Ehitusfoorum

Tere! Kas hingavad katuse aluskatted, mida poes müüakse, on ka veekindlad nt vihma suhtes, kuniks päris kattematerjal saab peale. Leidsin poes ühel rullil kirja, et on 100% veekindel ja samas hingav, kuid sellist infot ei ole paljudel teistel aluskatetel, mis on tekstuurilt sellised kanga moodi justkui väikeste augukestega. Aitäh!

Ei välista, et need "hingavad" aluskatted veekindluse osas oma otstarvet 100% täidavad. Olenevalt kaldest, vähemalt juhul, kui paigaldusjuhistest kinni peetakse ja midagi põhimõtteliselt valesti ei tehta või paigalduse käigus neid ei vigastata.
Teisalt usun, et mittehingavad aluskatted saavad olla veekindlamad.
Aluskatete hulgas on tugevamaid (rebenemiskindlamaid) ja nõrgemaid. Üldjuhul näitab tugevust nende kaal (g/m2) ja armeeringu olemasolu.
Tugevamad on head ka paigaldamise tööturvalisuse seisukohalt.

Panin ka kunagi, vist oli hingav, aluskatte ja siis tuli paduvihm, kõvasti tuli läbi. Pead ikka selle peale ka mingi katte panema, kui kohe ei saa katta katusekattega.

tnsantn kirjutas: 10 Juul 2024, 22:28 Tere! Kas hingavad katuse aluskatted, mida poes müüakse, on ka veekindlad nt vihma suhtes, kuniks päris kattematerjal saab peale. ...

Päiksekiirgus hävitab aluskatte päris ruttu ära ja serdita katted hävinevad võibolla mõne nädalaga.
Kui päikse UV kiirgus aluskanga ära sööb ja tuul selle pudi laiali puhub, siis ei pea vett mitte ükski (olematu) kangas.
Kui materjali tootja ei avalda toote ilmastikukindlust, siis võib arvata, et seda kindlust ei olegi.

PuPont Tyvek avaldab, et sõltuvalt regioonist võib tema aluskate olla selle eluajast kuni 3 kuud päikse käes ja siis peaks aluskatte eluiga ikkagi olema 60 aastat.
https://www.google.com/search?newwindow ... 99&dpr=1.5

Need "KUNI x ühikut" lubadused on need kõige mõttetumad lubadused üldse.

Selge pilt, aitäh!

Rein Sa kirjutas: 11 Juul 2024, 08:43 Panin ka kunagi, vist oli hingav, aluskatte ja siis tuli paduvihm, kõvasti tuli läbi.
...

Kui palju oli aluskatte kaal g/m2?
Mis oli katuse kalle?
Konkreetselt, mis aluskattega oli tegu, millest kõvasti vett läbi tuli? Mina olen näinud, et vett on tulnud vihmaga läbi vaid vigastustest, aga neid tuleb vältida ja kui mõni ikka tekib, siis tuleb sobiva teibiga kohe ära parandada.

Tänapäeval on saadaval ikka päris erinevaid tooteid, erinevate tehniliste omadustega ja ilmselt ka ajas erinevalt vastu pidavaid. Ei saa üldistada.

Kunagi sai tehtud ühe "hingava" aluskattega katse. Aega palju möödas, kahjuks ei mäleta konkreetselt, millega oli tegu, aga kindlasti oli tolle aja üks parimaid ja mõlemas servas teipidega.
Kinnitasin aluskatte täiesti horisontaalsena ja kallasin sellele vett nii et tekkis kusagil 50 mm sügavuse veesambaga loik.
Vett läbi tilkuma ei hakanud.
Siis vigastasin tugevalt muljudes ühest kohast nii, et lausa silmnähtavalt katki ei olnud. Kallasin sellele kohale vett ja sealt hakkas kohe läbi nirisema. Eks sellest katsest saab üht-teist järeldada.

