Ehitusfoorum

Tere

Kui hoone on registreeritud üksikelamuna aga keldrikorrusest(garaazizt) on tehtud hoopis 2 korterit üürile andmiseks, kas sellest võib tekkida mingi jama?

Sellisena mitte. Tegu on üürilistega. Sõltub üürilepingu sisust aga suurim jama on sul seal - garaaz (eriti keldris) pole eluruum ja üürnik võib seda enda kasuks ära kasutada.
Teine probla võib ollagi kui kirjutad üürikuulutust. See on kliendi petmine kui pakud garaazi elamispinnana ja ta võib makstud üüri tagasi nõuda.
Asja sisu on selles - et need ei ole üürikorterid vaid garaaz. Ja üürnik saab seda kohtus sinu vastu ära kasutada (N: ei maksa üüri) Kui aga rendid garaaziboksi siis on kõik korras.

Mitteeluruumi üürnikul puudub reeglina (on erandeid) võimalus üüripinda registreerida rahvastikuregistris elukohaks...
Põhimõtteliselt on mitteeluruumi kasutamine eluruumina seadusega so juriidiliselt keelatud...

Jätsin lisamata, et see on küll nö keldrikorrus/garaaž, kuid toad on välja ehitatud ja on olemas ka pesemisvõimalus/WC ja ka köök. Tagumistes tubades on jah ainult väike ristkülikuline aken kust väljapääs puudub, kuid köök/elutoas on maast laeni aken(mis oleks siis olnud garaaziuks).
Üüri mõttes on kõik registreeritud ühe katuse alla ehk pole eraldi korteri nr vms, üüris mõtteline osa.

Ei puutu (juriidiliselt) asjasse "et toad on välja ehitatud"...
Tegemist on mitteeluruumidega
Elamu "registreerimisel" on määratud eluruumide pind / mitteeluruumide pind jms

EH.INS. kirjutas: 16 Aug 2024, 18:01 Ei puutu (juriidiliselt) asjasse "et toad on välja ehitatud"...
Tegemist on mitteeluruumidega
Elamu "registreerimisel" on määratud eluruumide pind / mitteeluruumide pind jms

Juhul, kui keldrikorrusele on projekteeritud eluruumid, kas siis Eesti regulatsioonide kohaselt peaks magamistubades olema ka nn "escape window"?

Kõik midagi väidavad, aga viiteid sätetele ei anna. Ei ole ilus.

Sõltub eesmärkidest - ilmselgelt sellisele pinnale ei kvalifitseeru pikaajalised üürnikud. Edasi on teema asukohas - suuremate linnade keskuses võib see lühiajalise rendina tulu tuua, eriti kui on tegemist asulaga kus kõrgkool - tudengid talveks, turistid suveks

Ei ole probleemi kui kohe alguses üürile anda ja lepingus fikseerida millega on tegemist...
Eraldi teemaks kujuneb kas üürnikud tekivad ja mis hinda nad on nõus maksma (eriti kui nad teevad väikse uuringu)

Mitteeluruumis üürnik viibida võib ja tavamõistes elada. Sa ei või teda üürilepinguga ainult nendesse ruumidesse üürnikku paigutada. Küll aga võid identse rendilepingu teha - tema rendib garaazi ja tema enda asi mis asjatoimetamisi ta teeb. Rendilepinguga kaotab üürnik õiguse nõuda ka eluruumidele vastavaid tingimusi.
Sissekirjutust saad pakkuda, kuna maja on üks terviklik kinnisasi, sel on eluruumid ja nagunii omaniku värk.
Kogu juriidiline konks ongi eluruumides. Eluruume üürides tekib üürnikul õigus nõuda eluruumidele vastavaid tingimusi - st. kütmine, vesi, kanal, elekter. Mitteeluruume rentides kaotab ta õiguse nendele lisatingimusteele, kuid see ei keela ka neid vajaduseel rendilepingusse kirjutada.

Kalvis kirjutas: 17 Aug 2024, 07:59 Mitteeluruumis üürnik viibida võib ja tavamõistes elada. ...

