Ehitusfoorum

Tervist!
Teadmata millise ehitusega madalvundament ühel vanal hoonel. Oli palkidest maja peal. Kui suur oleks risk kui seda lahti ei kaeva vaid teeks uue vöö ja plokkidest hoone peale.?
Ise mõtlen et mingi sada aastat tagasi ehitatud ja oma vajumised ära vajunud ja las ta olla selline milline ta ka poleks seal maa sees. Lappaks kasvõi üle rea armatuuri või u plokkidest armatuuriga vööd. Või siiski on ohud suuremad kui arvan. Vajumised, külmakerked. Enne oli palkoone ja vundament pole vihmavett saanud .
Kui see mõte liiga suure riskiga siis väike mõte veel selline et kaevaks uue kraavi vana vundamendi ümber et ei peaks vana vundamenti lammutama ja kuskile vedama jätaks ta tulevase hoone põranda alla alles lihtsalt. Tuleks väikesel määral hoone laiendus lihtsalt.
Need mõtted just kokkuhoiu mõttes hetkel, eriti just vana vundamendi teisaldamine häirib

Alaska Malamuut kirjutas: 21 Juun 2024, 10:50 Tervist!
Teadmata millise ehitusega madalvundament ühel vanal hoonel. Oli palkidest maja peal. Kui suur oleks risk kui seda lahti ei kaeva vaid teeks uue vöö ja plokkidest hoone peale.?
Ise mõtlen et mingi sada aastat tagasi ehitatud ja oma vajumised ära vajunud ja las ta olla selline milline ta ka poleks seal maa sees. Lappaks kasvõi üle rea armatuuri või u plokkidest armatuuriga vööd. Või siiski on ohud suuremad kui arvan. Vajumised, külmakerked. Enne oli palkoone ja vundament pole vihmavett saanud .
Kui see mõte liiga suure riskiga siis väike mõte veel selline et kaevaks uue kraavi vana vundamendi ümber et ei peaks vana vundamenti lammutama ja kuskile vedama jätaks ta tulevase hoone põranda alla alles lihtsalt. Tuleks väikesel määral hoone laiendus lihtsalt.
Need mõtted just kokkuhoiu mõttes hetkel, eriti just vana vundamendi teisaldamine häirib

Kui valikud hääletamisele paneksid, siis mina annaks oma hääle selle "hoone laiendus" variandi poolt.

See variant lihtsalt meeldib. (Ei oma ise arvestatavaid teadmisi antud alal)

…..sellise seletuse peale ei oska keegi sulle õiget hinnangut anda. Muidugi kui ehitad sinna mingi 1 kordse kergkuuri siis ehk ei peaks muretsena. Tiri aga vastava pädevusega sell kohale ja saad vastused ……,

Mis seal vundamendi peal praegu / mis tuleb so koormuste võrdlus...
Vana vundamendi võid põranda alla jätta vaid siis kui eraldad põrandaplaadi (mõeldud betoonpõrandat) nö "elastse / deformeeruva padjaga vanast vundamendist
Vajum on üks tegur paljudest hindamaks kas sobib / ei sobi...

Hetkel palkmaja, palgist sarikad, ümaratest kuuselattidest roovitus, laast ja eterniit.
Mingi tikutopsi jagu paistab betooni, siis tõrvapapp ja poole maja jagu alumise palke asendatud tuhaplokkidega. Maja nurgas paistab veel päris suur maakivi betoonivöö all olevat. Ei imesta kui mingi suvalt kunagi kive täis loobitud kraav olnud, maakive paistab pinnasest ka vundamendi äärtes.
Vana vundamendi põranda alla jätmise mõte on siiski puidust põrand

So põrand tuleb "alt tuulduv"...
Peab tagama vastav põranda kõrguse alusest / peab tagama tuulutuse

Ja Sinu kirjeldus ei ütle midagi koormuste kohta - isegi aimata ei lase
Nt:
- mis kasutusotstarve on praegusel hoonel
- kas praegune põrand toetub vundamendile (pildist lähtuvalt julgen oletada, et toetub)
- kas praegusel hoonel on ka 2 korrus / mis kasutusotstarbega
- kas praegune vundament on vaid välisperimeetris
- praeguse hoone plaanimõõdud
- praeguste vundamentide plaanimõõdud
- kas uue hoone kasutusotstarve ühtib praegusega
- kas kasutatav korruselisus jääb samaks
- kas kandeskeem jääb samaks

JNE...