Mingid aastad tagasi sai ühe tootja koolitusest osa võtta, Ja seal toonitati pidevalt, et aluskate peab olema paigaldatud võimalikult pinges ja igasuguste voltideta-kortsudeta. Kes telki on pidanud püsti panema ja seal ööbima see saab ka aru miks kate pingul peab olema (ludrimad, kes ei oska või ei viitsi viskavad telgile lihtsalt kiletüki katusele muidugi).

Tere. Eesti piirdetarindite ehitusinseneeria on tugevalt kreenis , mida paljuski juhivad osava jutuga müügimehed. Mida aga müügimees ütleb, seda usuvad kõik alustades koduperenaistest lõpetades kõrgete pagunitega insenerideni. Müügimehed reeglina (esineb üksikuid anomaaliaid) ei tunne müüdava toote valdkonda tervikuna vaid räägivad just seda, mis on neile hetkel kasulikum, tavaliselt ise seda teadmata. Kui tulla aluskatte juurde, siis pingul versioon on täiesti olemas , ka standardites, aga see pole sugugi ainus. Müügimeeste juttu interpreteerivad kuulajad aga nii, et pingul versioon ongi ainuõige ja kõik muu on jama. See on meie konnatiigi süvenev sündroom. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

alarpiirfeld kirjutas: 12 Juul 2024, 07:44 Tere. Eesti piirdetarindite ehitusinseneeria on tugevalt kreenis , mida paljuski juhivad osava jutuga müügimehed. Mida aga müügimees ütleb, seda usuvad kõik alustades koduperenaistest lõpetades kõrgete pagunitega insenerideni. Müügimehed reeglina (esineb üksikuid anomaaliaid) ei tunne müüdava toote valdkonda tervikuna vaid räägivad just seda, mis on neile hetkel kasulikum, tavaliselt ise seda teadmata. Kui tulla aluskatte juurde, siis pingul versioon on täiesti olemas , ka standardites, aga see pole sugugi ainus. Müügimeeste juttu interpreteerivad kuulajad aga nii, et pingul versioon ongi ainuõige ja kõik muu on jama. See on meie konnatiigi süvenev sündroom. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Jah, ka mulle tundub nii, kuid kuhu Eesti Vabariigi inseneeria tahab välja jõuda? On üldse mingigi positiivsem perspektiiv? Või kogu edasine inseneeria jääbgi sisuloojate ja müügimeeste hariduse(?) tasemele?

Miks mul on tunne, et nii mõnigi koolitusest osa võtja võib taga pingis osa aega moblat näppida, tukkuda või mingil muul põhjusel jääb osa infot kahesilmavahele? ...
Pingule on ette nähtud paigaldada vastavalt tootjajuhistele üldjuhul "hingavad" aluskatted.
Mittehingavaid aga peab paigaldama lonti, vastavalt juhendis ette antule, näiteks 20...30 mm.
Miks? Sellele on ka seletus, mis põhineb füüsikal.
Just eile sai ühe kelpkatuse "hingav" aluskate koos distantsliistudega, roovidega, tilgaplekkidega jne paika.
Õhtul oli paduvihm. Peremees ise oli vaadanud üle, kas läbi ka kusagilt tuleb.
Ei olnud tulnud kusagilt piiskagi.
Aluskile nime jätan siinkohal enese teada.
Tehnilistest andmetest niipalju, et tegu oli pigem nõrgemapoolsega - 120g/m2. Tõmbetugevus (MD/CMD) 260/150 [N/50mm].
Katuse kalded ligi 18°ja 25°.
Ega ehitajal muust lähtuda ei ole kui koolitarkusest, tootjalt, maaletoojalt või müüjalt saadud tehnilisest infost ja omaenda kogemustest.

vuuk kirjutas: 12 Juul 2024, 20:25 Ega ehitajal muust lähtuda ei ole kui tootjalt, maaletoojalt või müüjalt antud tehnilistest andmetest ja omaenda kogemustest.

