puukuuri ehitus ja vundamendi tüübi valik

[and78]

Tere
Plaanis puukuuri ehitus. On tekkinud mõned küsimused...
Puukuuri suurus alla 20m2( et poleks vaja lubadega jamada). Tahaks nn „tuulduvat“, ehk siis seinalauad vahedega. Samuti põrand. Uks pikale kõrgemale küljele(katuse kalle siis pikalt küljelt pikale).
1. Vundament. Objekt asub Järvamaal, Paidest Tartu poole. Pinnas savine/kivine. Kevadel salvkaev maaapinnaga tasa vett täis, ehk siis suht märg/liikuv pinnas. Tundub loogilisem/lihtsam/odavam variant puurida 200mm augud, panna 150mm toru ja betooni täis valada. Mis oleks miinium sügavus aukudele? Olemas bensiinimootoriga puur, puuri pikkus 800mm. Jääb väheks? Kivises pinnases puurimine on muidugi oma teema. Samas muud vundamendi variandid tähendaks päris suurt labidatööd ja materialikulu?
2. Kuuri mõõt umbes/täpselt 5,5m*2,5m (et katuse mõõt jääks alla 20m2). Postid 3-es reas, 1,1m sammuga pikem külg, 1,75m lühem külg?(kokku 18 posti).
3. Alusraam või kuidas iganes seda nimetatakse 50*150 prussist (see, mis toetub postidele).
4. Alusraami vahele 50*100 prussid 60cm sammuga põranda laudade jaoks( pikad lauad, et siis paraleelselt pika küljega)
5. Põrand tuulduv? Lauad x paksusega x vahega. Täpsustada x
6. Kas 0,5m kallet on katusele piisav?
7. Katus igast küljest 0,25m suurem kui kuur.
8. Kas seina lauad parem horisontaalselt või vertikaalselt? Palju laudade vahe?
9. Kas tasub üldse ise vaeva näha? Tööriistad käes püsivad, naelal ja kruvil teen vahet. Vabat aega on käes piisavalt, ehk siis enda tunnihinnet kõrgeks ei pea...

[A23]

Mul sama asi hetkel planeerimsjärgus.
Praeguse nägemuse järgi pigem kruvivundament, saab väiksema vaevaga. Aga kuna pinnas suht kivine, siis vaja paari tükiga enne ära testida, kas õnnestub need normaalselt maasse keerata.
20m2 nõue käib välisseintest mõõdetuna (tingimus, et räästas ei ulatu üle 1m, siis arvestatakse katuse projektsiooniga maapinnale), seega saad soovi korral palju suurema kuuri teha.
Kui laudpõrand, siis alt tuulduv, aga põrandalauad ise paneks ikka üksteise vastu. Soodsam variant teha pinnasepõrand, kui pinnaseveega muret pole.
Üldiselt kiputakse välisvoodrit mingil põhjusel vertikaalselt panema
Katuse min lubatud kalded saad katusematerjalide tootelehtedelt

[suvaline]

and78, tundub, et soovite foorumlastelt tasuta projekti?
Miks me üldse siis ülikoolis 5a ja rohkem õpime? Et teha tasuta tööd? Lillelaps.

[and78]

Mul sama asi hetkel planeerimsjärgus.
Praeguse nägemuse järgi pigem kruvivundament, saab väiksema vaevaga. Aga kuna pinnas suht kivine, siis vaja paari tükiga enne ära testida, kas õnnestub need normaalselt maasse keerata.
20m2 nõue käib välisseintest mõõdetuna (tingimus, et räästas ei ulatu üle 1m, siis arvestatakse katuse projektsiooniga maapinnale), seega saad soovi korral palju suurema kuuri teha.
Kui laudpõrand, siis alt tuulduv, aga põrandalauad ise paneks ikka üksteise vastu. Soodsam variant teha pinnasepõrand, kui pinnaseveega muret pole.
Üldiselt kiputakse välisvoodrit mingil põhjusel vertikaalselt panema
Katuse min lubatud kalded saad katusematerjalide tootelehtedelt

