Pigem see
https://www.riigiteataja.ee/akt/119082022009?leiaKehtiv õigusakt reguleerib katastrimõõdistusega seonduvat.
Ei tea küll peensusteni katastrimõõdistamisest ja kokkupuudegi jääb rohkem möödunud sajandisse, jääb segaseks mis on teemaalgataja küsimus või mida seal kommenteerida väga on.
Alates maareformist, kus maid asuti tagastama-erastama, asuti ka katastriüksuseid mõõdistama ja neid riigi registrisse ehk maakatastrisse kandma. Aegade jooksul on arenenud nii mõõtmistehnoloogiad (täpsus), kui juriidika ehk mõõtmistele esitatavad nõuded. Kusjuures miski hetk riik isegi lihtsustas nõudeid, sest muidu ähvardas maareform jääda venima veel kümnenditeks kuna katastriüksuste mõõdistamine oli keerukas, ajamahukas ja kulukas. Peamiselt seisnes lihtsustus vist võimaluses tagastamist&erastamist läbi viia nn kaardimaterjali alusel, kus piire ei määratud kindlaks/mõõdistatud looduses, vaid piirijooned ja andmed (piirilõigu pikkused, pindala jm) arvutati välja kaardil mõõdetud joonte alusel. See võimaldas maareformi protsessi oluliselt kiirendada, samas luues suhteliselt suuri ebatäpsusi nii piiri kulgemisel, kui pindalades.
Samuti mõõdistatud katastriüksued on eri ajal tehtud erineva metoodika, tehnoloogia, kui täpsusega, ka riigi alusvõrk, millele mõõtmised tuginevad aja jooksul tihenenud, parenenud. Nii võis algusaegade mõõdistused olla teostatud ka mõõdulindiga lihtsalt piirimärkide vahelisi kaugusi mõõdetult, kuni tänapäevani välja kus GNSS&GPS reaalaja mõõdistus võimaldab ideaaloludes punktile (nt piirimärk) saada ka paari sentimeetri täpsusega koordinaadid.
Nüüd kus maareform on läbi ja tehnoloogia võimaldab, piirimärkide asukoha andmed ja koordinaadid iga uue mõõdistusega täpsustuvad. Kui naaberkatastriüksustel toimub katastritoiming ja ühist naabritevahelist piirimärki mõõdistatakse üle, kaasnevad sellega uued koordinaadid, mida saab eelmiste andmetega võrrelda, või ka võivad uued koordinaadid üldse olla esimesed mõõdistatud koordinaadid antud piirimärgile või piirimärki ei olegi, on hävinud, ei leita ja maamõõtja arhiiviandmetele tuginedes taastab piirimärgi parima teadmise piires ja uus piiri kulgemist tähistav piirimärk kooskõlastatakse ka omanike/naabritega.
See kõik omakorda mõjutab maakatastris, kus kõik piiride andmed registris kokku saavad, nii maaüksuste pindala (mis mõjutab nt maamaksu jm), kui eksplikatsioone (nt mets jääb väiksemaks aga põld suureneb jne).
Ehk võib täiesti reaalne olla olukord, kus omanik võis a'la 30 aastat teada, et tema maatükk on nt 1.2 ha ja üleöö jääb sellest järgi 0.9ha - keegi on 0.3 hektarit "pihta pannud", "naabrile andnud", kuigi reaalsuses see 1.2ha oli pigem ebaõige teadmine, ja homme kui teisest krundi küljest mõõdetakse võib maaomand veelgi väheneda aga vbl ka suureneda
PS! ei pretendeeri lõplikule tõele, eks keegi, kes reaalselt teemaga tegeleb parandab&täpsustab.