Biopuhasti muutuva tarbimisega puhkemajale

[Biopuhasti]

Tere!

Olen uurinud siit ja sealt, kuid kahjuks mingit väga adekvaatset vastust pole oma küsimusele saanud.
Nimelt sooviks paigaldada kahele erinevale objektile biopuhastid:
1) Puhkemaja, kus on 12 majutuskohta ja saunamaja
2) Puhkemaja, kus on 10 majutuskohta
Erinevatelt müügimeestelt olen saanud infot, et kui vahepeal tarbimine puudub, siis võib juhtuda, et bakterid tarbivad kogu "toidu" ära ja siis biopuhasti lakkab töötamast normaalselt ning on vaja uuesti baktereid siirdada.
Samuti olen kuulnud, et eksisteerib biopuhasteid, mis on sellise ebastabiilse tarbimise korral võimalik "puhkerežiimile" lülitada.
Kas keegi oskab erapooletut nõu anda või juhatada adekvaatse inimeseni, kes oskaks soovitada, milline on parim lahendus puhkemaja jaoks, kus vahepeal tuleb ette ka kuu pikkuseid tarbimise seisakuid?

[Kalvis]

Jutt on peaaegu õige. Kui solki peale ei tule siis bakter võib sussid püsti visata.
siiski on parim klassikaline 3 kambrilise septikuga imbväljakuga anaeroobne biopuhastus. Idee on selles, et solk laguneb siiski kaua ja toitu jätkub kauaks isegi siis kui kohe ei tule värsket kraami peale. Väidetavalt värske kraam sisaldab uusi värskeid baktereid kes kiirelt võtavad vajadusel varalahkunud bakterite asukoha taas sisse.
Kindlasti ei tasu panustada mistahes aeroobse puhastile. Aeroobsed bakterid surevad õhu puudusel juba 4 tunni jooksul.
Kui ainult suvetingimustes siis on soovitav imbväljak isegi väiksemale sügavusele rajada - odavam ja taimne elusloodus (peamiselt puud) saab kah juurikatega head kraami ammutada. Mahud, pikkused jne. leitakse pinnase immutusvõimest ja keskmisest inimeste arvust.
Bakterite siirdamine on olemas aga see on suht mõttetu raharaiskamine sest enamus anaaeroobsed bakterid tulevad looduslikul teel kraami sisse.

[Prill]

Tänapäeval ei tarvitse valik lähtuda pelgalt omaniku soovist vaid karmistunud keskkonnanõuetest. Täpset bürokraatiat ei tea, aga vist kohalikust omavalitsusest tuleb alustada, ehk projekteerimistingimused, projekteerija vastutus on tutvuda geoloogiaga, pinnasega, alale seatud piirangutega ja järelejäänud vabadusest teha valik mida üldse kasutada saab.

[Kalvis]

See kohe kindlasti. Arvatavasti on projekteerimistingimused välja võetud ja seal on küsijal eelolev info juba kirjas.
Edasine on juba projekteerija leidmine.

[suvaline]

Tänapäeval ei tarvitse valik lähtuda pelgalt omaniku soovist vaid karmistunud keskkonnanõuetest. Täpset bürokraatiat ei tea, aga vist kohalikust omavalitsusest tuleb alustada, ehk projekteerimistingimused, projekteerija vastutus on tutvuda geoloogiaga, pinnasega, alale seatud piirangutega ja järelejäänud vabadusest teha valik mida üldse kasutada saab.

kasutaja Prill headele soovitustele lisaks soovitan kaaluda hooaja väliselt reoveepuhasti tühjendada. Aga kui midagi ikkagi tiksub siis annuspuhasti tüüpi lahendus aitab ennetada/pikendada suvitusperioodi, aga ei lahenda teemat. Hooaja alguses saab lähedalasuvast reoveepuhastist alati "seemet" ja asi töötab kahe kolme nädalaga.
Kalvise hülgemöla septik ja anaeroobne imbväljak: näita mulle esmalt geoloogiat (ehk põhjavee kaitstust).
Vaata WCK 5-20, nö igaks juhuks valiks 20K mudeli, sest suvituse osas esineb löökkoormusi.