse. Liitmikud ja torude läbilõiked peavad sama voolutakistusega olema mis enne.

Kalvis kirjutas: 20 Sept 2024, 09:14 KÜ võlud. KÜ tasandil tasuks muidugi soovitada neil leida papp ühetorusüsteemi ümberehituseks kahetoru omaks. See ei ole suur kulu aga tagab üle- ja alakütmise vältimise. Aga tean - Kui majas on taipamatud ühistu liikmed siis see läheb tuuleveskitega võitlemiseks.
Radika valikuks soovitaksin eelistatult sarnast plekkradikat mis seal juba ees eksisteerib, seda vähem on kobinat, kes muutis.
Ise lisaksin lühistoruga möödaviigu, loomulikult kraaniga varustatud. Sel juhul saad alati vältida ülekütmist ja võid julgelt asemele panna võimalikult suure radika. Tehniliselt peaksid (kui lühistoru ei raatsi panna) täpselt välja arvutama õige radika soojusväljastusee - liig suur - tuba läheb ülekütmisesse, liiga väike - alakütmisesse. Liitmikud ja torude läbilõiked peavad sama voolutakistusega olema mis enne.

Ma juba suve algusest saadik ajan seda teemat, kuna enamik on vanureid siin majas ja laenu ega midagi keegi võtta ei soovi, siis paraku mul ei ole siin enda hea tahtmise juures ka midagi teha kui lihtsalt enda radikad ära vahetada. Siin juba üle ühe on vahetatud radikaid siis kaotada pole midagi enam ja enamik on endale tummisemad radikad vahele pannud kui neil enne olid. Nii, et miks ei või ka seda mina teha.

Seda suurust ma ise hetkel välja ei oska niimoodi arvutada, aga ehk oskad öelda umbkaudu mis võiks see võimsus olla mu tubades. Mõõtsin just üle toad 13 ruutu ja 10.5 ruutu. Maja on väljast soojustatud krooni ajal ja aknad on 2kordsed ainult. Suurema toa aken on 2m lai ja 1.4 kõrge, väiksemas toas 1.6m ja 1.4m. Lae kõrgus ka vast mängib rolli 2.35 on kõrgus.

Toad on kõrvuti ja elan viimasel korrusel ehk, siis 3 korrus alt tuleb läheb suurema toa radikasse ja sealt edasi väiksemasse tuppa ja siis alla.

Otsustasin, siis odavama valiku peale minna teras radiaator. 100x50 radiaator toidab ca 1400 watti. 100w ruudu peale loen netist, aga kas see ka peab paika arvestades neid plast aknaid mis paigaldatud aastal 2004.

….radika võimsuse ei määra ainult selle suurus vaid ka millise temperatuuriga vesi seal ringleb ….võta privas ühendust võin lobiseda nati juurde…..

kaimagk kirjutas: 20 Sept 2024, 12:42 ….radika võimsuse ei määra ainult selle suurus vaid ka millise temperatuuriga vesi seal ringleb ….võta privas ühendust võin lobiseda nati juurde…..

Kirjutasin.

Radika soojusväljastuse number on tootjate andmetes vabalt saada. On 2 numbrit 45 C ja 70 C väärtus. Sul tasub vist kasutada 45 C oma. Sama number tuleks vaadata olemasoleva radika oma - panna ca 1/3 juurde ja siis suurema radika oma osta.
Ohutum on panna lühistoru kraaniga juurde siis saad vabalt soojusväljastust reguleerida. siis võid lausa suurema radika julgelt osta.

HrK kirjutas: 19 Sept 2024, 20:48 Alumiinium kallim, aga siin kortermajast paraku see energia säästlikus ei huvita kedagi kas oleks üldse alumiinium mõtekas sellises situatsioonis?

Mida see tähendama peaks? Vahet ei ole millisest materjalist radiaatoriga kütad, ruumis sama temperatuuri hoidmisel on energiakulu sama.
1-torusüsteemi korral kui sa paned omale sellised radiaatorid, millega senisest rohkem sooja hakkad saama, siis torustikul asuv järgmine korter (või on neid koguni rohkem kui 1) hakkab vähem saama.

…..nagu teemaalgataja kirjutas, seal pooltel juba mingid aretused. Tal viimane korrus, seda enam tuleks panna sellised radikad mis annavad rohkem sooja…….

