Ehitusfoorum

Tahaks ehitada oma metsa puidust võimalikult lihtsat ja odavat maja. Jäin kolmnurkmajale mõtlema. Selle kandevosa ehitamine otstest seotud 20-30cm metsapalkidest tundub lollikindla plaanina - kolmnurk on jäik struktuur, ei pea tegelema hüti liige jäigastamisega, ei pea palke liiga palju lõikama ja majale saaks anda korraga hea välimuse kui sellele lihtsalt katus peale lüüa. Küsimus targematele - mis on sellise lähenemise suurimad ohud/kitsaskohad?

Selles mõttes, et maja kandevosa ja seinad peaks olema arvestataval määral püstitatavad peamiselt mootorsae abiga. Ei kavatse palki koorida vmt. Vundamendiks valan lihtsa postvundamendi. Konstruktsiooni põhikinnitusvahendiks keermelatt seibide ja mutritega. Põhiosa materjalist lõikan kõik kohapeal oma metsast.

Hütt peaks olema kiiresti üles laotav ja põhimõtteliselt esialgu lihtsalt telki asendama. Hiljem tegelen katusealuse soojustamisega, paigaldan bursuika jmt.

Otsi A-frame võtmesõnaga.
Mul küll igasugune kokkupuude puudub sellisega, nagu kirjeldad, aga eelkõige paneks mind muretsema palkide püsivus kõdunemise / mädanemise suhtes. Kui aga üle 10 a ei plaani sellele kasutusaega, siis pole ka väga probleemi.

A23 kirjutas: 14 Aug 2024, 09:21 Otsi A-frame võtmesõnaga.
Mul küll igasugune kokkupuude puudub sellisega, nagu kirjeldad, aga eelkõige paneks mind muretsema palkide püsivus kõdunemise / mädanemise suhtes. Kui aga üle 10 a ei plaani sellele kasutusaega, siis pole ka väga probleemi.

Kõdunemine ja mädanemine ei tohiks üldse mingi teema olla - palgid tõstan ju maa sisse valatud postvundamendile - st kogu konstruktsioon jääb maapinna kohale õhku. Lisaks on hoone puhul tegemist sisuliselt katusega, alt tuulduva katusega. Katuseks panen kõige odavama trapetsprofiilpleki. Ka parima tahtmise juures ei saaks siin rääkida "kõdunemisest/mädanemisest"

Pigem on küsimus, et kas otstest seotud kolmnurgad tuleks katusetasapinda pidi diagonaalidega siduda või mitte. (Üldse ei tahaks).

Nn mustaks seinaks plaanin kolmnurkade vahele soonetappidesse surutud keskelt poolitatud otsatappidega palgid üksteise peale lükkida. Põrandalaagi/laua pean ilmselt ostma..

Imestan, et mitte kuskilt ei ole sellise asja kohta infot leida. Kõik A-raamil majad on töödeldud puitmaterjalist. On see nüüd hea märk või ei..

Algaja_nr.287 kirjutas: 14 Aug 2024, 06:41 Tahaks ehitada oma metsa puidust võimalikult lihtsat ja odavat maja. Jäin kolmnurkmajale mõtlema. ... Küsimus targematele - mis on sellise lähenemise suurimad ohud/kitsaskohad?

