Betoonpõranda nurkade üles kooldumine

[lkallas]

Oktoobri keskpaigas valatud C25/30 betoonpõrand, paksusega 100mm, 6mm 150# armatuurvõrguga, kopterlihvitud.

Jaanuaris hoone õhutemperatuur 15-20 kraadini üles köetud, vesipõrandaküte sisse lülitatud ja niiskust koguma hakatud.

Veebruaris märkasin, et põrand servades, olenevalt asukohast, 3-10mm üles kooldunud. Sisenurkades kooldumine suurem.

Saan aru, et tegu on kuivamisest tingitud mahukahanemisega ja kuna niiskus lahkub betoonist ülemise kihi kaudu, siis ülemine kiht kahaneb kiiremini, tõmbub kokku ja tekib ka kooldumine.

Millised on kogemused, et kas see on normaalne nähtus ja kas tõmbab aja jooksul tagasi kui betooni alumine kiht ka kuivab?
Kas üldse saab midagi enam teha või peab enne põrandakatte paigaldamist lihvima või tasandusvalu tegema hakkama?

[kunn24]

Betoon ei kuiva, vaid kivineb. Selle protsessi ajal ei lahku niiskus temast kuhugi, vaid reageerib. Sellise jutu puhul tekib lisaks arvamus, et jäeti kivinemise ajal veega kastmata (hooldamata). Kas betoneerijad siis ei öelnud midagi?
https://www.yumpu.com/xx/document/read/ ... bergcement

[lkallas]

Kivinemisel ja kuivamisel teen ise ka vahet. Kivinemine toimub betoonil sisuliselt kogu tema eluea vältel.

Pigem arvan, et järelhooldus ei ole hetkel põhjuseks.
Kui see oleks põhjuseks, siis oleks oluliselt varem mõrad ja kaardumised nähtavale tulnud.

Betoneerimine tehti hoones sees ja kogenud betoneerijad ei pidanud järelhooldust kastmise näol üldse vajalikuks kuna ei olnud tuuletõmbust, mis betoonplaadi ülemisest kihist niiskuse ära kuivataks. Küsisin järelhoolduse vajaduse kohta, sest tean, et seda tehakse - eriti suvisel betoneerimisel. Siiski ei peetud seda vajalikuks.

Nagu mainisin, siis kooldumist (ja ka mõrade teket) täheldasin alles siis kui küte ja niiskuse koguja sisse lülitatud (ca 3 kuud hiljem valamisest).
Internetiavarustest leidsin palju artikleid selle kohta kuidas betoonplaadi üla- ja alaosa niiskustaseme erinevuste tõttu toimub ebaühtlane mahukahanemine ja betoonplaat kaardub, mõraneb.

Samas ei ole öeldud kas niiskustaseme ühtlustumisel kaardumine väheneb e kas betoonplaat kaardub tagasi. Selles osas otsingi teiste kogemusi.

[kunn24]

Kivinemisel ja kuivamisel teen ise ka vahet.

Ära sa ütle, .

Kui sul on nende tegelaste kirjalik kinnitus, et järelhooldus pold vajalik, siis esitada reklamatsioon. Kui ei ole ja tõendada ei suuda, oled kurvas olukorras. Mis tuuletõmme asjasse puutub, kui betoon jääb kivinedes vee defitsiiti ja tuleb lisada. Eriti nõudlikud on õhukesed pinnad, sest mahu/ pindala suhe on selline, et kuivab ka välja. Panin ju dokumendi mida lugeda, ju siis arvasid valesti. Seal on selgelt öeldud, et võib tekkida ülemäärane mahukahanemine, kui ei hoolda. Sinu asi olnuks nädala jooksul pärast esmast kivinemist (et tsementi välja ei pese) seda asja ohtralt kasta nii, et valget laiku polnuks näha. Nii lihtne see oligi.

Mida nüüd teha- krt seda teab. Esmalt muidugi- kasta üle (nii, et maja ära ei uputa). Kui paari päevaga kasu pole, võta ühendust betoneerijaga.
Veel var, too teemantlõikur kohale ja lase pealispinda nii 1m sammuga võrguna vuugid sisse lõigata ja siis kolgi kuvaldaga üle- kuid ma ei ole kindel, et see tagab sulle vajaliku tulemuse ja ei lisa jama. Omal vastusel ja otsustad/ teed koos betoneerijaga. Muud ei oska pakkuda.