Kalvis kirjutas: 20 Sept 2024, 07:15 Maitseasi - ühele meeldib üks, teisele teine.
Korteris on radiaatorid nn. KÜ kaasomand ja sa ise ei võigi neid vahetada. Vale tegutsemisega ajad küttesüsteemi tasakaalust välja eriti ühtoru süsteemides.
OK, kui radikas on vana ja vilets siis KÜ kooskõlastatult tuleks vahetada samasuguse voolutakistuse ja soojusväljastusega radika vastu.
Kui lausest aru said siis radika vahetus ongi raketiteadus.

Hakkab jälle pihta, et midagi on kortermajas KÜ omand. Ei ole!
Lihtsalt kaasomanikud on andnud KÜ-le volituse tegeleda küttesüsteemi probleemidega. Pole vaja isegi kõikide kaasomanike nõusolekut, vaid enamuse otsust pädeva KÜ koosoleku otsusena.
Kalvis, millise (tüüpe on palju) kraaniga saab üldsegi vooluhulka reguleerida?

kaimagk kirjutas: 22 Sept 2024, 12:15 …..nagu teemaalgataja kirjutas, seal pooltel juba mingid aretused. Tal viimane korrus, seda enam tuleks panna sellised radikad mis annavad rohkem sooja…….

Viimane (ülemine) korrus ei tähenda, et ta oma radiaatori vahetamisega alumiste temperatuuri ei mõjutaks. Antud juhul läheb vesi suurema toa radiaatorist väiksemasse tuppa ja sealt alla, seega kui 3. korrusel hakatakse rohkem tarbima, siis 2. ja 1. korruse väiksemad toad hakkavad saama jahedamat vett.

....jah hakkabki rohkem talle sooja tulema mis ongi tema eesmärk. Nagu aru saada, on ühistut kui sellist see ei huvita, siis peab ise nii tegema kuidas saab.....

Mingiks ajaks sooja saada pole probleem, aga kui kõigil on vaba voli teha mida tahavad, siis kui alumistel peale seda jahe hakkab, lasevad ka midagi ümber teha ja pärast võib olla veelgi külmem kui praegu oli ning radiaatori(te) vahetamisest ei olnud midagi kasu.

suvaline kirjutas: 22 Sept 2024, 12:45 Kalvis, millise (tüüpe on palju) kraaniga saab üldsegi vooluhulka reguleerida?

Ma ütleksin nii, et iga kraaniga saab reguleerida, ka kuulkraaniga, aga radiaatorite grupi (näiteks püstiku) korral õige oleks tasakaalustusventiiliga. Radiaatorite puhul eraldi muidugi radiaatoriventiilid teevad ka selle töö ära (need, mille külge termostaat käib).

Istuge, kaks.
Staatilistes süsteemides kuulkraani ärge küll kasutage. Kuulkraan (kui pole just spetsiaalselt valmistatud), on olmes siiski pigem vedeliku voolamise ajutiseks sulgemiseks.
Dünaamilistes olukordades kasutate:
https://www.automationworld.com/product ... valve-trim
.. ja seda koos käigukasti ja elektrilise ajamiga. Käigukasti vahetate iga 5 aasta tagant. Eestis selline olemas, ise projekteerisin.

Seda just ütlesin, et õiged asjad reguleerimiseks on muud, mitte kuulkraan. Tasakaalustus- (ja muid reguleerimiseks mõeldud) ventiile on palju erinevaid. Reaalses elus mõnikord siiski ka reguleeritakse kuulkraaniga ja mõningatel juhtudel on see ka nö mõistetav ja õigustatud. Näiteks kui õige asi koos paigaldamisega maksab xxx € ja lähiajal on niikuinii plaanis süsteemi terviklik renoveerimine. Kuulkraani puhul peab arvestama sellega, et käepideme asend ei vasta vooluhulga %-le- 50% avatud kraani vooluhulk on palju rohkem kui 50%, pigem u. 75%. Väiksemate hoonete (näiteks mingid 10-15 korteriga) korral praegusel ajal tihti muid ventiile vooluhulkade reguleerimiseks eriti ei kasutatagi kui radiaatoriventiilid, kunagi populaarsed olnud tasakaalustusventiilid puuduvad.

suvaline kirjutas: 23 Sept 2024, 17:47 Staatilistes süsteemides kuulkraani ärge küll kasutage.

Äkki saaks mõned näited või viite - staatilised vs dünaamilised voolu(?)süsteemid. Mis tüüpi kraanid need on, mida juhivad radikatermostaadid? 2-torusüsteemis töötasid kenasti.