Soojuspump korteris - hind/vajalik paberimajandus

[mauro]

Küsisin Tartus Kliimakaubamaja poolselt pakkumist. Tuli kohale, vaatas, et kuhu sobiks, nii et KÜ ka probleemi ei tekiks. Paigaldus katusele ja üle ääre tuleb akna kohalt seinast sisse + elekter veranda pistikust.

~900€ oli "paigaldus abimaterjalidega" (+seadmed Midea M2OE-18HFN8-Q ainult A+) - vaadates paigalduse hinna suurust (erinevad paigaldajad reklaamivad standard 350-400€), küsisin, et kas see sisaldab kõike vajalikku - aga selgus, et eraldi pean veel projekti ostma (~400€) ja siis veel lisaks kuskilt mujalt ka elektrideklaratsiooni (? hind teadmata) mida nemad ei tee.

Lisaks kui palju läheks sellise eletritöö deklareerimine veel lisaks maksma? Otseselt kuskilt hinnakirja ei leidnud.

Lisaks müügiagendi jutt, et saab lihtsalt pistikust võtta elektrit, ei tundu mulle päris õige (16A kaitsme all ja jagatud kogu magamistoa pistikutega) - 2 siseosa ja välisosa ühe pistiku alla? Selline lahendus üldse saab pärast kasutusloa?

On ehk kellegil (Tartus) kogemust mõne firmaga kellel ehk ka A+++ soojuspumbad nt pakkumises ja suudavat kogulahendust pakkuda (ei pea tagant järgi uurima, et mida kõike peab juurde ostma).

Vajadus just pigem ainult jahutamiseks. EEsmärk ei ole leida kõige odavamat - vaid pigem kõike kvaliteetsemat ja väiksema peavaluga kus ei üritata sult raha lihtsalt võtta teadmattusest.

[ping]

...
On ehk kellegil (Tartus) kogemust mõne firmaga kellel ehk ka A+++ soojuspumbad nt pakkumises ...

Soojuspumba energiamärgis sõltub kliimapiirkonnast, kuhu seade on sertifitseeritud ja lõunamaine seade ei pruugi põhjamaal sugugi sama märgisega olla.
EU's on kolm kliimaseadmete piirkonda.

A+++ märgisega seadmeid leiab tänapäeval ainult kuskilt aastaid seisnud laojääkidest või odavmüügist, sest juba aastaid tagasi muudeti energiamärgise süsteem ära, et vähendada plussmärkide hulka märgisel.

[Kalvis]

Elektritööd pole vaja deklareerida vähemalt eramuomanikest korteriomanikel (kui just peakaitset ei suurenda)
Neid + märke pole mõtet vaadata, paras vuhvel. SP tähtsaim arv on COP, mida suurem, seda parem aga kui on tagatud aus mõõtmine. Mõnigord on tärn juures - tehase mõõtmine -st. rahvakeeli vuhvelmõõtmine (N: on välja lülitatud ventilaator ja tehtud teisi trikke mis mõõtetuleemuse parema annavad)
JAH, lõunamaine seade ei sobi, õnneks eeestis mõnes pehmema kliimaga alas kannatab kah. Jäll -seelleks on COP -15 C juures - lõunamaistel on see lahja.
Teine oluline asi mis tasub vaadata on müranumber. Just KÜ des võib seee paksu verd põhjustada.
Kui jahutamine ainus eesmärk siis lõunamaine mudel kärab kah.

[Urmas]

Paigaldus katusele ja üle ääre tuleb akna kohalt seinast sisse + elekter veranda pistikust.

Katus on KÜ kõigi liikmete ühisomand ja katusele millegi paigaldus nõuab minu teada kõigi KÜ liikmete kirjalikku nõusolekut. Telefoniga filmitud naabrite peanoogutusest nõusolekuna ei piisa. Ise võtsime ÕVSP paigaldamisel kõigilt allkirjad, aga noh, meie KÜ-s oli vaid 6 allkirja vaja.