... ehk jälle märksõnaks Dalai-laama mõttetera- "Õppige tundma seadusi, et teada kuidas neid õigesti rikkuda".
Kalvis tõi ilusti välja mõningad nüansid ja mitte ükski seadus ei keela voodi, kraanikausi, pliidi, tualettruumide jnejne olemasolu garaažis.

EH.INS. kirjutas: 16 Aug 2024, 20:56 https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020017

Selge, aken peab olema, aga kuna min mõõdud ei ole ette antud, siis ei teki ka nõuet, et selle kaudu peaks olema võimalik "põgeneda".

Viitsige googeldada ja teha selgeks rendi- ja üürilepingu erinevust. Näiteks https://www.agrello.io/post/uuri-ja-rendilepingutest
Eluuum või mitte- ei puutu siin absoluutselt asjasse. Mõlematele saab teha mõlemat varianti lepinguid. Ise teema on see, millises ruumis oled nõus elama. Mõne mehe garaazh võib olla 10x etem kui teise mehe korter.
Kalvis, sa võiksid lõpuks oma signatuuri pista lause: Kui mu jutust poolt usud, oled veel poolega petta saanud!

Üüri- ja rendilepingu vahe on teada...
Elu- või mitteeluruum puutub asjasse täpselt nii palju, et juriidiliselt pole võimalik ei üüri- ega rendilepingut sõlmida eluruumidele kui nad on mitteeluruumid...
Kui üürile võtja rahuldub mitteeluruumidega (ja sellest tulenevate õigustega) siis on kõik korras
Sel juhul jääb arusaamatuks miks mitte fikseerida need asjad vastavalt ka lepingus

Elu- või mitteeluruum puutub asjasse täpselt nii palju, et juriidiliselt pole võimalik ei üüri- ega rendilepingut sõlmida eluruumidele kui nad on mitteeluruumid...

Ei ole nii. Lisaks võid üürida või rentida sõidukit jne. Vaevalt sõidukis hakkad elama. Samas võid mõlemat tüüpi lepingu teha haagissuvilale ja tõenäoliselt seal sees keegi hakkab ka elama. Kas lühemalt või kestvalt, ei muuda asja.

A23 kirjutas: 17 Aug 2024, 09:26

EH.INS. kirjutas: 16 Aug 2024, 20:56 https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020017

Selge, aken peab olema, aga kuna min mõõdud ei ole ette antud, siis ei teki ka nõuet, et selle kaudu peaks olema võimalik "põgeneda".

Eluruumil on sätestatud minimaalne põrandapindala ja aknapindala suhe.

Kas on ikka päris kindel, et see "suure uksega keldris asuv ruum" on ikka kindlasti kõigile nõuetele vastav garaaž või on hoopis "suure uksega abiruum"?

Rendilepingus ei pruugi üldsegi ruumi nimetust kirjutada vaid seda võib nimetada näiteks "ruum nr. 12 hoone joonisel".

Ja kui üürile andja on nõus selle tegevusega, mida üürnik selles ruumis teeb ning piiranguid lepingusse ei kirjutata, siis ei tohiks probleemi olla.

Kui üürida välja ruum nimetusega "garaaž", siis võib üürnik sinna mahutada talveks 10 mootorratast või teha õhtuti keevitust ja sepatööd ning ise sellega veel kasu teenida.

Loomulikult võib üürida või rentida mida iganes...
Lihtsalt peabki olema määratud mida üürid / rendid
Elu- / mitteeluruumi nõuded on erinevad - sellest tulenevalt ka õigused erinevad
Julgeks väita, et kui sõlmid eluruumi üürilepingu üürile andja poolena mitteeluruumidele siis oled rikkunud lepingut ja mina üürile võtjana "ajaks oma õigust taga"

Meil on lepinguvabaduse põhimõte, st võid sõlmida selliseid ja selliste tingimustega lepinguid, mis pole keelatud. Kui annad üürile garaazhi, siis annad selle üürile. Kui märgid lepingusse, et seal võib vaid murutraktorit hoida ja korra nädalas viina visata, siis nii ongi. Kui ei märgi, võib seal ka arvatavalt autot hoida ja iga päev viina visata.

Ping, ruumi kasutamine kasu teenimiseks eeldab juba rendilepingut.

EH.INS. kirjutas: 17 Aug 2024, 13:21 ... juriidiliselt pole võimalik ei üüri- ega rendilepingut sõlmida eluruumidele kui nad on mitteeluruumid...