Igal juhul tuleks võtta ühendust betoneerijataga ja küsida tema arvamust või kui tunned ennast "kõvana", esita reklamatsioon. Mitte mingil juhul ei tasu temaga jutustada betooni kuivamisest. Kui oli betoneerimisjärgselt kile peal, tuleb seda kindlasti mainida. Kui seda juhendit hoolega loed (sel on 2 lehekülge), siis seal on selge jutt, et iga töö ja ilmaolude jaoks tuleb tellida õigete omadustega/ lisanditega betoon.

[lkallas]

Betoonivalust 3 kuud hiljem järgmisteks ehitusetappideks betoonpõrandat küttes ja kuivatades hakkavad nurgad tõusma sellepärast, et ei teinud betoonivalu järgset järelhooldust e niisutamist?
Keeruline leida loogilist seost kuna ajaraam valust kuni vea avaldumiseni on nõnda lai.

Leidsin ühe välismaise selgituse https://concretesouth.com/tech-center/t ... te-curling


Samuti toetab pikaajalisest kuivamisest tingitud mahukahanemist ja tõmbepingeid (kooldumist) ka üks eestikeelne magistritöö https://dspace.emu.ee/bitstream/handle/ ... ramine.pdf

Kokkuvõttes ega hetkel muud üle ei jäägi kui oodata ja vaadata kas olukord halveneb või paraneb ja siis otsustada mida ette võtta e kas lihvida servad ja nurgad ülejäänud põrandaga loodi enne põrandakatete paigaldust, teha tasandusvalu või teha osaliselt uus valu.

[ping]

... Nagu mainisin, siis kooldumist (ja ka mõrade teket) täheldasin alles siis kui küte ja niiskuse koguja sisse lülitatud (ca 3 kuud hiljem valamisest).
Internetiavarustest leidsin palju artikleid selle kohta kuidas betoonplaadi üla- ja alaosa niiskustaseme erinevuste tõttu toimub ebaühtlane mahukahanemine ja betoonplaat kaardub, mõraneb.

Samas ei ole öeldud kas niiskustaseme ühtlustumisel kaardumine väheneb e kas betoonplaat kaardub tagasi. Selles osas otsingi teiste kogemusi.

Niiskusekoguja tekitas liiga äkilise kuivamise.
Võiks katta betooni kilega ja kile alla vesi lasta (mõned ämbrid), vast aitab.
Senikaua, kui on lohus, et tasu nurkade peal hüpata, sest võib keskele mõra sisse lüüa.
Niiskuse % ühtlustudes lähevad nurgad alla tagasi aga mõõtmised on näitanud, et täielik betooni kuivamine eluhoone põrandas võib kesta isegi 7 kütteperioodi.
Seni kuni nurgad õõtsuvad, ei ole mõistlik seda plaati äärtes koormata.

[ping]

...
Kokkuvõttes ega hetkel muud üle ei jäägi kui oodata ja vaadata kas olukord halveneb või paraneb ja siis otsustada mida ette võtta e kas lihvida servad ja nurgad ülejäänud põrandaga loodi enne põrandakatete paigaldust, teha tasandusvalu või teha osaliselt uus valu.

Ei ole vahet, kas pealt lihvida või teha tasandusvalu, sest betoonialust õhukihti need tegevused ei likvideeri ja nurgad jäävad õõtsuma ikkagi.

Kui on väga kiire, siis tuleb sõbrad külla "tantsupeole" kutsuda ja hüpata seni kuni nurgad enam ei õõtsu ning siis võib valada tasandusvalu.
Sellise vägivaldse plaadi murdmise käigus tekkivad kindlasti kontrollimatud mõrad ja kuidas see põrandaküttele mõjub ei oska keegi öelda.

[Hiid]

ei tee need mikropraod midagi sellele põrandaküttele. 3kuud kõveras olnud betoonile ei tee ka enam niisutamisega midagi

[mote]

Kas on väistatud näiteks, et põranda alune pinnas on kehvasti tihendatud ja nüüd toimub ebaühtlane vajumine?

[lkallas]

Kas on väistatud näiteks, et põranda alune pinnas on kehvasti tihendatud ja nüüd toimub ebaühtlane vajumine?

Välistatud.

Vajumine ei ole kunagi välistatud, sest see mingis mahus kindlasti uusehitiste puhul toimub. Samas märgatavad vajumised toimuvad pikema aja jooksul.