Tere,
on kogemus nende kruvivaiadega, kivisegusesse maasse keerata on võimalik, aga hakkavad viltu/kõrvale kiskuma. Ehk siis ennem lõppevad närvid ja õlu otsa, kui 6 vaia ühele joonele saaks.
Suurus on umbes antud, kasutaks 6m materiali(pooleks lõigatuna siis 3m), see seab piirid. Ja otsest vajadust ei ole maksimum lubatud suurust taga ajada. See, et 20m2 nõue käib välisseinte kohta(alla 1m rõõsta puhul), ei teadnud. Tänan täpsustamast.
Kevadeti ikka suht vesine, seepärast tahaks põrandat. Ilma peaks ikka mingid raamid puudele alla aretama, seega materiali kokkuhoidu poleks.
Oskab keegi mingid plussid/miinused välja tuua voodrilaua paigutuse osas?

and78, tundub, et soovite foorumlastelt tasuta projekti?
Miks me üldse siis ülikoolis 5a ja rohkem õpime? Et teha tasuta tööd? Lillelaps.

Jah , loomulikult. Just imestasin, et postkasti veel jooniseid ja juhendeid pole saadetud.
5a foorumis targutamist õppisite? Pole nagu projekti küsinud, vaid lihtsalt laias laastus kinnitust oma mõtetele ja kui võimalik siis head nõu.

Ja kui keegi arvab, et soovib ainult raha eest aidata, siis alati võib pakkumise pm kaudu saata.

[Rein Sa]

Mul on masse löödud nurkrauast vaiad, mille külge on maapinnast kõrgemalt kinnitatud, osaliselt puutalad, või samuti raudtorud, mis millestki üle jäänud, omavahel horisontaaltaladega ühendatud ülevalt ja kõik püsib. Põrandaks panin tellised, mis lammutustest üle jäänud.

[pikk88]

Kui paigaldad voodrilauad vertikaali siis vajub selle pealt vihmavesi ja lumi paremini maha kui horisontaali asetatud laua puhul. Samuti võib horisontaali paigaldatud laua servale rohkem sodi kogunema hakata, kui vertikaali paigutatud materjalile. Paljud inimesed teevad oma puukuuri seina servamata lauast, selle materjali õhuvahedega horisontaali paigaldamine on keerulisem, kui vetikaali. Eriti veel nii, et asi silmale ilus vaadata jääb. Minupoolne soovitus oleks teha nii suur kuur, kui võimalik. Hiljem paari ruutmeetrit lisaks teha on pehmelt öeldes keeruline ja see on vaid aja küsimus, kuna ruumipuudus kätte jõuab.

[suvaline]

Õige pikk88.
Puukuuri "ümber" saab ka "piisava" vahega laduda puuriidad (pole kuur). Kui oskate otsida linnades reklaame maha võtvaid tegelasi ja saate endale sisuliselt tasuta veekindla ja väga tugeva "vakstu" siis asendab see kenasti näiteks eterniiti. KOV tuleb mölisema, tõmbate "vakstu" nädalaks maha ja ongi puuriit, mitte kuur. JOKK
and78: Teie ind tegevuse osas on rohkem kui tervitatav, aga kui onn pikali kukub ja keegi viga saab siis mis saab? Raske tervisekahjustuse põhjustamine on KaS 4-12 aastat piiratud vabadust. Kindlustus kargab kallale jne ...

[Urmas]

Õige pikk88.
Puukuuri "ümber" saab ka "piisava" vahega laduda puuriidad (pole kuur). Kui oskate otsida linnades reklaame maha võtvaid tegelasi ja saate endale sisuliselt tasuta veekindla ja väga tugeva "vakstu" siis asendab see kenasti näiteks eterniiti. KOV tuleb mölisema, tõmbate "vakstu" nädalaks maha ja ongi puuriit, mitte kuur. JOKK

Olen ise kah aeg-ajalt otsinud neid vanu välireklaame, kuid seni veel ei ole leidnud õiget kontakti. Aga ega ma ei ole otsingutel eriti aktiivne kah olnud.

and78: Teie ind tegevuse osas on rohkem kui tervitatav, aga kui onn pikali kukub ja keegi viga saab siis mis saab? Raske tervisekahjustuse põhjustamine on KaS 4-12 aastat piiratud vabadust. Kindlustus kargab kallale jne ...

