Ehitusfoorum

Koorisin mulla ära ja kaevasin 3x3m augu , sügavusega ca 60 cm. Nüüd savi vastas. Külgede pealt tõstan maapinda, et kalded eemale teha. Küsimus selline, et millega teha tagasitäide.

Variandid:

1.Kas puhta liivaga, mille laseks veega tihedaks.
2. Loopida maakive ja nende vahele liiv lasta voolava veega tihedaks.

Peale tuleb 10cm beno +betoonplaat

Mis võiks olla betooniklass, armatuuriks kasutan 12mm klaasfiibrit kahes kihis, betooni paksus ca 30 cm.

Mõtteid , ideid, vastuväiteid?

…….need eelnevad täitmise teguviisid täitsa ok, ja head odavad…..ise teeks küll samamoodi… aiult nii paksu betooni küll ei kasutaks….betoon ehk XC seeriast ….

kaimagk kirjutas: 30 Juul 2024, 13:29 …….need eelnevad täitmise teguviisid täitsa ok, ja head odavad…..ise teeks küll samamoodi… aiult nii paksu betooni küll ei kasutaks….

Maakive on käepärast võtta , aga küsimus on selles, et kas on mõtet. Võiks ainult liivaga täita ja veega tihendada.

Samas äkki on maakivid+liiv parem variant kui ainult liiv.

Plaadi teen paksu sellepärast, et oleks piisavalt jäik ja peaks vastu külmakerkeid ja vajumeid.

täida millega taha - kruus kild, liiv, maakivid millga iganes. Täitepinnas peab hästi vett läbi laskma, ja mitte ära vajuma.

……kui orgaanilise sodi ära saad siis seda külmakerget ehk ei tule ka…teroreetiliselt

Kalvis kirjutas: 30 Juul 2024, 14:06 täida millega taha - kruus kild, liiv, maakivid millga iganes. Täitepinnas peab hästi vett läbi laskma, ja mitte ära vajuma.

Tellisin 10 kanti liiva ära, ei viitsi maakiva sisse loopida. Kõik liiva peale.

kui orgaanilise sodi ära saad siis seda külmakerget ehk ei tule ka…teroreetiliselt

Ikka tuleb, maapind on savi ju. Lootused on 10cm beno peal, mis siis peaks selle vastu rohi olema. Ostsin 4 plaati 2,5 pikk ja 58 cm laia valtsiga benot. Tegelt võiks beno plaat all laiem olla, et kindlam oleks, aga sellise väikse aiamajakese puhul võtan riski, et isegi kui kuskilt veidi kergitab, siis las ta olla. Maja puhul teeks ümber perimeetri vähemalt 1m laiuse horisontaalse peno ringi ja isegi siis vist oleks veidi paranoiline.

2x2m / 300mm paksusega armeeritud betoon...
Paluks täpsustada mida halba võiks juhtuda kui külm seda kergitab?
Plaadi dimensioonid sisuliselt välistavad "kergete erinevuse" so "kerkib / langeb" kogu plaat

Liiva puhul on vaja just tihendada - vibrad iga 10 cm vibraga või tihendad veega (vaese inimese lahendus) - lõpptulemus on sama.

EH.INS. kirjutas: 30 Juul 2024, 16:37 2x2m / 300mm paksusega armeeritud betoon...
Paluks täpsustada mida halba võiks juhtuda kui külm seda kergitab?
Plaadi dimensioonid sisuliselt välistavad "kergete erinevuse" so "kerkib / langeb" kogu plaat

Vastus oli juba eelnevalt tegelikult kirjas:

Plaadi teen paksu sellepärast, et oleks piisavalt jäik ja peaks vastu külmakerkeid ja vajumeid.

Kui plaat mingis suunas peaks ära vajuma, siis sellist paksemat plaati saaks ka tungiga nurgast kergitada ja täidet alla tagasi ajada. 10 cm kanavõrguga armeeritud plaat võib sellise asja peale nagu küpsis puruks minna. Muud midagi.

Betooni keskkonnaklass on selline teema, millesse pole eriti veel süvenenud. Kuidas on võimalik kontrollida, kas betoon ikka sisaldab ca 5% õhku või mitte? Hetkel peab usaldama seda, mida londist lastakse ning loota, et keskkonnaklass vastab sellele, mis tellitud sai.