[võhik]

Igasugune paberimajandus võib tänases Eestis minna asjast enesest kordi kallimaks.
Katuseakna paigaldus, kus reaalne asi - materjal ja töö kokku läksid maksma alla tuhande euro, tõi hiljem kaasa rohkem kui aastapikkuse jama linnavalitsusega ja 12 000 eurot igasuguste muude ridade peale...

Soojuspumba elektritarvet pole vaja karta, ka minu mitshubishi passis oli soovituslik kaitselüliti 10 A ja see on kenasti aastaid vastu pidanud - üldiselt praktiliselt kõik elektriseadmed tarbivad energiat lühikeste lõikude kaupa ja kaitselüliti ning kaablid jõuavad vahepeal maha jahtuda. Kaablid ise peavad olema muidugi korralikud.

Reaalselt on mul õnnestunud automaat välja lasta ainult kuumutusseadmete (ahi, pliit, röster) koostoimes ja viimati elektriauto mitmetunnisel laadimisel, kus kilbi uks oli lahti ja 16 A kaitselüliti ise kah veel päikese käes...

[mauro]

Elektritööd pole vaja deklareerida vähemalt eramuomanikest korteriomanikel (kui just peakaitset ei suurenda)
Neid + märke pole mõtet vaadata, paras vuhvel. SP tähtsaim arv on COP, mida suurem, seda parem aga kui on tagatud aus mõõtmine. Mõnigord on tärn juures - tehase mõõtmine -st. rahvakeeli vuhvelmõõtmine (N: on välja lülitatud ventilaator ja tehtud teisi trikke mis mõõtetuleemuse parema annavad)
JAH, lõunamaine seade ei sobi, õnneks eeestis mõnes pehmema kliimaga alas kannatab kah. Jäll -seelleks on COP -15 C juures - lõunamaistel on see lahja.
Teine oluline asi mis tasub vaadata on müranumber. Just KÜ des võib seee paksu verd põhjustada.
Kui jahutamine ainus eesmärk siis lõunamaine mudel kärab kah.

st mõtled, et kui oled omanik oma majas ja rendid korterit? Kortermaja korteromani omanikuna vist ikka vaja deklaratsiooni ja linn ei pruugi kasutusluba anda. Või siis müük / kindlustus kunagi hiljem on probleemiks.

Paigaldus katusele ja üle ääre tuleb akna kohalt seinast sisse + elekter veranda pistikust.

Katus on KÜ kõigi liikmete ühisomand ja katusele millegi paigaldus nõuab minu teada kõigi KÜ liikmete kirjalikku nõusolekut. Telefoniga filmitud naabrite peanoogutusest nõusolekuna ei piisa. Ise võtsime ÕVSP paigaldamisel kõigilt allkirjad, aga noh, meie KÜ-s oli vaid 6 allkirja vaja.

Seda jah on igal juhul vaja, aga kui pole isegi plaani mida ja kuidas paigaldatakse, ei saa ka küsida. Seinnale/välisilme puhul 100% vaja, aga katusepaigaldus peaks enamhäältest piisama.

Igasugune paberimajandus võib tänases Eestis minna asjast enesest kordi kallimaks.
Katuseakna paigaldus, kus reaalne asi - materjal ja töö kokku läksid maksma alla tuhande euro, tõi hiljem kaasa rohkem kui aastapikkuse jama linnavalitsusega ja 12 000 eurot igasuguste muude ridade peale...

Soojuspumba elektritarvet pole vaja karta, ka minu mitshubishi passis oli soovituslik kaitselüliti 10 A ja see on kenasti aastaid vastu pidanud - üldiselt praktiliselt kõik elektriseadmed tarbivad energiat lühikeste lõikude kaupa ja kaitselüliti ning kaablid jõuavad vahepeal maha jahtuda. Kaablid ise peavad olema muidugi korralikud.