Suvaline, kas sa teed nalja, et sellist juttu tuled rääkima? Algaja oled veel siin foorumis! Olen mõnes oma varasemas postituses sarnast mõtteviisi maininud, siis on mind pikalt saadetud. No ja siis, eks ma siis läksin, edasine on nende valik.

[suvaline]

Urmas:
Keda huvitab Teie varasema postituse mõtteviis: kui oskad ainult "kivi laduda" ja pisukesest juriidikast essugi ei jaga siis ... saadetaksegi pikalt.

[vuuk]

Mudeldasin kuuri ehitusaluse pindalaga veidi alla 20 m2. Kelpkatusega - katuse kalle 30 kraadi. Seinte kattematerjaliks panin sedakorda trapetsprofiilpleki 15mm. Esikülge võiks tulla hõre vertikaallaudis, et puud paremini kuivaksid. Kokku mahub sellesse kuuri vähemalt 30 ruumi puid. Mõlemalegi poole ust siis 15. Mõeldud nii, et sobiks majale, mille aastane küttepuude kulu oleks 15 ruumi. Ühel poolel oleks kuivade puude järg ja teisel pool puud, mis vajavad kuivamist.
Panen sellest mudelist ühe pildi siia illustratsiooniks:

[trebla]

Tänapäeval tasuks kaaluda:
Viilkatus, hari põhja-lõuna suunaline. Siis tekib kaks à 10 m² ( täna á ~ 5-6 kWp, kokku 10-12 kWp) kaldpinda päikesepaneelide paigaldamiseks, mis ei vaja praeguse seisuga suuremat sorti bürokraatiat.
Põhja-lõuna suunaline hari selle pärast, et keskpäevane elekter ei maksa suurt midagi, hommikune ja õhtune aga küll.
Tehnikahuviline teeb miski tõstemehhanismi kah veel, et harjast kinnitatud paneele räästast tõsta.

[suvaline]

vuuk: ilupiltidele ka midagi ehitusfüüsikast juurde?

[vuuk]

@suvaline, saan aru, et küsimus on provotseeriv. Ehitusfüüsika "liistud" jätaksin meelsasti kellelegi teisele "kingsepale".
Ilupilt on suhteline, nagu ka ilu. Minu silmis on ilupilt natuke midagi muud ja jääb rohkem arhitektide töömaale.
See mudeldamine, milles mina olen end arendanud on põhimõtteliselt midagi täiesti muud. Kuigi jah, kui teen mudelist tavalise pildifaili, siis teistele inimestele võivad paista tavaliste ilupiltidena.
Eemaldan programmi abil seintelt TP-15 pleki. Teen ekraanikuva ja kleebin Paint programmi ning salvestan JPG failina. Saan järgmise kujutise:

Eemaldan katuselt roovid. Teen ekraanikuva ja kleebin Paint programmi ning salvestan JPG failina. Saan järgmise kujutise:

Jne. Olen kasutanud mudeldamist peamiselt kolmeks otstarbeks. Et enesele ehitamise detailid paremini selgeks teha, materjalide koguste täpsemaks määramiseks mõnedel keerukamatel juhtudel ja ka ehitamise dokumenteerimiseks.
OK, järgmisena võtan selle kuuri detailmudelist välja kõige lühema sarika ja lisades programmi abil sellele mõõdud, teen sellest tööjoonise, mille abil on võimalik reaalselt see sarikas ka valmis teha ja see reaalselt ka sobib ehitamise käigus oma kohale. Täpsustuseks veel, et programm võimaldab määrata ka kaldenurgad. Miiusaele saab peale panna selle järgi sama nurga ja see klapib täiesti.
Näide pildifailina:

Kellele ilupilt - kellele reaalne ehitamise või ka näiteks materjalide ülitäpsete koguste määramist võimaldav informatsioon.

