Ehitusfoorum

Kui teha ühekordset küttega kõrvalhoonet (üks osa on saun), siis siiani arvasin, et teen Bauroc Classicust (200mm), aga nüüd selgunud, et Barucoil olemas ka Universal 300mm plokk. Neid kuluks ca 800tk asemel ainult 550tk (ca 500€ vähem töö raha).

Classicul on otstes sooned, mis ladumise ajal liimi täis valatakse. Kuidas Universali puhul tehakse otspinnad? Tõmmatakse ka lihtsalt liimiga kokku enne paika panemist, et õhutihe saaks?

Muud põhimõttelist erinevust neil vist pole?

Tehn parameetrid

mina tegin omale ka maja püstisest universalist, siis lõikasin kergplokisaega kaks viltulõiget iga posti otsa ja valasin segu kaevu sisse.
Nüüd tegin teise maja lappi plokist, ei viitsinud enam vaeva näha ja lasksin vertikaalvuukidesse hoopis liimvahtu. Püstvuuk ei oma mingit tähtsust, soovitav on takistada vaid tuult...

Hiid kirjutas: 12 Aug 2024, 18:28 Nüüd tegin teise maja lappi plokist, ei viitsinud enam vaeva näha ja lasksin vertikaalvuukidesse hoopis liimvahtu. Püstvuuk ei oma mingit tähtsust, soovitav on takistada vaid tuult...

Väike vahepala montaaživahu kasutamisest. Ehitusmaterjalide valdkonnas on välja mõeldud kaks universaalset toodet, ilma milleta tänapäeval enam hakkama ei saada- need on kipsplaat ja montaaživaht. 17 aastat tagasi, kui ehitasin kokku kahte korterit, oli vaja ühe korteri välisukse ava igaveseks sulgeda. Ostsin poest 300-se laiusega tuhaplokke, paar pudelit montaaživahtu, lõikasin hunniku ca 3-4cm laiuseid kipsribasid ja läks ladumiseks. Ladusin kolmes järgus, sest muidu hakkas liiga kõrgeks laotult kõikuma. Kui plokid kuivalt laotud, siis lasin "vuugid" vahtu täis, paar tundi muud tegevust ja jälle jätkasin kuni ukseava kinni. Seestpoolt ei viimistlenud kuna nagunii ehitasin korraliku seina ette, kuid trepikoja poolt krohvisin ära ja kergelt hõõrutiga struktuur peale. Isegi armeerimisvõrku ei kasutanud. Aeg-ajalt on kõrvaltrepikojas naabrite juures käidud ja huvi pärast olen pilgu tolleaegsele tehtule peale visanud. No ei mingeid pragusid millegipärast?

NB! Ärge tehke järgi seda kirjeldatut teenustööd osutades!

Meelde on jäänud, et juhendi järgi vahu kasutamise võimalus oli ühe variandina mittekandvate siseseinte puhul. Aga see puudutas konkreetselt ka otsest horisontaalvuukide ladumist.
Võib-olla keegi oskab kommenteerida, kas see piirang (et vaht on kasutatav ainult siseseinte puhul) oli vahu väiksema surevetugevuse pärast (et kandeseinte horisontaalvuukides ei ole seetõttu lubatud) või on seal ka mingid keskkonna mõjutegurid mängus?
(Et kas välisseina püstvuuk on ok vahuga tihendada?

Fibo ladumist vahuga olen näinud ise kui aastaid tagasi sai sõidetud mööda Paldiski ja Sõle tn. nurgale kahekorruselise kortermaja ehitusest. Ei tea kui korrektne, kuid vertikaalvuukides vahu kasutamine on tavapärane. Üldjuhul kaetakse teiste materjalidega ja ise küll ei näe vahet, et kas vaht on ukse ja akna tihendamisel või plokkide vuukides. Horisontaalvuukide jaoks on spetsvaht.