Kas ma sinust just targem olen, aga omi mõtteid selle idee kohta ei suuda vaka all hoida.
Esiteks, kas oled mõelnud juriidilise poole peale? Vaevalt. Jah, kuni 20m2 ehitusaluse pinnaga juriidika põhimõtteliselt puudub. Kuni 60m2 on lihtsustatud variant. Max kõrgus oli mõlema variandi puhul vist 5m. Kui suure põrandapinnaga majale oled mõelnud? Ja ma ei mõtle ehitusalust pinda, vaid ikka seda, kus on vaba ruum nii vähemalt 2m kõrguselt. Kas ikka suudad sellele pinnale ära mahutada sanruumid, kööginurga, magamiskoha ja koha, kus saaks niisama istuda ja telekat vaadata ilma, et sa ei peaks kaelaradikuliidi vaegustega perearsti poole pöörduma? Võib-olla suudad, aga minu jaoks on selline variant, et mis elu see selline on sellistes tingimustes. Nagu reka kabiinis elaks.
Kokkuvõtvalt- joonista oma idee põrandapinna mõõtudega nelinurgad(nii laotus kui ka läbilõige) paberile, tuleta meelde Pythagose teoreem ja siis vaata, mis mõõtudega palke sul on vaja, kui suureks läheb ehitusalune pind, kui kõrgeks maja jnejne.

Urmas kirjutas: 14 Aug 2024, 13:05

Algaja_nr.287 kirjutas: 14 Aug 2024, 06:41 Tahaks ehitada oma metsa puidust võimalikult lihtsat ja odavat maja. Jäin kolmnurkmajale mõtlema. ... Küsimus targematele - mis on sellise lähenemise suurimad ohud/kitsaskohad?

Kas ma sinust just targem olen, aga omi mõtteid selle idee kohta ei suuda vaka all hoida.
Esiteks, kas oled mõelnud juriidilise poole peale? Vaevalt. Jah, kuni 20m2 ehitusaluse pinnaga juriidika põhimõtteliselt puudub. Kuni 60m2 on lihtsustatud variant. Max kõrgus oli mõlema variandi puhul vist 5m. Kui suure põrandapinnaga majale oled mõelnud? Ja ma ei mõtle ehitusalust pinda, vaid ikka seda, kus on vaba ruum nii vähemalt 2m kõrguselt. Kas ikka suudad sellele pinnale ära mahutada sanruumid, kööginurga, magamiskoha ja koha, kus saaks niisama istuda ja telekat vaadata ilma, et sa ei peaks kaelaradikuliidi vaegustega perearsti poole pöörduma? Võib-olla suudad, aga minu jaoks on selline variant, et mis elu see selline on sellistes tingimustes. Nagu reka kabiinis elaks.
Kokkuvõtvalt- joonista oma idee põrandapinna mõõtudega nelinurgad(nii laotus kui ka läbilõige) paberile, tuleta meelde Pythagose teoreem ja siis vaata, mis mõõtudega palke sul on vaja, kui suureks läheb ehitusalune pind, kui kõrgeks maja jnejne.

Panen mõõtudega pildid. Üldplaneering lubab kuni 5m kõrge hoone ehitada. Maja tuleks paksu metsa sisse keset minu oma maad. Lähim majapidamine poole kilomeetri kaugusel. Vast ei ole hullu kui üldplaneeringuga veidi vastuollu lähen. Tegemist ei ole tiheasustatud alaga.

Suurt ei oska sõna võtta, kuid 1 on kindel: palgid kahanevad laiust pidi kuni 10%, st igatsugu poldid/tõmbid on poole aasta pärast täiesti ligadi-logadi ja püstpalkide vahel horisontaalsed kahanevad kokku ning vahed vahel.
Palgi koorimata jätmine on nii loll jutt, mis näitab, et sa pole üraskite ja sikkudega puitu kunagi lähedalt näinudki.
20-30 cm palgid tähendab, et ilma kraanata sa ei tee midagi.
Lillelaps?

Kogu selle n..i asemel on 10x lihtsam liimida soovitud kogus Aeroci plokke kokku ja loopida oma metsast mingi katuselaadne moodustis peale.

kunn24 kirjutas: 14 Aug 2024, 14:16 Suurt ei oska sõna võtta, kuid 1 on kindel: palgid kahanevad laiust pidi kuni 10%, st igatsugu poldid/tõmbid on poole aasta pärast täiesti ligadi-logadi ja püstpalkide vahel horisontaalsed kahanevad kokku ning vahed vahel.
Palgi koorimata jätmine on nii loll jutt, mis näitab, et sa pole üraskite ja sikkudega puitu kunagi lähedalt näinudki.
20-30 cm palgid tähendab, et ilma kraanata sa ei tee midagi.
Lillelaps?

