Ehitusfoorum

Tere! Puitmaja väljaulatuva veranda (siseruum) vajab katust (ca 10 ruutu), mis jääb ühtlasi ka II korruse avatud rõdu põrandaks. Millised on kaasaegsed materjalid, mida tuleb kasutada ja mis järjekorras, et veranda katus oleks kindel ja rõdule ei jääks vihmavesi ja muu sodi pidama ning seal oleks mõnus ka paljajalu olla? Tänud ette!

Materjal PVC, ise pole seal midagi teha.

Miks PVC?
Ma ei loe kusagilt välja, et see peaks vett pidama...
Loen välja ainult:

veranda katus oleks kindel ja rõdule ei jääks vihmavesi ja muu sodi pidama ning seal oleks mõnus ka paljajalu olla

PS
Ega ma väga tõsiselt ei mõtle - lihtsalt viitan mõningatele "asjadele"

Mina loen küll välja, et rõdu alla jääv veranda on siseruum ja seega võiks nagu ikka veekindel kate peal olla. PVC on asjalik soovitus.
Ei hakka siin avalikku reklaami tegema, mul täna paigaldati 30 m2 suurune analoogne rõdu kate. Kui soovi võin kontakti anda PS.

Tere. Euroopas on ainult 1 tootja, kes lubab oma PVC-d kasutada käidava pinnana. Kesk-euroopa normid sellist lahendust ei kirjelda. Lisaks on PVC-ga väga raske saada kõikvõimalikke liiteid veetihedaks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Teemaalgataja küsiski, et mis materjalid ja mis järjekorras. Sellel mille mina teen tuleb peale PVC veel puitterrass peale, mitte ei jää ainult PVC. Liitekohtade veepidavus on nagu rohkem paigaldaja rida - eks ta ise ju annab oma tööle garantii.
P.S. Objektil on pädev järelvalve (tase8)

Tere. Kui hüdroisolatsioon katta 10 aastaga mädaneva puhastusvõimaluseta raske puitlaudisega, siis miks peab olema selleks äärmiselt õhuke ja vigastustealdis 1,5 mm PVC versus 9 mm lihtne bituumen?. "Liitekohtade veepidavus on nagu rohkem paigaldaja rida" - EI OLE , see on süsteemitootja rida, kes peaks lahendama kogu probleemidekompleksi. Eestis on see muidugi võõras mõiste. Kui PVC-tootja müüd ainult PVC-d ja kõik liited jäävad "paigaldaja" otsustada, siis tulemus on "tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati". Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Analoogne situatsioon (nagu kirjeldab kasutaja Alar Piirfeld) on katusefermid vs katuse lahendus

Vett peaks pidama jaa, sest all on siseruum. Endal oli ka môte terrassilaud peale panna. Aga kas laudise panemisega kruviaugud ei vigasta alumist mis iganes kate see siis on? Kas keegi teab lamekatuse materjalist Firestone EPDM? Kas see on liiga hea asi? ja kas pvc vm alla pannakse tavaline osb plaat vôi peab olema veekindel vineer vm?

Foorum pole õige koht sellise problemaatika lahendamiseks
Läbi siin kirjeldatud rõdu hüdroisolatsiooni ei kinnitata "otse" midagi
Isegi kui keegi loetleks Sulle kõik vajalikud materjalid / abimaterjalid / kinnitid jms pole sellega midagi peale hakata kui puuduvad vastavad sõlmlahendused

Mina kaaluks valtsplekkatuse varianti, kui omale peaks tegema. Terrassi teraskandurid kinnitaks otse läbi pleki, tihenditega. Terrass võiks olla suht väikse vaevaga eemaldatav või lahti võetav, et vajadusel nt lehesodi vm sealt koristada saaks.
Valtsplekkkatus eeldab küll veidi suuremat kallet, selle katusepinna mõõdu puhul eeldatavalt ca 20 .. 30 cm.

alarpiirfeld kirjutas: 20 Aug 2024, 09:20 Tere. Kui hüdroisolatsioon katta 10 aastaga mädaneva puhastusvõimaluseta raske puitlaudisega, siis miks peab olema selleks äärmiselt õhuke ja vigastustealdis 1,5 mm PVC versus 9 mm lihtne bituumen?. "Liitekohtade veepidavus on nagu rohkem paigaldaja rida" - EI OLE , see on süsteemitootja rida, kes peaks lahendama kogu probleemidekompleksi. Eestis on see muidugi võõras mõiste. Kui PVC-tootja müüd ainult PVC-d ja kõik liited jäävad "paigaldaja" otsustada, siis tulemus on "tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati". Lugupidamisega. Alar Piirfeld

See, et sina ei tea ei PVCst ega liidetest mitte halligi, ei tähenda, et neid ei eksisteeri. Oli tore aeg, kui sind siin foorumis oma umbluud ajamas polnud.