Aga kas keegi on näiteks teinud või kas võiks toimida kui sellise vundamendi ehitaks plaatvundamendiks ümber.

sõnastus on segane, mida mõtled olemasoleva alt tuulduva põranda ümberehitamiseks plaatvundamendiks? Seinad ja olemasoleva vundamendi lammutad maani maha? Kui jah siis tee mistahes vundamendiliik uuesti - saab teha kui teed vastavalt vundamendi liigile kõik tööd.
Kui aga mõtlesid senise alttuulduva põranda asendamist maapinnale toetuvaga siis seda saab. Täidad soojustusega - keramsiitkruus (lihtsalt täitematerjal - võibolla pole üldse vaja- võib ka vahtplast olla). Edasi vahtplast 10 cm (võib ka õhem olla kui ruumi pole), soovitavalt kile (seguvee äravoolamise takistamiseks, armeering, põrandaküttega betoon 5 cm ja hiljem plaadid (või ka parkett)

Ajal, kui sai ehitamist koolis õpitud, nimetati madalvundamendiks vundamenti, mida ei rajata külmumispiiri sügavusse. Külma taldmiku alla pääsu vältimise lahenduseks lisati ümber vundamendi perimeetri soojustuskiht.
Huvitaval kombel on ehitusregistris "ristitud" minule teada olevalt enamus majade vundamente madalvundamentideks.
Huvitav, kas terminoloogiat on vahepeal muudetud või info EHR-s on vigane?

vuuk kirjutas: 07 Juul 2024, 10:24 Ajal, kui sai ehitamist koolis õpitud, nimetati madalvundamendiks vundamenti, mida ei rajata külmumispiiri sügavusse. Külma taldmiku alla pääsu vältimise lahenduseks lisati ümber vundamendi perimeetri soojustuskiht.
Huvitaval kombel on ehitusregistris "ristitud" minule teada olevalt enamus majade vundamente madalvundamentideks.
Huvitav, kas terminoloogiat on vahepeal muudetud või info EHR-s on vigane?

@Vuuk, kas Sa oled juhtunud uurima, kuidas madalvundament toimib, kui maja talvel üldse ei köeta, näiteks seisab niisama. Kas vundamendi soojustus peab suutma ka sel juhul külmakerget vältida või on kogu arvestus sellel, et seespool hoitakse positiivset temperatuuri?

Tõstan korraks eelmist küsimust.
Äkki keegi, kes teab vastust, juhtub lugema

A23 kirjutas: 07 Juul 2024, 23:59 @Vuuk, kas Sa oled juhtunud uurima, kuidas madalvundament toimib, kui maja talvel üldse ei köeta, näiteks seisab niisama. Kas vundamendi soojustus peab suutma ka sel juhul külmakerget vältida või on kogu arvestus sellel, et seespool hoitakse positiivset temperatuuri?

A23 kirjutas: 29 Juul 2024, 10:04 Tõstan korraks eelmist küsimust.
Äkki keegi, kes teab vastust, juhtub lugema

Külma mõju on hea näha ehitusjärgus avatud müüritise juures ja kuna nõukaajal seisid paljud majad lahtisena üle talve, siis sai külmakahjustusi ikka nähtud.
Kui ehitatava maja täiskeldri avad on külmale suletud või kasvõi heinu (kõige odavam soojustusmaterjal) täis veetud, siis maja müüritis elab talve üle.

Kuigi paljud omanikud tegid talveettevalmistusi, siis tean mitmeid talvel lahtisena seisnud maju mille seinad on ehitusaegsete külmakergetega keldripõrandast katuseni lõhki kerkinud.

A23 kirjutas: 29 Juul 2024, 10:04 Tõstan korraks eelmist küsimust.
Äkki keegi, kes teab vastust, juhtub lugema

Aga võibolla tooks selgust numbriline arvutustulemus.
50 mm EPS120 PERIMETER - U-arv 0,7 W/(m²K).
1 m kruusa ja savisegust pinnast - U-arv 1,5W/(m²K).
Samas minu kogemus on, et ümber madalvundametide perimeetri on läinud 100 mm EPS120 PERIMETER (või XPS), mis ilma pinnaseta U-arvu 0,35W/(m²K), mis teoreetiliselt peaks hoidma sooja 4,2 korda paremini kui meeter pinnast.
Seda juhul, kui paigaldatud korralikult ja muidugi kui rotid soojustuse sisse endale kortereid ei näri.

Kui on pidevalt köetav hoone, siis piisab soojustusest ümber perimeetri. Kui on kütmata hoone, siis tuleb kogu kupatus soojustuse peale panna.

https://www.homeinnovation.com/~/media/ ... ations.pdf

Lk 17 , mitteköetav hoone.

Ehitusfoorum

Madalvundament

Madalvundament

Re: Madalvundament

Re: Madalvundament

Re: Madalvundament

Re: Madalvundament

Re: Madalvundament

Re: Madalvundament

Re: Madalvundament

Re: Madalvundament

Re: Madalvundament

Re: Madalvundament

Re: Madalvundament

Re: Madalvundament

Re: Madalvundament