Kogu selle n..i asemel on 10x lihtsam liimida soovitud kogus Aeroci plokke kokku ja loopida oma metsast mingi katuselaadne moodustis peale.

Palgiks on mänd - seda söövad vähesed. Koor tuleb ilusti maha kui lasta kokkulaotud konstruktsioonil rahulikult aastake seista. Igasuguste kuivamisega kokku tõmbumiste vastu ongi hea kui võtmekohtades on kasutatud keermelatte, mida saab siis aeg ajalt pingutamas käia. Kolmnurgad on plaanis üles ajada talguliste abil (üks palk kaalub u 200kg, otsad on seotud alumise tugipalgi külge ja toetuvad sellele).
Laps ei ole ja lilli ei armasta

kunn24 kirjutas: 14 Aug 2024, 14:16 Kogu selle n..i asemel on 10x lihtsam liimida soovitud kogus Aeroci plokke kokku ja loopida oma metsast mingi katuselaadne moodustis peale.

Vat siinkohal paned küll korralikult puusse. Ei viitsi isegi kommenteerida seda

Pigem kivisse. Sina paned puusse.

Algaja_nr.287 kirjutas: 14 Aug 2024, 13:40 Maja tuleks paksu metsa sisse keset minu oma maad. Lähim majapidamine poole kilomeetri kaugusel. Vast ei ole hullu kui üldplaneeringuga veidi vastuollu lähen. Tegemist ei ole tiheasustatud alaga.

Tegelikult ei olemas mingit sinu maad, vaid sa rendid(maksad maamaksu) maad tähtajatult.
Ära igaks juhuks ole nii lihtsameelne, sest kui valla tegelinski isegi ei viitsi su juurde metsa kolistama tulla, siis igavusest võib ta kabinetivaikuses hakata võrdlema Maa-ameti aerofotosid(kui tal ei ole vastavat programmi) ja avastab su uue maja, siis tuleb sinul selgitada maja õiguspärasust. Näiteks meil maal ei ole juba pikka kokkukukkumid küüni, kuid aerofotodel on küüni asukoht siiani tähistatud halli kastiga ehk idee järgi võiksime selle koha peale "taastada" kõigi mugavustega 4-toalise ja muude abiruumidega elamiskõlbliku küüni. Siiani EV seadused ei keela küünis elamist.

Aga ära põe ja hakka tegema. Ilmselgelt oled juba ise asjast kindla nägemuse endale kujundanud ja arvestad vaid neid soovitusi, mis enda omaga kokku langeb. Ja kuna teed endale, siis teedki nagu ise õigeks pead. Igal juhul etem tegevus kui niisama teleka taga vedelemine.
(Ma hakkasin ka (küll mitte A-framega) kunagi pihta ja "kasvasin" tegevuse käigus.)
Arvestades Urmase soovitusi, võiksid ehitusteatise tarvis dokumendid vormistada, aga keegi siin Sind sundida ei saa. Kasutajal Pikk88 on ka palkmaja tegemine käsil, temalt võib tehnoloogilist nõu saada, kui viitsib vastata.

kunn24 kirjutas: 14 Aug 2024, 14:16 Palgi koorimata jätmine on nii loll jutt, mis näitab, et sa pole üraskite ja sikkudega puitu kunagi lähedalt näinudki.