Viimane kehtib küll sellisel juhul kui kõik etapid on korrektselt tehtud. Eeltöid tehti väga hoolsalt ja korrektselt. Seda tõendasid ka tihendatud aluspinnase elastsusmooduli mõõtmised.

Antud juhul ei oleks ka väga loogiline - sisenurkades kaardub betoonplaat üles, siis see tähendaks, et sisenurgad said hästi tihendatud aga plaadi keskelt mitte. Tavaliselt on lintvundamendi puhul just vastupidi (ei mahu suure tihendajaga müüri ja olemasoleva pinnasehunniku vahele vibrama).

[lkallas]

Suhtlesin betooni tootjaga ja kõige tõenäolisem põhjus miks selline olukord tekkis on seotud põrandakütte temperatuuriga.

Põrandaküte sai tõenäoliselt liiga kõrge temperatuuriga sisse lülitatud, mis tingis betoonis "ehmatuse" ja järsust mahukahanemisest tingitud kooldumise.

Talvisel ajal küttega alustamisel tuleb alustada absoluutsest miinimumist, mida kütteseade lubab. Alustada näiteks +10C ja ööpäevas tõsta kuni .5 kraadi, et betoonplaat soojeneks ühtlaselt ja aeglaselt.

Minu puhul oli kütteseadmeks ehitusaegne Stepwatt elektrikatel, mille termostaadi alumine ots on ~20C juures. Seega võib öelda, et kütmise temperatuuri viga.

Mainiti,et on üsna tõenäoline, et kui küte võimalikult palju maha keerata ja kevadel sootuks välja lülitada, siis mingil määral toimub tagasi vajumine ja ühtlustumine. Ei soovitatud lihvida ega põrandakatteid veel paigaldada.

[kunn24]

Peab ikka eriti aktiivne tark olema, kes kogu oma tegevusetuse või tegevusega A-st Y-ni suudab betoonplaadi sel kombel kõveraks saada. Ilmselgelt siin ahelas on terve trikkide kett, mida on osavalt realiseeritud. Tubli.

[lkallas]

Peab ikka eriti aktiivne tark olema, kes kogu oma tegevusega A-st Y-ni suudab betoonplaadi sel kombel kõveraks saada. Tubli.

See kommentaar on parastamise tooniga. Tõepoolest pikk maa mindud ja nüüd sellise lihtsa tegevuse tõttu häda.

(Õhu)kütmist alustasin ~ -7 kraadi juures õliradikate ja elektripuhuritega. 7 päeva möödudes oli saavutatud õhu temp 19 kraadi ja alles siis sai hakata põrandakütet täitma (oli jäätumise oht), misjärel hakkas katel 20 kraadi kütma. 20 kraadi küttevesi saavutati ka alles ~24-26h möödudes (termostaat lülitas seadme välja). Seega 8-9 päeva jooksul enda arvates temperatuuri tõus ei olnud nii kohutavalt järsk. Praktikas selgub, et eksisin. Soojendamist oleks tulnud teha vähemalt 3x aeglasemalt.

Järgisin kõiki kogenud ja (enda arust) tarkasid ehitajaid. Lisaks uurisin ka internetis kõike mis vähegi avalikult saada oli.

Näiteks jupike artiklit, kus 20 kraadi justkui OK siit:

Soovitame soojendada betoonplaate kui soovite põrandakütte sisse lülitata enne plaatimistöid või vahetult pärast seda. Sobiv temperatuur on 20ºC ringis ning seda temperatuuri tuleks hoida vähemalt 24 tundi enne ja umbes kuu aega pärast plaatimistöid.

Mõne asja puhul siiski vähem = rohkem.

[kunn24]

See kommentaar on parastamise tooniga. Tõepoolest pikk maa mindud ja nüüd sellise lihtsa tegevuse tõttu häda.

Ok, küsin siis nii, mida sa järgmine kord sellist plaati ehitades teeksid teisiti?
Valikvastuseid:
-käsiksid tuua kohale betooni, millele on lisatud gaasitekitajat?
-käsiksid alandada betooni marki?
-käsiksid teha järelhooldust vaatamata selle, et "kõva betoneerija" seda ei soovitanud?
-ei lülitaks kunagi kütet sisse?
-lülitad kütte sisse väikese võimsusega ja ootad kolm kuud kuniks plaat üles soojeneb?

[Urmas]

Kas on väistatud näiteks, et põranda alune pinnas on kehvasti tihendatud ja nüüd toimub ebaühtlane vajumine?