2x2m ja paksus 300mm jäikuseks?
Jah, võib ka nii...
Aga ikkagi küsiks milleks soojustus ja selline kaeve / täide...

EH.INS. kirjutas: 31 Juul 2024, 14:23 2x2m ja paksus 300mm jäikuseks?
Jah, võib ka nii...
Aga ikkagi küsiks milleks soojustus ja selline kaeve / täide...

Minu teada on klassika, et orgaanika peale ei ehitata. Muld kooritakse ära savini välja.

Soojustus ehk aitab külma kerke vastu. Isegi kui plaat ise peaks külmakerget vastu, siis võib külmakerge plaadi ajapikku viltu nihutada ja silmale viltu olev ehitis hakkab häirima.

Plaadi paksus on tingitud 2-kihilisest armeerimisest. Jah, klaasfiibri puhul võib kaitsekihti vähendada, aga ma teen umbes sedaviisi, nagu oleks ette nähtud 2 kihilise raudarmatuuri puhul.

Ehk siis, üritan riske maandada. Soojustus on külmakerke vastu ning isegi kui tekib külmakerge, siis plaat peaks seda vastu pidama.

Kõlab nagu pommivarjend, mitte aiamaja vundament....

EH.INS. kirjutas: 31 Juul 2024, 14:23 2x2m ja paksus 300mm jäikuseks?
Jah, võib ka nii...
Aga ikkagi küsiks milleks soojustus ja selline kaeve / täide...

Et ikka "korralikult" saaks (kaevata, betoneerida)
Ma esiteks arvasin, et kusagilt tekstist on null puudu, aga tuleb välja et see ikka ongi selline "keskmisest kõvema põhjaga koerakuut"

Selline projektijuhtimise "hea tava" - enne matta raha maa sisse, kui et... .
Ja pealegi - ise tehtud, hästi tehtud.

T25 kirjutas: 31 Juul 2024, 15:07

EH.INS. kirjutas: 31 Juul 2024, 14:23 2x2m ja paksus 300mm jäikuseks?
Jah, võib ka nii...
Aga ikkagi küsiks milleks soojustus ja selline kaeve / täide...

Minu teada on klassika, et orgaanika peale ei ehitata. Muld kooritakse ära savini välja.

Soojustus ehk aitab külma kerke vastu. Isegi kui plaat ise peaks külmakerget vastu, siis võib külmakerge plaadi ajapikku viltu nihutada ja silmale viltu olev ehitis hakkab häirima.

Plaadi paksus on tingitud 2-kihilisest armeerimisest. Jah, klaasfiibri puhul võib kaitsekihti vähendada, aga ma teen umbes sedaviisi, nagu oleks ette nähtud 2 kihilise raudarmatuuri puhul.

Ehk siis, üritan riske maandada. Soojustus on külmakerke vastu ning isegi kui tekib külmakerge, siis plaat peaks seda vastu pidama.

Kas sõrestiku "kingade" kinnitamine valamise ajal kohe betooni sisse on ka läbi mõeldud? Et tornaado kuuti minema ei viiks.

Julgen oletada, et erinevate kandekonstruktsioonielementide / nende ühendussõlmede jms "suhe" on tootalselt "puus" - arvestades 2000x2000x300 kahes kihis võrkudega armeeritud betoonplaati...

Samuti julgen oletada, et ühes teises teemas viewtopic.php?p=446475#p446475 kasutaja pingi viidatud koormustaga (eeldatavasti endale siis teinud nii) katusel on sama lugu...

Julgen oletada, et erinevate kandekonstruktsioonielementide / nende ühendussõlmede jms "suhe" on tootalselt "puus" - arvestades 2000x2000x300 kahes kihis võrkudega armeeritud betoonplaati...

2kordse armeeringuga betoonplaadil on minimaalne paksus, et asjad normaalselt sisse ära mahuksid. Pakun et armatuuri kaitsekihi 7.5cm altpoolt ja 5 cm pealtpoolt plaadi paksus võiks olla vähemalt 25cm. Ma panen 30cm, nö raputan natuke näpuotsast peale, et kindel oleks.