[Hiid]

Mulle oleks selliseid sarikapilte olnud vaja, kui püramiidmaja tegin. Nendega oli ikka pusimist.

[A23]

Mudeldasin kuuri ehitusaluse pindalaga veidi alla 20 m2. Kelpkatusega - katuse kalle 30 kraadi. Seinte kattematerjaliks panin sedakorda trapetsprofiilpleki 15mm. Esikülge võiks tulla hõre vertikaallaudis, et puud paremini kuivaksid. Kokku mahub sellesse kuuri vähemalt 30 ruumi puid. Mõlemalegi poole ust siis 15. Mõeldud nii, et sobiks majale, mille aastane küttepuude kulu oleks 15 ruumi. Ühel poolel oleks kuivade puude järg ja teisel pool puud, mis vajavad kuivamist.
Panen sellest mudelist ühe pildi siia illustratsiooniks:

Visuaalselt küll efektne, aga kardetavalt märgatavalt kallim võrreldes "tavakatusega".
Kas oled sarnasele asjale võrdelvat kalkulatsiooni teinud, milline umbkaudne vahe (%) võiks tulla, materjalide hind ja tööaeg?

[A23]

Tänapäeval tasuks kaaluda:
Viilkatus, hari põhja-lõuna suunaline. Siis tekib kaks à 10 m² ( täna á ~ 5-6 kWp, kokku 10-12 kWp) kaldpinda päikesepaneelide paigaldamiseks, mis ei vaja praeguse seisuga suuremat sorti bürokraatiat.
Põhja-lõuna suunaline hari selle pärast, et keskpäevane elekter ei maksa suurt midagi, hommikune ja õhtune aga küll.
Tehnikahuviline teeb miski tõstemehhanismi kah veel, et harjast kinnitatud paneele räästast tõsta.

Kas oled juhtunud välja rehkendama, mis kõige optimaalsem (kogu aasta lõikes) katusekalle võiks olla?
(Eeldusel, et paneelid on püsiva kaldenurga all, räästast ei tõsteta.)

[suvaline]

@vuuk: ei, minu küsimus ei olnud provotseeriv. Lihtsalt, näiteks miks Te arvate, et tolle sarika profiil peaks just selline olema? Miks 168, miks mitte 200? Kui Teil on konkreetne koormusolukord teada ja oskate arvutada siis muidugi on lihtne programmi numbrid sisse laksata ja Tellijale lust vaadata ilusat pilti.

[A23]

@vuuk: ei, minu küsimus ei olnud provotseeriv. Lihtsalt, näiteks miks Te arvate, et tolle sarika profiil peaks just selline olema? Miks 168, miks mitte 200? Kui Teil on konkreetne koormusolukord teada ja oskate arvutada siis muidugi on lihtne programmi numbrid sisse laksata ja Tellijale lust vaadata ilusat pilti.

@Suvaline, Sarika profiil ei ole 168 vaid on 145 x 45 (Pythagoras)

[suvaline]

@vuuk: ...

@Suvaline, Sarika profiil ei ole 168 vaid on 145 x 45 (Pythagoras)

Ahah, sosoh, ei või olla, ära sa räägi, kas tõesti, nonoh. Aga kuidas Teil endal muidu on, kas Kirchhoff'l ja Bernoullie'l sarnasust või erinevust teate?
Seltsimehed, kas ma peaks nüüd oma puukuuri katuse maha lammutama (ma loll panin 200mm kõrgusega profiili, no oli odavalt saada materjali)? Peaks panema ikkagi uuele onnile Pythagoras'e kohaselt ja siis ootama, kuniks vana onn laiali vajub? Õnneks puid veel sees pole, naabri must kass käib hiiri noolimas.