MargotK kirjutas: 20 Aug 2024, 10:19 Vett peaks pidama jaa, sest all on siseruum. Endal oli ka môte terrassilaud peale panna. Aga kas laudise panemisega kruviaugud ei vigasta alumist mis iganes kate see siis on? Kas keegi teab lamekatuse materjalist Firestone EPDM? Kas see on liiga hea asi? ja kas pvc vm alla pannakse tavaline osb plaat vôi peab olema veekindel vineer vm?

EPDM on samamoodi materjal, millega sul pole endal midagi peale hakata ja üldisemalt võttes ei tea ma kedagi, kes selle materjaliga kodus oleks. 5-10a vanu EPDM katuseid katan ma üle pidevalt.

A23 kirjutas: 20 Aug 2024, 11:22 Mina kaaluks valtsplekkatuse varianti, kui omale peaks tegema. Terrassi teraskandurid kinnitaks otse läbi pleki, tihenditega. Terrass võiks olla suht väikse vaevaga eemaldatav või lahti võetav, et vajadusel nt lehesodi vm sealt koristada saaks.
Valtsplekkkatus eeldab küll veidi suuremat kallet, selle katusepinna mõõdu puhul eeldatavalt ca 20 .. 30 cm.

Kallis ja vett mitte pidav.

pancho villa kirjutas: 20 Aug 2024, 14:38

A23 kirjutas: 20 Aug 2024, 11:22 Mina kaaluks valtsplekkatuse varianti, kui omale peaks tegema. Terrassi teraskandurid kinnitaks otse läbi pleki, tihenditega. Terrass võiks olla suht väikse vaevaga eemaldatav või lahti võetav, et vajadusel nt lehesodi vm sealt koristada saaks.
Valtsplekkkatus eeldab küll veidi suuremat kallet, selle katusepinna mõõdu puhul eeldatavalt ca 20 .. 30 cm.

Kallis ja vett mitte pidav.

Ei ole jah hindu võrrelnud, kuna omal hetkel teemaks pole.
Aga mis põhjusel vett ei pea? Kui kinnitid tihenditega läbi pleki paigaldada ja valtsplekile lubatakse min 5 kraadist kallet?

@ A23
Kas leiaksid mõne valtspleki tootja garantiitingimustest kasvõi vihje, et sinna peale võiks ehitada nt puitterrassi või rõdu vms...
Ühtlasi loe läbi tingimused mille puhul on garantii tagatud või välistatud...

EH.INS. kirjutas: 20 Aug 2024, 16:27 @ A23
Kas leiaksid mõne valtspleki tootja garantiitingimustest kasvõi vihje, et sinna peale võiks ehitada nt puitterrassi või rõdu vms...
Ühtlasi loe läbi tingimused mille puhul on garantii tagatud või välistatud...

Ilmselt ei leia, kui nii juba küsid...
Siis jääks terrassi jaoks võimalusena ainult üle terve katuse ulatuv sille või siis pigist-papist katus ja kõrgemaks kujundatud "jalusekühmud", miskit sarnast, nagu tööstushoonete katustel seadmete kinnitamiseks on. Või annab ka PVC'ga terrassi toetuspunktide kohad vee äravoolu suunamiseks vastavalt kujundada. (PVC'ga on isiklik kokkupuude vaid põrandakatetega, kohati on seal ehitaja pidanud garantiikorras uued keevitused tegema, võimalik, et katusekatted on töökindlamad)

Ei olnud seal põrandakattel ka mingit probleemi töökindlusega, aga viimased kolm aastat Norra suurimas lamekatusefirmas tegin peamiselt garantiitöid ja materjaliprobleeme pole näinud kordagi, ainult sitemast sitemat paigaldust.

On olemas tootjad / PVC materjalid mis on just selliseks otstarbeks kujundatud / antud ka vastavad sõlmjoonised
pancho ilmselt teab millest räägib - olen aru saanud, et kogemustega paigaldaja

alarpiirfeld kirjutas: 20 Aug 2024, 09:20 Tere. Kui hüdroisolatsioon katta 10 aastaga mädaneva puhastusvõimaluseta raske puitlaudisega, siis miks peab olema selleks äärmiselt õhuke ja vigastustealdis 1,5 mm PVC versus 9 mm lihtne bituumen?. "Liitekohtade veepidavus on nagu rohkem paigaldaja rida" - EI OLE , see on süsteemitootja rida, kes peaks lahendama kogu probleemidekompleksi. Eestis on see muidugi võõras mõiste. Kui PVC-tootja müüd ainult PVC-d ja kõik liited jäävad "paigaldaja" otsustada, siis tulemus on "tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati". Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ma võin vähemalt ühe väga hea põhjuse kohe öelda - kas Sa oleksid nõus lahtise tulega bituumenit põletama 150 aasta vanuse ja muinsuskaitse all olevalel puitmaja katusele? Kesklinnas.
P.S. tegemist ei ole pealinnaga - eestis on kokku 47 linna.