Jätkan...
1. Min kaitsekiht 40mm
2. Millest tuleneb 2 kihti võrku?

Kokkuvõtteks:
Arvestades "hoone" iseloomu / kasutusotstarvet jms julgeks teha:
- 100mm plaat C30/37 XC4/XF3 (või ka ainult XC4 aga kindlasti min C30/37)
- sarrus ühes kihis D8 B500B S150/150 - keskele
- igasugusest soojustusest loobuks
- kooriks ära vaid orgaanika / teeks liivaluse min paksusega

Paneks mõned pildid ikka ka, nagu öeldakse, siis üks pilt ütleb rohkem, kui tuhat sõna:

Aiamajakese aluse koorimine savini. Mulla ja savikihi koondamine ümber augu, et saaks kalded majakesest eemale.Telliskivid on maapinna loodimiseks ja lõpptulemusena peaks maapind tellistest ca 5 cm veel kõrgem tulema, et kalded majakesest eemale saada. Eespool on maapind kõrgem. Betoonplaadi pealispind peaks ca 10 cm siis telliskividest kõrgemale tulema ja arvestades aja jooksul vajumisi, siis võibolla isegi 15 cm kõrgemale:

Kuna ma kavatsen tellida nagunii betoonimiksri( Urmas ärgu pahandagu, et ma ei soovi drelliga sadade kottide viisi kuivsegu läbi mikserdada:) ), siis kaevasin ära ka suitsuahjule mõeldud vundamendi 1,2 m sügava, vastavalt Veski " Ahjud, kaminad , korstnad" raamatule. Piltidelt on näha suitsuahju kavandatud põhiplaan, silikaadist välisvooder ja seespool lappi asetsev vanast shamotist kolle, millele peale tulevad vanaraua kokkuostust soetatud malmrestid:

Ja kuna betoonivalamise ajal tuleb betooni ikka rohkem tellida, et puudu ei jääks, siis leidsin lahenduse ka ülejäägi ära kasutamiseks. Esivanemad alustasid ammusel aal, kui materjale raskem kätte saada oli, mingit kuuri ehitust, aga see on pooleli jäänud ja aastakümneid seisnud niisama. Nüüd kaevan lisapostiaugud puidust alumise karkassivöö toetamiseks ja kinnitamiseks. Vanad valatud postid on külmaga kohati viltu vajunud, need vaja ka õigeks kuidagi rihtida. Maapind on väga vesine ja juba 70 cm peal hakkas vesi vastu vulisema. Tegin kopsikust villkopa laadse abimehe, sellega on hea vedelat savi august välja koukida. Täna käisin ostsin voolikuid ja klappe, et bensupumbaga auke tühjendama hakata, et saaks kaevata ca 1,2 sügavused augud.

EH.INS. kirjutas: 02 Aug 2024, 13:05 Jätkan...
1. Min kaitsekiht 40mm
2. Millest tuleneb 2 kihti võrku?

Kokkuvõtteks:
Arvestades "hoone" iseloomu / kasutusotstarvet jms julgeks teha:
- 100mm plaat C30/37 XC4/XF3 (või ka ainult XC4 aga kindlasti min C30/37)
- sarrus ühes kihis D8 B500B S150/150 - keskele
- igasugusest soojustusest loobuks
- kooriks ära vaid orgaanika / teeks liivaluse min paksusega

Kas 40 mm on terassarruse jaoks, kas klaaskiudsarrusel ei ole mitte väiksem? Kusagilt oleks nagu selline info läbi käinud.

Pildid aiamajakese plaadi raketisest. Sellele on vaja veel umbes keskele laudadest vits ümber sättida, et tagasitäitmise ja valamise ajal küljed sisse/välja ei pressiks ja plaat säilitaks oma täpsed mõõtmed. Kasutusjuhendi järgi on tarvis teha täpsemalt 2.07x2.12 alune plaat. Ma teen 2.08x2.13, et oleks ruumi väikeseks eksimisest.

Klaasfiiber lubab väiksemat kaitsekihti - kuid ma viitasin selgelt terasarmatuurile
Klaarfiibrit ise ei kasutaks

Kas tõepoolest on kõiki neid "putkasid" vaja???