Üraskikäigud koore all on dekoratsioon. Insener ei pruugi seda mõista .

kunn24 kirjutas: 14 Aug 2024, 14:16 Kogu selle n..i asemel on 10x lihtsam liimida soovitud kogus Aeroci plokke kokku

Sõltub tegija oskustest ja eelistustest. Postvundament Aerocile vist ei sobi?
Teiseks - lihtsus ei pruugi olla peamine kriteerium. Saan aru, et 287-le on oluline just oma metsa palkide kasutamine. Poolpalkide ja hulga tappidega mässamine kindlasti pole lihtne aga olenevalt inimesest võib see olla emotsionaalselt tore. Tappimisest palju lihtsam oleks panna seina horisontaalsed pikad poolpalgid. Kui on kiire, siis hõredalt, roovideks. @287 kas see oleks liiga puukuur? Kuidas ukse ja akna oled mõelnud teha? Püramiid on siiski vaid katusega telk, palju piiranguid ja ebapraktiline. Ma saeks palgid sirgeks ja teeks igavamalt, see-eest rohkem tarbimisväärtust ja pikemaks ajaks.




fotode allikas: http://siilisabin.blogspot.com/

Kodanik Jegorov tegi taigas karukindlalt:
https://www.youtube.com/watch?v=4QvNaYgq7sU

optimist88 kirjutas: 15 Aug 2024, 11:15 /../ Tappimisest palju lihtsam oleks panna seina horisontaalsed pikad poolpalgid. Kui on kiire, siis hõredalt, roovideks. @287 kas see oleks liiga puukuur? Kuidas ukse ja akna oled mõelnud teha? Püramiid on siiski vaid katusega telk, palju piiranguid ja ebapraktiline. Ma saeks palgid sirgeks ja teeks igavamalt, see-eest rohkem tarbimisväärtust ja pikemaks ajaks.

Tänud oma kogemust jagamast. Väga vinged ehitised oled teinud! Aint, et ei saa päris täpselt aru sellest kommentaarist, et "..palju lihtsam oleks panna seina horisontaalsed pikad poolpalgid". Mis sel juhul siis n-ö seinaks seal katuse all jääks? Roovide vahelt paistev katuseplekk?

Uksed aknad olen mõelnud otsaseintesse lipi-lapi puitsõrestikule löödud servamata lauast seintesse. Aknad suured järelturult soetatud kasutatud paketid.

Milles seisnevad püramiidi "paljud piirangud" ja "ebapraktilisus"? Kas katuse efekt ei nulli neist paljud ära?

Ütled, et "Ma saeks palgid sirgeks ja teeks igavamalt, see-eest rohkem tarbimisväärtust ja pikemaks ajaks" Ok, saed palgid sirgeks (mis on iseenesest juba päris ressursimahukas töö) ja mis siis? Hakkad tappima? Ehitad sirged seinad ja siis? Hakkad ferme ehitama? See kõik on tore, aga ei lähe kaugeltki kokku minu põhiprintsiipidega - ehitamine kiirelt ja (kulu)efektiivselt, seejuures norm väljanägemises mitte (liiga palju) järele andes. Musta trapetsprofiiliga üle löödud must A-raam lõpptulemusena tundub neid printsiipe järgiv.

Kui kavatsed kõik trapetsprofiiliga üle lüüa siis järeldan, et nõudmised lõpptulemusele pole meeletult kõrged ja milleks siis raisata ressurssi palkidest ehitamisele, kui palju kiiremini saaks ehitada saematerjalist? Kui väljanägemises on lubatud pisut järele anda aga ikkagi on soov igalpool naturaalset puitu(palki) näha siis paigaldad soovitud kohtadesse palkidelt saetud küljed ja tulemus on ligikaudu sama nagu palkmajal.
Kunagi asus elutoa seina ääres 10x10 pruss mis nägi väga kole välja. Paistis silma kolmest küljest ja need olid naelaauke ning kuivamispragusid täis. Hankisin saekaatrist peenpalgi jupid mille keskosast oli 10x10 pruss välja lõigatud ja kinnitasin need jupid posti ümber kruvidega kinnitada ja niiviisi visuaalset effekti tõsta. Töötas täiesti normaalselt. Juba meetri kauguselt jättis mulje nagu oleks tegemist naturaalse palgiga aga prussi täies mahus palgi vastu vahetama hakates oleksin kindlasti palju rohkem vaeva näinud.