"Vahtu" kasutatakse siiski mittekandvates seintes
Hor vuukides kasutamine oleneb seinast - kindlasti mittekandev aga tulevad ka muud tingimused

Nomaeitea? See, mida ma enne kirjeldasin, olid fibost laotud välisseinad ja absoluutselt kõikides vuukides, mitte, et oleks varjatud sitalt laotud müüri vigasid.

Ka välissein saab olla mittekandev...
Karkasshoones on KÕIK seinad (va trepikojad, mis on jäikus"südamikud") mittekandvad

On olemas selleks mõeldud vaht - mitte suvaline montaaživaht. Ise küll pole päris 2 korruselise maja ehituseks kasutanud, aga kasvuhoone vundamendiga olin niipalju mugav küll, et segu segama ei hakanud - üle 10 naasta püsib juba päris ilusti. kasutasin https://www.ceresit.ee/tooted/ehitusseg ... 014O1.html

Kui juba leiutamiseks läks...
Miks mitte laduda müürid silikooniga? Laseks näiteks akusilikoonipüssiga silikooni horisontaal- ja vertikaalvuukidesse ploki servadele. Tootjad võiks vastava spets toote ja lahenduse välja arendada.
Ma arvan, et selline elastsest materjalist liimvuuk võib mingites oludes paremgi olla, kuna nii saame elastsema müüri, mis minu loogika kohaselt võib vastu võtta ka mõningasi paindeid. Sest vähest paindetugevust võib lugeda kivimaterjalide negatiivseks omaduseks võrrelduna näiteks puidu või terasega.

Aga jah, tasuks tähele panna, et mitte ainult mõõdud, vaid ka survetugevus plokkidel mõnevõrra erinevad (kuigi, kas väikese ühekordse hoone puhul see omab tähtsust, kuna silded ja sellest tulenevad koormused on ilmselt väikesed).
Survetugevused (tootja andmed):
CLASSIC ja ELEMENT - 3MPa
UNIVERSAL - 2,5MPa
ja (miks mitte ROCLITE))
ROCLITE - 2,2 MPA
Ja ilma otsasooneta plokkidel miks mitte määrida kellu otsaga ploki otsale liimi, samuti nagu on kirjeldatud ELEMENT vaheseinte juhendis. Soonde liimi valamine ei lähe (minu arust) kiiremini ega lihtsamini.

vuuk kirjutas: 15 Aug 2024, 05:54 Kui juba leiutamiseks läks...
Miks mitte laduda müürid silikooniga?
Laseks näiteks akusilikoonipüssiga silikooni horisontaal- ja vertikaalvuukidesse ploki servadele. ...

"Liim" on ikka liim olenemata, et millise moodusega teda peale määrida.
Aga liimivahu kulu kilodes on kordades väiksem kui tuubist täisliimi soristades.
PU liim, püssiga lastavas 350gr tuubis, maksab ca 10eur.

Aga kui tahad äädikalõhnalise (odava) silikoniga seina kokku liimida, siis selle eluiga vist ei vasta hoone püsivuse nõuetele.

See teema oli jah rohkem praktikutele mõeldud (insenertehnilisi numbreid saab igaüks ise ka Bauroc lehelt vaadata), et kas näiteks müüriladumise mõttes ka ühte teisele eelistada või pole vahet (lisaks selle, et ühte kulub oluliselt vähem kui teist ning 200m paksuse seina müüriladumise hinnas võiks oluline võit olla).

Müüriladumise mõttes minu arust see soonte sisse ämbrist liimi kallamine ei anna eelist - pigem on tülikam ja ajakulukam lahendus. Soovides saada liimitud vertikaalvuukidega müür, mina eelistaksin liimi enne ploki paigaldust kellu otsaga ploki otsa äärtele määrida. Aga see, selleks... , mulle on nii käepärasem, mõnele teisele võibolla on teisiti.
Aga vaataks sammuke edasi, et kuidas sobitub erinevate variantide puhul silluse vajalik asukoht vastavalt plokkide ridade kõrgustele koos vuukidega eeldusel, et vastavalt ukse lengi tüüpkõrgusele võiks ava kõrgus olla 2120 mm.
Pilt rääkivat rohkem kui sõnad: Ehk, et pildilt võiks vaadata, kuidas mõjutab protsessi plokirea kõrgus koos vuugiga müüri ladumise mõttes.
Selgituseks veel, et.
VARIANT 1 - CLASSIC 2...3mm liimvuugiga
VARIANT 2 - UNIVERSAL ligi 10 mm seguvuugiga
VARIANT 3 - UNIVERSAL 2...3mm liimvuugiga