Väike OT. Kunagi oli Ehitusseaduses kirjas, et kui millestki ei ole juhinduda, siis tuleb juhinduda tootja tootejuhenditest. Hetkel kehtivast Ehitusseadustikust on see lause(d) kadunud ja asendatud täiesti ehitaja südametunnistusest sõltuva "hea ehitustavaga".
Kas on mõni kohtulahend, kus ehitaja on saanud õiguse, sest ta lähtus vastavalt seadusele enda heast ehitustavast?

DIY aga saabki reeglina vaid tootjajuhendist lähtuda, ta proffidele mõeldud koolitustele üldjuhul ei satu.
Kui aluskate ei pea vett, siis mis mõte tal üldse on?
Reaalsuses, vähemalt olen nii aru saanud, võib aluskate jääda mingiks ajaks "lahtiselt". Toodetel on kirjas max aeg, kui pikalt võib "lahti" olla, et omadused veel oluliselt ei kannataks.

@urmas
Edaspidi jõudes Ehitusseadustikku lugedes "hea ehitustavani", püüa selle koha peal kergelt muiata ja jõuda §12-ni.
Kusjuures, ega see seaduse kirjutamine ka lihtne töö ei ole - kirjuta nii või naa, ikka on võimalik kritiseerida.
§12 ütleb, et ehitamine peab toimuma ehitusprojekti kohaselt.
Mina vist ei ole kohanud projekti seletuskirja, millesse ei ole kirjutatud näiteks midagi järgnevat:

Ehitajal on kohustus jälgida materjalide tootjate poolseid juhendeid ja nõudeid materjalide ladustamise, paigalduse ning kasutatavate töövõtete osas.

Seega, seadus kohustab järgida projekti, mis kohustab järgida tootjapoolseid juhiseid.
Mis on hea tava, seda ma ei tea. Sest ma ei tea (kui ei tea), mis on teise inimese jaoks hea.
Inimesed on erinevad ja arusaamad erinevad. Erinevus pidavat rikastama.
Mõne jaoks on hea tava see, kuidas naabri pool või kusagil mujal tehti. Aga kas ikka on? Seda peab suutma hinnata.

Kasutaja vuuk, tegin "Seadlusandlus" rubriiki uue teema ja arutame seal edasi.

Tere. Kui ma väidan, et ükski aluskatte müüja ei tunne ehitusfüüsikat, millest nad nii palju jahuvad, siis võib-olla teen ma liiga 1-2 müüjale. Kõik ülejäänud räägivad hülgemöla "hingamise" kontekstis, mis tundub teemat mittevaldavale insenerilegi täitsa kobe jutt. See ongi piirdetarindite inseneeria stagnatsioon. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

vuuk kirjutas: 12 Juul 2024, 20:25 Aluskile nime jätan siinkohal enese teada.
Tehnilistest andmetest niipalju, et tegu oli pigem nõrgemapoolsega - 120g/m2. Tõmbetugevus (MD/CMD) 260/150 [N/50mm].

Tere. Et siis mis tingimustel siis võiks teada saada selle väärt aluskatte tootja nime või aluskatte tüübi?

Pöördu Hutton'i poole www hutton ee ja küsi nende tehniliselt konsultandilt, ta annab sulle ülevaate kvaliteetsetest aluskatetest Eesi turul. Erinevad katuselahendused vajavad erinevate omadustega aluskatteid.

alarpiirfeld kirjutas: 13 Juul 2024, 12:34 Tere. Kui ma väidan, et ükski aluskatte müüja ei tunne ehitusfüüsikat, millest nad nii palju jahuvad, siis võib-olla teen ma liiga 1-2 müüjale. Kõik ülejäänud räägivad hülgemöla "hingamise" kontekstis, mis tundub teemat mittevaldavale insenerilegi täitsa kobe jutt. See ongi piirdetarindite inseneeria stagnatsioon. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Näiteks siin ühe vahendusfirma poolt kirjeldatakse ühe õige toote omadusi selliselt:

Hingavusega samaaegselt peab kontrollima aluskatte veepidavust. Aluskate peaks olema läbinud veekindlustesti tulemusega W1 ning pidama kinni veesammast kõrgusega vähemalt 3 meetrit, mis peab olema märgitud toote dokumentatsioonis. Võrdluseks olgu öeldud, et praktikas veesamba näitaja katusel enamasti 2 meetrit ei ületa.