Algaja_nr.287 kirjutas: 10 Sept 2024, 13:08

optimist88 kirjutas: 15 Aug 2024, 11:15 /../ Tappimisest palju lihtsam oleks panna seina horisontaalsed pikad poolpalgid. Kui on kiire, siis hõredalt, roovideks. @287 kas see oleks liiga puukuur? Kuidas ukse ja akna oled mõelnud teha? Püramiid on siiski vaid katusega telk, palju piiranguid ja ebapraktiline. Ma saeks palgid sirgeks ja teeks igavamalt, see-eest rohkem tarbimisväärtust ja pikemaks ajaks.

Tänud oma kogemust jagamast. Väga vinged ehitised oled teinud! Aint, et ei saa päris täpselt aru sellest kommentaarist, et "..palju lihtsam oleks panna seina horisontaalsed pikad poolpalgid". Mis sel juhul siis n-ö seinaks seal katuse all jääks? Roovide vahelt paistev katuseplekk?

Milles seisnevad püramiidi "paljud piirangud" ja "ebapraktilisus"? Kas katuse efekt ei nulli neist paljud ära?

1. Ei ole minu ehitised! Viitasin allikale.
2. Kui hõredad roovid, siis loogiliselt plekk. Võid sobitada poolpalgid tihedalt kõrvuti (jõnksud, oksakohad tahud sirgeks), saavutad 90% palkseina/lae. Pilud võib täita (turbasammal, takk, linavilt...) või seest millegagi katta. Sellise katuslae alumisele osale tehakse tavaliselt kapid, panipaigad jne ette nagunii.

See tappide maht, mida sa plaanid, on ajamahukas ja tulemus ikkagi telkkatus vaid. Ei viitsiks mässata 6x6 m telgiga mille suur osa põrandapinda pole mugavalt kasutatav. Maitseasi.
6m katuse saab teha fermideta.

pikk88 kirjutas: 11 Sept 2024, 07:32 Kui kavatsed kõik trapetsprofiiliga üle lüüa siis järeldan, et nõudmised lõpptulemusele pole meeletult kõrged ja milleks siis raisata ressurssi palkidest ehitamisele, kui palju kiiremini saaks ehitada saematerjalist? Kui väljanägemises on lubatud pisut järele anda aga ikkagi on soov igalpool naturaalset puitu(palki) näha siis paigaldad soovitud kohtadesse palkidelt saetud küljed ja tulemus on ligikaudu sama nagu palkmajal.
Kunagi asus elutoa seina ääres 10x10 pruss mis nägi väga kole välja. Paistis silma kolmest küljest ja need olid naelaauke ning kuivamispragusid täis. Hankisin saekaatrist peenpalgi jupid mille keskosast oli 10x10 pruss välja lõigatud ja kinnitasin need jupid posti ümber kruvidega kinnitada ja niiviisi visuaalset effekti tõsta. Töötas täiesti normaalselt. Juba meetri kauguselt jättis mulje nagu oleks tegemist naturaalse palgiga aga prussi täies mahus palgi vastu vahetama hakates oleksin kindlasti palju rohkem vaeva näinud.

Saematerjaliga ongi see jama, et a) see on kallis b) see eeldab logistikat c) mis on kallis Võrdle seda nüüd olukorraga, kus võtan palgi maha 100m raadiuses ehitatavast majast, vean selle ATVga kohale ja see on mul olemas. Võrdle kahe asja kulusid - võta aluseks a la 10x15(20) prussi (millest saaks a la samades parameetritest katuse püsti lüüa) jooksevmeetri hind, korruta see vajalike katusesarikate arvuga ja hakkad aru saama, mida mõtlen

Konteksti paremaks mõistmiseks ütleme, et soovin endale 2000€eest valmis maja saada. Võrdluseks sobivad kõik nende debiilsete 4cm paksuste seintega palmakomajade turuhinnad. Sama hinnaga sooviks miskit turjakamat ja rohkem päris maja moodi asja saada