Reaalselt on mul õnnestunud automaat välja lasta ainult kuumutusseadmete (ahi, pliit, röster) koostoimes ja viimati elektriauto mitmetunnisel laadimisel, kus kilbi uks oli lahti ja 16 A kaitselüliti ise kah veel päikese käes...

16A tsooni kaitse kindlasti piisav - pigem mõtlesin seda, et pistikust veetakse kaablid 3 seadmesse.

Eeldaks, et paigaldatakse harukarp sinna ikkagi ja sealt jagatakse edasi - aga kui paigaldajad elektri deklaratsiooni ei paku, siis kas nad üldse tegelevad sellega või tuleb veel üks üllatus ja elektrit nad ei vea üldse.

Kas reaalselt peab eletrik elektritöid tegema, või biisab kui on tehtud ja tevead auditi/kinnituse mida seaduslikult vaja on? Ei ole iseenesest probleem neid ise korrektselt teha.

[Kalvis]

Elektritöid ei ole ühe seaduseparandusega vaja deklareerida eraomanikest korteri või majaomanikel. Tee töid kuipalju tahad, vaheta 100% oma juhtmestik kuidas tahad, mingit kontrolli või paberimajandust tegema ei pea. Vastutab omanik ja sul peab olema omaniku nõusolek.
SP paigaldamisel maja fassaadile või katusele on vaja KÜ luba.

[mauro]

Elektritöid ei ole ühe seaduseparandusega vaja deklareerida eraomanikest korteri või majaomanikel. Tee töid kuipalju tahad, vaheta 100% oma juhtmestik kuidas tahad, mingit kontrolli või paberimajandust tegema ei pea. Vastutab omanik ja sul peab olema omaniku nõusolek.
SP paigaldamisel maja fassaadile või katusele on vaja KÜ luba.

Olengi korteri omanik, aga just seda Tartu linna soojuspumba paigalduse juhendit lugedes oli seal välja toodud, et kasutusluba vajab elektrideklaratsiooni.

[kunn24]

Siis täida seda. Kuid ma ei saa aru, miks on vaja sul pumbale kasutusluba. Kõigi lollustega, mida muudkui ette krjutatatakse, ei jõua kaasa joosta.

[Kalvis]

Kui tahad mõttetuid pabreid KOV saata siis selleks deklaratsiooniks on esmase elektripaigaldise kasutuselevõtu audit. Kui on vanem vaja siis lihtsalt viidata sellele maja valmimise aastale, ka NSVL ajal oli selline asi olemas ja ilma selle papiiruseta pingestada ei tohtinud. Kui doku olemas siis muidugi paned koopia teele.

[mauro]

Siis täida seda. Kuid ma ei saa aru, miks on vaja sul pumbale kasutusluba. Kõigi lollustega, mida muudkui ette krjutatatakse, ei jõua kaasa joosta.

https://tartu.ee/et/ohksoojuspumba-paigaldamine

Kui tahad mõttetuid pabreid KOV saata siis selleks deklaratsiooniks on esmase elektripaigaldise kasutuselevõtu audit. Kui on vanem vaja siis lihtsalt viidata sellele maja valmimise aastale, ka NSVL ajal oli selline asi olemas ja ilma selle papiiruseta pingestada ei tohtinud. Kui doku olemas siis muidugi paned koopia teele.

Tundub, et pigem tahetakse mitte hoone vaid spetsiifiliselt soojuspumba elektripaigalduse deklaratsiooni:

Kasutusteatisele lisaks tuleb esitada.

Ehitusteatisega kinnitatud ehitusprojekt. Kui projekt muutus, siis esitada muudatusprojekt, kus näidata tehtud muudatused võrreldes loa saanud ehitusprojektiga.
Paigaldatud soojuspumba tehniline dokumentatsioon, kus on näidatud seadme tehnilised andmed (müratase, hooldusjuhendid jne).
Elektripaigaldise deklaratsioon.
Ehituspäevik.
Kaetud tööde aktid (kui paigaldusel esines kaetud töid).

