Nüüd on sündmuste areng jõudnud sinnani, et kindlustus ei suvatse praktiliselt midagi hüvitada, asi on kohtus (see lutsutab ju aastaid!!!) ja arutelu käib sellel teemal, et kindlustus praegusel kujul võiks olla üldse olemata.
Lisaks 1-st teisest loost sain teada, et maja ajutine telk korjatakse ka kokku, kuna selle eest pole renti tasutud. https://www.delfi.ee/artikkel/120284444 ... i-maksmast
Pae 25 elanik: me poleks pidanud maja kindlustama! Petlikku turvatunnet osta pole mõtet, seda müüa on aga lihtsalt alatuPae 25 maja ümber on ehitatud ligi 1900-ruutmeetrist katust asendav tellingutest sõrestik, millele on katus peale tõmmatud. Selle rent maksab ligi 20 000 eurot kuus, ja kuna kindlustus keeldub maksmast, võtab rendifirma selle peatselt maha ning maja jääb vihma kätte.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120285926 ... salt-alatu
Tsitaat tasulisest loost:
Lugu jätkub EPL-is.Möödunud oktoobris hävis Viljandis ühe elaniku omaloomingulise gaasikütte plahvatuse tagajärjel kortermaja ülakorrus. Ajakirjandus vahendab, et tänaseks on maja ajutise katuse all, valminud on uue katuse projekt ning kui ehituse hinnapakkumised käes, läheb ühistu panka laenu võtma. Ühtegi kohtuasja või menetlust algatatud pole ning ühistu on tulekahju järel jõudnud maja taastamise teel viie kuuga kaugemale, kui Pae 25 maja elanikud kahe aastaga.
Millest selline erinevus? Asi on selles, et Pae 25 majakarp oli kindlustatud ja Toome 14 Viljandis ei olnud. Pae 25 oli korralikult kindlustatud maja. Kindlustatud olid nii majakarp kui enamik maja 77-st korterist, kodukindlustus puudus vaid kuuel korteril. Kuigi tulekahju puudutas otseselt vaid hoone katust ja ligikaudu 15 neljanda korruse korterit, on tänaseks koduta maja kõik elanikud.
Meie õppetund on selge – parem, kui maja poleks olnud kindlustatud. Petlikku turvatunnet osta pole mõtet, seda müüa on aga lihtsalt alatu. Paljud Pae 25 elanikud leiavad tänaseks, et ilma karbikindlustuseta oleks majal juba katus peal – ühistu oleks ehituse ise organiseerinud ning korterite kindlustused oleks saanud tegeleda oma klientidega.
Pangalaen lõhutud korterite eest
Majakarbi kindlustuse tõttu on Pae 25 elanikud matnud kaks aastat oma elust lõputuna näiva bürokraatia, tõendamise, vaidlemise ja kohtuskäimise peale, ilma et maja taastamine selle aja sees grammi võrragi edenenud oleks. Oleme kindlustuselt õiglust otsides maksnud õigusabi ja ekspertiiside eest üle 100 000 euro, saatnud kümneid, kui mitte sadu kirju, veetnud tunde arhiivides dokumente otsides – samal ajal tasudes igakuiseid kulusid kahe kodu eest (millest üks eksisteerib vaid mõtteliselt) ning kandes aina suuremaid kahjusid.
Päästeamet paneb ka "pirni":
Loo lõpust kokkuvõte:Te ehk küsite, kus olid Päästeameti silmad? Siiski, poolteist kuud peale Pae 25 tulekahju toimumist saatis Päästeamet majaelanikele kirja: kuna 2018. aastal tehtud paikvaatluse käigus tuvastasime, et kõigil korteritel polnud ette näidata korstnapühkimisakti, siis oleme asja menetlenud ja jõudnud järeldusele, et Pae 25 elanikel tuleb nüüd (2022. aasta maikuus) peatada kütteseadmete kasutamine, kuni on tõendatud nende kasutamise ohutus. Nõude täitmata jätmisel ootab 2000 eurot sunniraha – probleem, mida ei tekkinud, sest korterid koos küttekolletega olid selleks ajaks põlenud või lammutatud. Asi seegi.
Aga ehk pakub lohutust soe lubadus kindlustusfirma kodulehelt: „Me mõistame hästi, et hingerahu ja õnnetunne on seotud sellega, kas sinu, sinu jaoks oluliste inimeste ja vajalike asjadega on kõik korras. Meiega oled alati ootamatusteks valmis, kuna oleme sulle toeks nii enne kui pärast õnnetust.“