Pane oma hinnakalkulatsiooni sisse ka tööle kuluv aeg - mõõdus prussist ehitamine on oluliselt kiirem ja lihtsam kui ümarmaterjalist nikerdamine. Lihtsalt minu arusaam asjast. Kui aega laialt käes ja niikuinii mitte midagi teha pole siis muidugi. Mina teenin tööga igaljuhul rohkem kui mõõdus materjali vs ümarpalgi maksumuse vahe.

Loen ja mõtlen...
Teemaalgatajal plaan valmis, ükskõik mida keegi väidab - miski pole sobiv, ükski märkus vms pole aktsepteeritav
Mida teemaalgataja ootab - aplausi?

RaJy kirjutas: 13 Sept 2024, 22:23 Pane oma hinnakalkulatsiooni sisse ka tööle kuluv aeg - mõõdus prussist ehitamine on oluliselt kiirem ja lihtsam kui ümarmaterjalist nikerdamine.

Jauran oma vana põhimõttega edasi oma vabast ajast tehtava töö maksumusest! Ei olegi sel teemal kaua vaielnud. Kuidas saab vabatahtlikule(?) tööle kuuluvat vaba aega arvestada näiteks pensionär, kelle aja, kaasa- arvatud uneaja, maksab kinni EV? Paluks kalkulatsiooni!!!Kas olen mina loll ja mul on majandusest valed arvamused/arusaamised, kuhu minuarvates OMA VABAST AJAST AINULT ENDA HÜVAGUKS TEHTAVA TÖÖ omahinna sisse saab arvestada ainult reaalselt tehtud kulutusd.
OT. Miks mitte ükski meite kokkuleppiline või opositsioonis olev partei ei maksa kinni mu "talvevarusid". Kuna esialgu ei saanud Kaja huultelt lugemisega hakkama ja sain mokaliigutustest valesti aru, siis üritan ennast registreerida kurttummade kõnekeele kursustele.

Urmas - asi on ju väga lihtne
Kas teed SAMAL AJAL oma erialast tööd vs palkad SAMAKS AJAKS "asja" tegema spetsialisti
Ja nüüd pole muud kui hinnata tööjõu kulu maksumust (ilmselt siiski ka kvaliteeti ja "tarneaega")
Mis siin mõistetamatut on?
Pensionär - äkki töötas enne raamatupidajana - võtaks ette ja teeks sel ajal kui muidu teeks "asja" ja teeks hoopis erialast raamatupidaja tööd
Kui "asi" ühtib hobiga (nt trebla PV) siis polegi mõtet midagi võrrelda - hobid ongi kulukad
Mina jälle ei suuda absoluutselt mõista kuidas on võimalik oma aeg hinnakalkulatsioonist välja jätta?
Kas viitad sellele, et mingit tööd ei ole võimalik väljaspool nn "tavatööaega" teha?
Kui nii siis ilmselt vilets erialavalik...
Aga kui tuled lagedale mõttega, et Sinu vaba aeg midagi ei maksa siis pakun Sulle lahkesti piiramatult tööd!!!

Kompromissina oleks variant ümarmaterjal kohaliku tähtsusega saekaatrisse vedada ja lasta mõõtu saagida - ise olen seda varianti kasutanud. Teine variant oleks ümarmaterjel müüa ja asemele mõõdus materjal osta. Mõlemaga kaasnevad muidugi transpordikulud

Algaja_nr.287 kirjutas: 13 Sept 2024, 21:562000€eest valmis maja saada

Mida sa pead silmas "valmis maja" all?. Et seal oleks võimalik aasta läbi elada? Kas sa vajad elamiseks ka vett, kanalisatsiooni, elektrit? Ahi kütteks ja pliit toidu valmistamiseks on ilmselt vältimatud?