[Coolhouse]

Olete te ikka kindlad et nt pistikusse ühendatav õhk-õhk soojuspump on elektripaigaldis?
Pakun et tegemist on elektriseadmega mitte elektripaigaldisega.

Elektrituruseadus §3
9) elektripaigaldis – elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, salvestamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum;
Seadme ohutuse seadus: §3
(4) Elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud ja elektrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade või seadmetest koosnev talitluslik kogum, sealhulgas elektripaigaldis elektrituruseaduse tähenduses.

[rein113]

Pistikusse ühendatud õhksoojuspump ei vaja elektripaigaldise auditit, küll aga statsionaarse kaabliga ühendatud elekterkütteseade.
Ehitisregistrisse tuleks teha märge, et korter (ja seeläbi kogu korterelamu) on varustatud õhksoojuspumbaga, selle reaalne protsess sõltub kohalikust omavalitsusest.

[mauro]

Olete te ikka kindlad et nt pistikusse ühendatav õhk-õhk soojuspump on elektripaigaldis?
Pakun et tegemist on elektriseadmega mitte elektripaigaldisega.

Elektrituruseadus §3
9) elektripaigaldis – elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, salvestamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum;
Seadme ohutuse seadus: §3
(4) Elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud ja elektrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade või seadmetest koosnev talitluslik kogum, sealhulgas elektripaigaldis elektrituruseaduse tähenduses.

"pistikusse paigaldatud" tõenäoliselt müügiagent mõtles, et sinna luuakse elektriühendus, kuna see on ainuke ligipääs elektrikaablitele. Arvatavasti harukarp pistiku asemele, et sealt edasi kaabel viia.

[kunn24]

Pump ise on seade, kohtkindlad juhid paigaldis.

[Küülaline]

Arvatavasti harukarp pistiku asemele, et sealt edasi kaabel viia

Aga miks mitte võiks olla soojuspumba küljes pistikuga kaabel, mis pistetakse pistikupesasse. Õhk-õhk soojuspumpadel läheb toide üldiselt välisseadmesse ja siseosa saab toite välisosast (see kaabel kuulub paigalduse töövõttu).

[kunn24]

Vanasti kuulus paigalduse töövõttu ka mõistliku asetuse ja pikkusega toitekaabli vedamine/ ühendamine. Kui ehitajal puudub elektritöödeks vajalik kutse/ pädevus, siis ei tohi teda ka sise/ välisosa vahelise kaabli ühendamiseks lasta, sest selles on PE juht. Ehk tuleks paigalduseks valida asjalikum tegelane ja selle pseudoteema võiks ära lõpetada.

Rein113 kirjutas:

Pistikusse ühendatud õhksoojuspump ei vaja elektripaigaldise auditit

Ei vaja ka siis, kui vedada paar kaablit tema jaoks. Vaja on ehitaja deklarit ja teostusjoonist tehtud tööde kohta.

[Kalvis]

Tundub, et pigem tahetakse mitte hoone vaid spetsiifiliselt soojuspumba elektripaigalduse deklaratsiooni:

Kasutusteatisele lisaks tuleb esitada:
Elektripaigaldise deklaratsioon.

Elektripaigaldistel on vaid üks paber - see on audit. See on asi mida KOV tahab kui oled elektripaigaldist muutnud. Kuid just eraisikute kinnisvaral on erisus - sa võid muuta elektripaigaldisi oma kinnistul (korteris) kuidas tahad, kehtib ikka esmane audit. Kuna see kehtib alati siis palun väga saada viide sellele.
kunn24 just vastas sama - minu jutt on identne tema vastusega vaid teiste terminiteega.

On veel üks (elektripaigaldise?) deklaratsioon - st. Maaletooja kinnitus, et SP vastab EL nõuetele. Rohkem tuntud kui CE märk. Seda deklaratsiooni pole mingi probleem küsida müügimehe käest. Täiesti kummaline on mida KOV sellega peale hakkab, see deklaratsioon on rohkem tolli pärusmaa - nimelt mitte EL nõutele vastava toote toomine ja müük EL on keelatud...