Rentida ja üürida saab igasugu ruume aga neid kõiki ruume ei pruugi saada registreerida elukohana.

Kui näiteks tekkib terviseprobleem ja oma perearst asub kaugel teises linnas, siis saab elukohata üürnik palaviku puhul abi otsida EMOst.

kunn24 kirjutas: 17 Aug 2024, 13:45 Ping, ruumi kasutamine kasu teenimiseks eeldab juba rendilepingut.

Kasu ei pruugi ju olla alati rahaliselt mõõdetav vaid võib olla emotsionaalne, näiteks kui tsiklikäng öösiti jookidega külas käib.
Või saab koiku kõrval kustumiseni trummi taguda või trombooni puhuda

Absoluutselt nõus, et lepingusse "võib kirjutada mida iganes" seni kuni seadusega vastuollu ei minda
Tegelikult võib kirjutada ka seadusega vastuolus olevaid "asju" - lihtsalt need on tühised
Antud juhul jääbki arusaamatuks poleemika
Sõlmid üürilepingu mis vastab sellele mida üürid koos sellest tulenevate õiguste ja piirangutega
Kogu lugu

Urmas kirjutas: 17 Aug 2024, 08:43

Kalvis kirjutas: 17 Aug 2024, 07:59 Mitteeluruumis üürnik viibida võib ja tavamõistes elada. ...

... ehk jälle märksõnaks Dalai-laama mõttetera- "Õppige tundma seadusi, et teada kuidas neid õigesti rikkuda".
Kalvis tõi ilusti välja mõningad nüansid ja mitte ükski seadus ei keela voodi, kraanikausi, pliidi, tualettruumide jnejne olemasolu garaažis.

Ma küsisin selle vastuse lausa ministeeriumi juristilt. Vastus oli nii:
Mistahes mitteeluruumis elada ei tohi.
Küsisin ööbimise jne. kohta
Vastus oli: mitteeluruumides tohib viibida ja samuti ööbida jne. (jutt oli identne küsijaga - kui laudas on vesi, diivan jne.. kas ööbida võib, jah võib....)
Kogu point ongi tavainimeste hirmutamises - nad ei tohi elada ja mõni nõrganärvilisem otsib köie ja seebi...
Need mõisted on olulised ka KOV vaidlemises. Kui teil justkui majal pole kasutusluba siis viibida võite nõrkemiseni aga elada ei tohi. Elamise ja viibimise ainus erinevus on juriidiline...
Teine vaidlus oligi kunagi üürniku ja tema õigustes. Jälle seesama jurist selgitas - eluruumides on üürnikul õigus nõuda kütmist ja kui omanik ei küta või teeb takistusi siis on üürnikul õigus üüri küttekulude eest mitte maksta. Aga see nõuab peent juriidilist vaidlusoskust. samamoodi vesi jne...

Küsimus pole "kas tohib elada / kas tohib viibida ja ööbida" jne
Eluruumide üürimine annab üürnikule teatud õigused / eelised
Sama eluruumide omanikuga
Mitteeluruumidel on omad eelised ja puudused
Kui lepingu pooled rahulduvad mitteeluruumide üürile andmisega / üürile võtmisega ongi kõik korras
Milleks poleemika ???

Eluruumis peab inimesel olema võimalik ööpäevringselt viibida... § 1 lg 1
https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020017
Kui inimene käib päeval tööl ja puhkepäeval naise juures või traavib autoga ringi, järelikult tal puudub selline vajadus. Muidugi veidi äärmuslik tõlgendus, aga siiski.

Kusjuures sama lk-e järgi on määruse eesmärk VAID inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine, mitte seeselamise keelamine. Igasugused keelud tuleb panna kirja selgelt (see oli vastus Kalvise väidetava juristi jutule).

Määruse nõudeid kohaldatakse:
1) ühe korteriga elamus, välja arvatud suvila, aiamaja, asuvale eluruumile;
2) kahe või mitme korteriga elamu nagu paarismaja, ridaelamu, korterelamu korterile.

Kui garaazhis elamine on äärmulikum näide, siis suvilas kindlasti mitte ja suvilates elatakse palju.