Välistatud.

Väga julge väide!

Vajumine ei ole kunagi välistatud, sest see mingis mahus kindlasti uusehitiste puhul toimub. Samas märgatavad vajumised toimuvad pikema aja jooksul.

Seoses oma erialase tegevusega seoses kirjeldan ühte juhtumit. Olen seda siinses foorumis mingis teemas ka enne kirjutanud, kuid kordamine on tarkuse lapsevanem 1 või 2(sinu vabal valikul). Tegin ühe eramu siseviimistlust sügisel/talve keskel ja jäi pooleli minust mitteolenevatel põhjustel. Läksin siis suvel lõpetama ja tellija näitas mulle üllatusi. I korruse poorbetoonist(Aeroc) laepaneelide vuukides olid kõikides vuukides armeerimisvõrgud katki tõmmanud. Mitte et vuukide kohtadesse paigaldatud ca 20cm laiused fassaadivõrgu ribadoleks külgedest lahti tõmmanud, vaid oli konkreetselt võrk keset vuuki. Hakkasin tellijaga põhjuste otsimisel kaasa mõtlema ja minu arusaamisel sai põhjuseks olla ainult sitasti tehtud vundament, mis talvel tõstis maja ja kevadel vajus tagasi. Absoluutselt kogu kogu maja akende juures olid samuti nn vajumispraod. Muide, kusjuures enne seda kui hakkasin mina siseviimistlusega pihta, oli maja karp kinnisena ja küttega seisnud viimistluse ootevalmis ca 4-5 aastat.
Oma kommentaariga ei pretendeeri absoluutselt tõele ega põhjusele sinu põranda kaardumisele, aga ehk on midagi mõtteaineks.

[ping]

... (Õhu)kütmist alustasin ~ -7 kraadi juures õliradikate ja elektripuhuritega. 7 päeva möödudes oli saavutatud õhu temp 19 kraadi ja alles siis sai hakata põrandakütet täitma (oli jäätumise oht), misjärel hakkas katel 20 kraadi kütma. 20 kraadi küttevesi saavutati ka alles ~24-26h möödudes (termostaat lülitas seadme välja). Seega 8-9 päeva jooksul enda arvates temperatuuri tõus ei olnud nii kohutavalt järsk. Praktikas selgub, et eksisin. Soojendamist oleks tulnud teha vähemalt 3x aeglasemalt. ...

19-(-7)=26
26/7=3,7 kraadi päevas ja nädal aega jutti on ikka väga kiire tõus, kui arvestada betoonpõranda normaalselt lubatud temperatuurimuutuseks 1C ööpäevas ja maasoojuspumba betoonpõranda sissekütmise programm kestab 28 päeva.

[Urmas]

19-(-7)=26
26/7=3,7 kraadi päevas ja nädal aega jutti on ikka väga kiire tõus, kui arvestada betoonpõranda normaalselt lubatud temperatuurimuutuseks 1C ööpäevas ja maasoojuspumba betoonpõranda sissekütmise programm kestab 28 päeva.

M.O.T.T. ?

[kunn24]

Urmas, su fantaasiaid on tore lugeda, kuid omanik võinuks siiski järelduste jaoks mõne inseneri kohale kutsuda, kui sellised näivalt kapitaalsed jamad. Igaks juhuks, kui tegu oli plastakendega (mille sa muidugi targu jätsid mainimata, et elu huvitavam oleks), siis sellel materjalil on oluliselt suurem joonpaisumistegur kui kivil.

Mis puutub hr Pingi toredaid fantaasiaid, siis õhukeses plaadis suunalt ülevalt alla ühtlustub temperatuur kiirelt ja ei näe reaalselt sellise esoteerika järgi vajadust. Ma pole oma asjade tegemisel mitte kunagi mõelnud, kui suure võimsusega ma põrandaid üles kütan ja pole kordagi ka olnud teemat. Igal juhul läks võimalusel täis võimsus kohe järgi ja päevaga olid plaadid soojad nagu vaja. Näiteks praegugi on mul osade ruumide põrandakütted elektril ja kui odav börsihind, küte taha ja kogu lugu.

Urmas:

M.O.T.T. ?

Pidurda hoogu .

[lkallas]

Mis teeksin betoonpõrandat ehitades teisiti? Ilmselt mitmeid asju.