[RaJy]

Eks igaüks ise teab kuhu oma raha paneb. Mõni joob maha ja mõni teeb tuumapommikindla välipeldiku ja siis mõni teeb elumaja tugevusega puitkarkassi puukuurile. Mul puukuur tehtud 6x3 meetrit ja 3,5 kõrge 25 kraadi plekkkatuse kalle kogu sõrestik ja sarikad 50x100 materjalist 1,5 meetrit sammuga püsib juba 15 aastat. Vundamendiks mingid 6 tk 40 cm venditorujupid maasse kaevatud ja betooni täis valatud

[A23]

@vuuk: ...

@Suvaline, Sarika profiil ei ole 168 vaid on 145 x 45 (Pythagoras)

Ahah, sosoh, ei või olla, ära sa räägi, kas tõesti, nonoh. Aga kuidas Teil endal muidu on, kas Kirchhoff'l ja Bernoullie'l sarnasust või erinevust teate?
Seltsimehed, kas ma peaks nüüd oma puukuuri katuse maha lammutama (ma loll panin 200mm kõrgusega profiili, no oli odavalt saada materjali)? Peaks panema ikkagi uuele onnile Pythagoras'e kohaselt ja siis ootama, kuniks vana onn laiali vajub? Õnneks puid veel sees pole, naabri must kass käib hiiri noolimas.

Bernoulli võiks teemaks tulla katuse "õhkutõstmise" kontekstis, Kirchhoff antud katusega seoses paraku mitte kuidagi. (Või oli kommentaari mõte hoopis jutu kõrvaleviimine?)
Aga kõva sõna on küll arvata, et on saadaval 168 mm (standard) profiile

[suvaline]

Eks igaüks ise teab kuhu oma raha paneb. Mõni joob maha ja mõni teeb tuumapommikindla välipeldiku ja siis mõni teeb elumaja tugevusega puitkarkassi puukuurile. Mul puukuur tehtud 6x3 meetrit ja 3,5 kõrge 25 kraadi plekkkatuse kalle kogu sõrestik ja sarikad 50x100 materjalist 1,5 meetrit sammuga püsib juba 15 aastat. Vundamendiks mingid 6 tk 40 cm venditorujupid maasse kaevatud ja betooni täis valatud

@RaJy: no kui kaasa on 25° tõusunurgaga nõus siis kelles probleem?

[suvaline]

A23,
Kirchhoff'l ja Bernoullie'l sarnasus / erinevustega oli tegu kontrollküsimusega ja põrusite. Samas võib Teil ka õigus olla, sest näiteks neid Bernoullie oli eriala saavutuste sajandil lausa 18 isikut.
Ilmselt ei ütle Teile midagi selline asi nagu sõlmpunkti üheaegne loodusseadustest tingitud tasakaal. Lihtne arvutada nii elektri kui ka vee erialal. Mugavam on kasutada modelleerimist, aga selleks peab enne oskama.

[RaJy]

@RaJy: no kui kaasa on 25° tõusunurgaga nõus siis kelles probleem?

Sul täna ikka väga sinine esmaspäev? Mine käi poes ära, tee tervis korda.

[A23]

A23,
Kirchhoff'l ja Bernoullie'l sarnasus / erinevustega oli tegu kontrollküsimusega ja põrusite. Samas võib Teil ka õigus olla, sest näiteks neid Bernoullie oli eriala saavutuste sajandil lausa 18 isikut.
Ilmselt ei ütle Teile midagi selline asi nagu sõlmpunkti üheaegne loodusseadustest tingitud tasakaal. Lihtne arvutada nii elektri kui ka vee erialal. Mugavam on kasutada modelleerimist, aga selleks peab enne oskama.

@Suvaline, täiesti kontekstiväline jutt. Aineks on sarika profiil, millega keegi pani rämedalt puusse ja nüüd proovib matkida üht poliitikut, kes üritab kohe jutu teisele teemale viia, kui tema eksimusele viidatakse.
(Teemaväliselt - alguses lugesin kiiruga, et on mõeldud Bernoulli, aga pean tunnistama, et Bernoullie'ga ei ole küll tuttav)