EH.INS. kirjutas: 20 Aug 2024, 17:52 On olemas tootjad / PVC materjalid mis on just selliseks otstarbeks kujundatud / antud ka vastavad sõlmjoonised
pancho ilmselt teab millest räägib - olen aru saanud, et kogemustega paigaldaja

Kas "KAITSEKIHT" on ka mingi rullmaterjal?

A23 kirjutas: 20 Aug 2024, 21:57

EH.INS. kirjutas: 20 Aug 2024, 17:52 On olemas tootjad / PVC materjalid mis on just selliseks otstarbeks kujundatud / antud ka vastavad sõlmjoonised
pancho ilmselt teab millest räägib - olen aru saanud, et kogemustega paigaldaja

Kas "KAITSEKIHT" on ka mingi rullmaterjal?

Kaitsekiht on tehases kvaliteedikontrollis põrunud pvc rullmaterjal. Erinev paksus tuleneb eri tüüpi katetest.

KAITSEKIHT, nagu nimigi ütleb on KATUSEKATTE kaitseks vigastuste eest ja see ei pea tingimata olema PVC...
Puitrestide (just nimelt restide so eemaldatavad) kasutamisel ei pea kaitsekiht olema ka "üle pinna"
Samuti tuleb jälgida kaldeid - so "vesi peab saama vabalt voolata" - so puitlaudise alus"prussid" peavad oleme piki kallet
On võimalik teha ka alus"prusside" katkestused tagamaks "vee vaba vool"
Konkreetne lahendus tuleb kujundada vastavalt konkreetsele katusele...
Lisaks muidugi vastavad ülespöörded, veetihedad sõlmlahendused liitumisel muude tarinditega jms

Tere, kohe hommikul saab hambad ära teritatud ning on plaan see tore aeg osadel ka ära rikkuda. Kallis (EPDM) on subjektiivne mõiste ning ei maksa kohe Margoti rahakotti ka pugeda. See, et mõne tegelase jaoks on kallis ei tähenda see , et Margoti jaoks see on. EPDM on veepidavuse suhtes täpselt samaväärne PVC, TPO, TPE, PIB, EVA (jne) materjalidega. Isegi veepidavust mõõdetakse ühe ja sama normiga. Vanasõna ütleb, et selleks, et omleti kvaliteeti hinnata ei pea oskama muneda. Peale kodaniku, kes väidab ainuisikuliselt tundvaid PVC-katte hingeelu, on Euroopas tuhandeid pädevamaid isikuid, kes on oma teadmiste alustel koostanud normid, eeskirjad, juhendid, jne. Vahel võiks neist mõne kätte võtta ja lugeda, mis väljapool meie konnatiiki toimub. Vaat meie töötame oponendiga sama protsessi erinevates otstes, oponent (koos kolleegidega) on protsessi alguses ja allakirjutanu (koos kolleegidega) teises otsas, kes näevad igapäevaselt seda jama , millega meie konnatiigi töölistest „insenerid“ suudavad ikka välja mõelda, sealhulgas ka kriitika all olevaid liiteid. Kod Raly-le, et meie konnatiigi tingimustes tuntakse põhiliselt jah ühte – bituumeni põletus. Lisaks sellele on veel paigaldusmeetodeid, millest katusekatete paigaldajatel Eestis pole halli aimugi. Kui põletada ei saa Tallinna kesklinnas, siis valitakse mingi muu paigaldusmeetod – nii lihtne see ongi. Oponent ei saa ise ka aru, mis jama ta ajab. Kui insener püüab selgitada kaitsekihi/liugkihi/eralduskihi (mõttest peaks iga haritud paigaldaja aru saama, kuigi mõiste ei ole just standardi järgi) vajadust, siis vastavalt „ehitustavale“ see tuhandete inseneride väljatöötatud lahendus praktilises elus lihtsalt optimeeritakse välja. Tunnen Margotile kaasa, kuna selline ongi meie konnatiik. Hambad said teravaks, lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Pikk jutt sitt jutt, kallis grafomaan, teoorias tead sa mõnda asja kehvapoolselt küll, praktikas ümmargune null.

Loe parem kirjutatu uuesti läbi ja siis... ole kuss. Kui kõik ehitusinsenerid oleksid sinu masti mehed, oleks põhiline eramutüüp Eestis vast siiani püstpalkidest.