Aga kunn24, ma ei mõista sinu mõistujuttu valikvastustest.
Ütle otse välja mis on sinu teooria ja mis on toetavad argumendid, allikad, kogemused?

Sinu esimese postituse väide on, et järelhooldus on ainus tegevus, mis betoonplaadi edaspidi sirgena hoiab?

[kunn24]

Sinu esimese postituse väide on, et järelhooldus on ainus tegevus, mis betoonplaadi edaspidi sirgena hoiab?

Ma ei julgeks edasi targutada, kui on teada, et selles osas oli mööndus. Ma ei ole kunagi sellist mööndust mitte ühegi betoonivaluga teinud. Pigem hoolduseks rohkem vett, kui vähem (kuid nii, et tsementi välja ei pese või pealiskihti ära ei riku).
Betooni koostis võib ka rolli mängida.

[Urmas]

Urmas, su fantaasiaid on tore lugeda, kuid omanik võinuks siiski järelduste jaoks mõne inseneri kohale kutsuda, kui sellised näivalt kapitaalsed jamad. Igaks juhuks, kui tegu oli plastakendega (mille sa muidugi targu jätsid mainimata, et elu huvitavam oleks), siis sellel materjalil on oluliselt suurem joonpaisumistegur kui kivil.

Noh, mis sul jooksis juhe kokku või? Uudishimulik nagu ma olen, siis ma ei ole üle paarikümne aastase siseviimistluse jooksul veel näinud ega kuulnud targemate käest, et akende kõrval olevate pragude põhjuseks oleks olnud aknalengide materjal. Mis ajast on maja avade materjal maja jäikust suurendav faktor? Nii nagu krohv ja pahtel ja värv ei ole maja konstruktsioone jäigastavad materjad, ei ole seda vist ka avatäited(aknad-uksed). Või eksin?

Tule Märjamaale, joogid minu poolt ja juttu jätkub kauemaks.

[kunn24]

1. siin on teise inimese hoopis teine teema, jätaksime ta teema trollimata. 2. nagu ütlesin, sellise väidetava kapitaalse jama juures pidanuks olema juba päris asjatundja. Näiteks väide: vundamendi ebaühtlane vajumine olnuks ülemõõtmisega tuvastatav, seintes ka praod jne. Mingi meie tuututamine siin kuhugi ei vii seda enam, kui sinu alusandmed on ka oletuslikud. Kindel oli vaid tagajärg/ tulemus, mida sa võõbana, aga mitte konstruktorina fikseerisid, ei muud.

[Urmas]

Mingi meie tuututamine siin kuhugi ei vii seda enam, kui sinu alusandmed on ka oletuslikud. Kindel oli vaid tagajärg/ tulemus, ei muud.

Loomulikult meie tuututamine siin foorumis ei vii kuhugi, kuid jään siiski arvamusele, et õpitakse vigadest ja erinevate vigade seoseid ei oska ka sina ennustada. Sellest ka minu postitus, aga sinu tuutamine minu postituse kallal jäi mulle arusaamatuks. Avade(akende lengide) materjal müüritises tekkinud pragude põhjuseks? Oma tuttava diileri kontakte ei taha avaldada? Võid kirjutada ka PS-sse.

[kunn24]

Ma võisin ka veidi valesti aru saada, kuna pidanuks olema korrektne pildimaterjal. Kuid võõras teemas rohkem ei jätka.

[ping]

... õhukeses plaadis suunalt ülevalt alla ühtlustub temperatuur kiirelt ja ei näe reaalselt sellise esoteerika järgi vajadust. Ma pole oma asjade tegemisel mitte kunagi mõelnud, kui suure võimsusega ma põrandaid üles kütan ja pole kordagi ka olnud teemat. Igal juhul läks võimalusel täis võimsus kohe järgi ja päevaga olid plaadid soojad nagu vaja. Näiteks praegugi on mul osade ruumide põrandakütted elektril ja kui odav börsihind, küte taha ja kogu lugu. ...

Sinu põrand on juba aastaid stabiliseerunud aga siin teemas on valuniiskusega, algtemperatuuriga -7C põranda temperatuuri nädala jooksul tõstetud ja vaevalt selle niiskus on stabiliseerunud.

Pealegi ei tea keegi, et kuivõrd oli edenenud betooni kivistumine enne külmumist, sest sellel hetkel, kui betoonis olev vesi jäätub, siis peatub ka betooni kivistumise protsess, mis jätkub jää sulamisel ning pikemalt kui algsel kivistumisel.