Kuidas tundub, kas miski käib selles tekstis pinda?
Minule näib imelik, et aluskate peaks taluma veesammast vähemalt 3 m. Miks just 3 m? Selline veesamba kõrgus saab esineda veeuputuse korral. Aga siis pole ka katusel enam tähtsust, aluskattest rääkimata - vesi tungiks konstruktsioonidesse juba muid teid pidi.
Teisalt, kui talub veesamba kõrgust 3 m, siis kas samal ajal saab selline materjal olla difusioonile avatud ehk nn "hingav"?

Tere. Aluskatte veeläbivusele vastupanu (termin on otsetõlge) iseloomustamiseks on 2 klassi W1 ja W2. Klass W1 määratakse aluskattele 3 katsekehaga EN 1928 A järgi järgmiste tingimustega: 1) veesammas 200 mm 2) fluresentsiga katsevee värvimine 3) filtrepaberi kasutamine 80 g/m2 4) 2 h katseaega. Katsega ei tohi vett läbi tungida. Seejärel tehakse vanandamise protsess ning korratakse katset. Ka peale kunstlikku vanandamist ei tohi vett läbi tungida. Niipalju siis Eesti inseneeria ühest paljudest suunamudijatest, kes ei tea, mis jama avalikult kirjutab. Ja kõik usuvad! V.a. mõni üksik "urgitseja", kes ei muuda karvavõrdki piirdetarindite inseneeria stagneerumisprotsessi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

ehitusspets_2.0 kirjutas: 15 Juul 2024, 21:30 Pöördu Hutton'i poole www hutton ee ja küsi nende tehniliselt konsultandilt, ta annab sulle ülevaate kvaliteetsetest aluskatetest Eesi turul. Erinevad katuselahendused vajavad erinevate omadustega aluskatteid.

Sai ka oma saunale sealt soetatud "hingav" aluskate 150g/m2 (oli kas Saksa või šveitsi tootja oma).
Seda oli hea paigaldada. Oktoobri paduvihmadega ei tulnud tilkagi läbi.
Nagu aru sain, siis ka UV kindlus on oluline kui katus peaks nati kauemaks ilma lõpp-katteta jääma.

ponkskar kirjutas: 26 Nov 2024, 14:26 [
Sai ka oma saunale sealt soetatud "hingav" aluskate 150g/m2 (oli kas Saksa või šveitsi tootja oma).
Seda oli hea paigaldada. Oktoobri paduvihmadega ei tulnud tilkagi läbi.
Nagu aru sain, siis ka UV kindlus on oluline kui katus peaks nati kauemaks ilma lõpp-katteta jääma.

Kohe tuleb suhtlemisvaeguses "insener" ja teeb sulle selgeks, kui loll sa oled ja veepidavus ei ole üldse tähtis, loeb ehituspiirendite füüsika vms.

Tere. Lugesin ka kodaniku 4 lauset läbi 3 korda edaspidi ja 3 korda tagurpidi. Mittepsühhiaatriana ei suutnud kuidagi leida mingitki alust väiteks, et nende kirjutajal oleks vaimseid häireid, erinevalt personaalküsimuse tõstatajast, kes ei saa aru, et kogu ehitus baseerub füüsikal ning aluskatte parmeetrid on füüsikalised. Foorum ei ole akadeemikute jaoks, ning terminoloogiline paljusus siin on normaalne. Kas füüsikalist parameetrit , mida arutatakse nimetada veekindluseks, veetiheduseks, veepidavuseks, veeläbivusele vastupanuks vm. on täiesti ükskõik, teemas olevad tegelased saavad aru. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

parmeeter - poetaguse härrasmehe liikumistempo peale pinsipäeva