[Küülaline]

On veel üks (elektripaigaldise?) deklaratsioon - st. Maaletooja kinnitus, et SP vastab EL nõuetele

kunn24 pidas silmas ehitaja deklaratsiooni, et ehitatud elektripaigaldis vastab nõuetele ja selle saab välja anda ainult vastavat pädevustunnistust või nüüd uuemal ajal kutsetunnistust omav isik.

[Kalvis]

Seesama deklaratsioon on uue nime saanud -audit.

[aero]

Pistikusse ühendatud õhksoojuspump

OT: PistikuPESSA lp. arhitekt.

Huvitav kas kunstnikud-loovnatuurid, kes pistiku ja pesa segi ajavad, ajavad ka näiteks poldi ja mutri segamini?

[Küülaline]

Seesama deklaratsioon on uue nime saanud -audit

Ei ole nii. Audit on vana nimega nõuetekohasuse tunnistus. Ehitaja deklaratsioon on alati olnud. Ja inspektor ei väljasta auditi tunnistust, kui puudub ehitaja deklaratsioon.

[Kalvis]

Ajad pada. Mõlemad on üks ja seesama minierinevusega. Piisav on inspektori audit. Ehitaja vaid deklareerib ohutusnõuetele vastavat tööd, kuid see ei ole audit. Klassikaline pepupühkimise paber. Ehitaja deklaratsiooni olema ei peagi aga mõned inspektorid tahavad jagatud vastutust ja suurematel objektidel on lausa mitu deklaratsiooni - ehitaja oma, mõõtjate oma (vastavalt mõõtmistele maandustakistus jne...) ja kõige lõpuks inspektori audit. Seaduse ees omab ainsat tähendust inspektori audit.
Küsijale - ehitaja deklaratsioon ei anna absoluutselt mitte midagi - see ei ole audit ega anna sulle midagi. See on ainult siis vajalik kui inspektor seda tahab.
Ja lõpetuseks jälle sama lause uueesti - eravalduses ei ole uue elektripaigaldise tekkimisel audit kohustuslik. Seega vahet pole - kas kohtkindlalt või pistikuga - sisu on sama. Kui kardad, pane pistikuga.
Ja veel. Soojuspumba puhul pole kasutusluba kohustuslik. Seega ise tead, kas viitsid lolli mängida ja mõttetuid pabreid tekitada - eriti mage on ehituspäevik ainsa lausega - täna paigaldati soojuspump. Samuti auditi tellimine. Sa võid ka müra ekspertiisiaktid tellida. Ikka kohe puhtam ja kuivem tunne. Projekteerija küsib kah vähemalt tonni maja jooniste muutmise eest. Anna aga minna....

[kunn24]

Ajad pada.

Küsijale - ehitaja deklaratsioon ei anna absoluutselt mitte midagi - see ei ole audit ega anna sulle midagi.

MKM (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ § 11 lõige 4 lubab nõuetekohase madalpingepaigaldise osises, mille kaitseaparatuur on kuni 35A, piirduda elektritööde järgselt vaid elektritöid teinud isiku kirjaliku kinnitusega.
Korteris võib muidugi erandkorras olla üle selle (kui tegu 1-f sisendiga), kuid üldiselt väheusutav.
Tervet maja arvestab siin vaid väga väärastunud bürokraat.
Vali uus teema, kus mõtteid harjutada.

[mauro]

Jah, saab paigaldada teoreetiliselt ka täiesti ilma ehitusloata ja ise vms kui tahad - probleemid vist tekivad pigem kindlustuste ja hiljem müügiga nt kui leitakse puuduvad load.

Elektrideklaratsioon ka vist pigem kindlustuste tõttu - kui sinu kodutöö oli vilets, tekkis elektritulekahju ja põles korter või kortermaja maha - siis oled ise vastutav ja süüdi.