……neid pehmeid plokke saab edukalt ja lihtsalt saagida rendist laenutava lintsaega( mille rendihind on tühine), seega minu arvates see silluse kõrgus ei mängi erilist rolli. Ja nagunii on majal tavaliselt eri kõrusel asuvaid silluseid.
Kui laduda tavalise müüriseguga seda aerocit, kas mitte ei muutu siis selle seina soojapidamise näitaja? Tootja garanteerib ju oma plokiseina omadused liimvuugiga……..

Saab lõigata...
Lihtsalt väike nüanss - kandva silluse all ei kasutata lõigatud plokke

300kõrgusega ploki puhul peab 2 viimast rida laduma 200mm ... või siis siluse peale lõikama 100mm plokid... Sillused 200mm kõrgusega.

EH.INS. kirjutas: 21 Aug 2024, 10:25 Saab lõigata...
Lihtsalt väike nüanss - kandva silluse all ei kasutata lõigatud plokke

….kes mainis et silluse alune plokk on lõigatud

Kui on KANDEV sein siis seal pole lõigatud plokke
On kas vastav RB vöö (nt kandva vahelae / katuslae all) või täisplokk
Ja siit koorubki teema millest varemalt juttu olnud - mõistlik oleks kõik avad nii hor kui ver "sättida" ploki kordseks
Mina ei tea arhitekti kes sellise "pisiasja" peale natukenegi mõtleks

…….jah tore on kui keegi selle sulle ette joonistab aga kõik taandub reeglina rahakoti peale. Aga ok las see olla. Küdiks kuda oleks 500mm(laius)baurociga, seal kisub nati keeruliseks kui kasutada näiteks akent mis on kõrgusega 500mm…..

mina panin silluse alla 200mm HARDi täisploki.

Mitte kõik aga palju taandub rahakotile
"Lauslollus" ei taandu rahakotile
Ja eks Sa ise pead otsustama mis / kus / kuidas jne
Nt kas kulutad raha oma ajale, suuremale materjalikulule, ise lahendusi nuputades ja nende eest vastutades või normaalsele "alusdokumentatsioonile" mis mh:
- optimeerib materjalikasutuse (ja jutt pole siin ainult seinast)
- võimaldab ka kontrollida mida ehitaja õigupoolest teeb
Keegi Sinu eest ei otsusta...

Sama kehtib ka kasutaja Hiid poolt viidatule - teadmata mis ja kuidas täpselt ei oska kommenteerida
Teadmata koormust, koormuse ekstsentrilisust, arvutusliku seinalõigu kõrgust / pikkust jms on sisuliselt võimatu hinnata kas "hea või halb"

KÕIK OTSUSED TEEB IKKA "TEGIJA" ISE

kaimagk kirjutas: 21 Aug 2024, 12:03 ……. Küdiks kuda oleks 500mm(laius)baurociga, seal kisub nati keeruliseks kui kasutada näiteks akent mis on kõrgusega 500mm…..

Aknaava all olevat plokki saab vajalikku mõõtu lihtsamalt lõigata.

…..seda jah, aga kui just vaja nn õiget ülemist kõrgust……

kaimagk kirjutas: 21 Aug 2024, 22:15 …..seda jah, aga kui just vaja nn õiget ülemist kõrgust……

... Kui selline vajadus äkki tekib, siis on vist tegu projekteerimise probleemiga?