Ehitusfoorum

Tere,

Uurin, milline võiks olla hea lahendus ühekordse bauroc 375 maja lintvundamendile?
Hetkel on tehtud lahendus selline, mille lisasin pildina. Või on mõistlik kasutada bauroc enda kodulehel olevat lahendust. Tänud ette,
H.

vunda on väga hea, aga mis põrand see selline on?

Tere.

Mina teeks niinoodi.
Vundamendist sissepoole kolm kihti XPS 300, 100 mm plaat , sealt edasi kaks kihti 300, 100 mm plaat. Peale valu koos küttega.

Toomas.

Põranda ääres oleva külmasilla vähendamiseks peaks alumise betoonplaadi ülemine serv olema kergbetoonploki alumise ääre kõrgusel.
Ehk panna alla üks rida kergbetoonplokki juurde ja tõsta põrandat, et lagi samale kõrgusele jääks.

Joonistasin ka ühe variandi lintvundamendist. Mõni oluline detail on muidugi veel võimalik lisada - see mõelda juurde.

Tere.

Ping pani kommentaari ja Vuuk siis lisas joonise. Täitsa OK lahendus.
Ootame, kas Alar Piirfeld ka kommenteerib? On teine kuidagi kadunud.
Üks vana teeme mida võiks lugeda.
https://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?t=53999

Toomas.

...

Tere. Vaadates neid ilupilte ei saa aru , miks surutakse Eesti rahvast keldripinnale elama. Antud lõige on sisult analoogne enne sõda ehitatud keldrikorruste lõigetega (nõus, et parema soojapidavusega). Ka siis ehitati "ujuvaid põrandaid". Noorematele infoks, et tol ajal andis nõukogude võim eelisjärjekorras kortereid paljulapselistele peredele, sõjaveteranidele ja keldrikorruse elanikele. Eks see viimane oli ka mingil põhjusel. Sõlmes peitub palju potentsiaalseid probleeme, mille lahendamine väga kallis. Üks neist näiteks https://www.postimees.ee/7942001/majade ... sid-teadma. Aga idamaade vanasõna kehtib endiselt, et klähvivad koerad (allakirjutaja ja veel vähesed insenerid) karavani (Eesti nif-nif ehitusideoloogia) liikumist ei peata, mistõttu ei viitsitagi enam klähvida. Head keldris (no ütleme siis viisakamalt, et 0-korrusel) elamist. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

vuuk kirjutas: ↑25 Jaan 2024, 07:41 ...
Keldriseinateema jääb siinkohal natuke arusaamatuks. ...

Siin on vist vihjatud rohkem sellele, et kui hoone seinad ja põrand ei ole üksteisega mehaaniliselt seotud ning konstruktsiooniliselt saab pinnasele toetuvat põrandat võtta kui ajaloolist "viimistletud soojustusega muldpõrandat"?

Nendel joonistel pigem probleem madalas soklis ning puudulikus hüdroisolatsioonis? Vähemalt nendel joonistel mis teemaalgataja postitas. Lisaks veel pinnasele toetuv põrand

...

Vuuk räägi mis on see materjal mida kasutada hüdroisolatsiooniks seinale, põrandaplaadile ja taldmiku alla? Mulle näitab Google Delta nb hüdro otsingu tulemusena vaid rahvasuus tunutud mullikilet, kuid see pole ju kasutatav hüdroisolatsioonina.

....kuidas teostada hüdroisolatsioon vundamenditaldmiku all? On keegi seda teinud?.....

vuuk kirjutas: ↑27 Jaan 2024, 01:59 ...
See on nüüd joonistatud põhimõtteliselt nii,...

Mul ka mõtted keldriga ehitise suunas käimas, küsiks ka:

1) kas hüdro taldmiku ja vundamenid seina vahel hoopis ei võiks olla? (selle asemel, et taldmiku alla panna)
2) mis oleks hüdroks kõige õigemad materjalid, mis tagaks aastatepikkuse toimimise

...

Vuuk seda juttu olen ma siit foorumist juba rohkem kui üks kord lugenud. Küsiks siis niipidi, et kas sulatatav Icopal on selleks otstarbeks sobilik?

...

...mina saan aru et A. Piirfeld soovitab tungivalt ehitada ikka selline põrand mis poleks ujuv ja millele saab nn.kindlalt teostada vastava vajadusega hüdro , vahet pole kas keldrikorrusel või 5m kõrgusel. Lihtsalt maa alla on seda keeruline ja kulukas teostada......

...

Vuugi postitused kadunud!?!
Kas mingi süsteemi kala või solvus kellegi ütlemise peale...
Kahju, kui ehituse teemas tõeliselt kodus olevaid inimesi, kes ei pelga oma teadmisi ka teistele jagada, jääb ehitusfoorumis vähemaks.
Selle suundumusega ongi varsti siin ainult planeedipäästjad!

kaimagk kirjutas: ↑27 Jaan 2024, 12:31 ...mina saan aru et A. Piirfeld soovitab tungivalt ehitada ikka selline põrand mis poleks ujuv ja millele saab nn.kindlalt teostada vastava vajadusega hüdro , vahet pole kas keldrikorrusel või 5m kõrgusel. Lihtsalt maa alla on seda keeruline ja kulukas teostada......

Ma ootaks Piirfeldilt soovitusi, kuidas külmasillast lahti saada soojustamata sokli ja vundamendi korral. Hüdrod ja värgid võivad ju tehtud olla, aga kui seal on räige külmasild, siis kondents ikka tekib ja kergplokk või puitkarkass niiskub. Hea küll, ehk kuivab välja, kui ilm soojemaks läheb , aga küttearved tänapäeva elektrihindade juures panevad otsima alternatiive. Ja nii tulevadki majad, mida täies ulatuses ehitatakse peno peale.

Mina sain eile minule mõeldud info siit kätte. Tänud selle eest. Iseasi on see, kuhu osa juttu kadunud on, kuid eks likvideerija ise on asjaga paremini kursis mispärast nii parem on. Kahtlustan, et oma osa selles on kasutaja kaimagk postitusel, mida on samuti muudetud.

@Pikk,
on Sul need Vuugi saadetud lingid olemas, eriti viimane, ma ise ei jõudnud salvestada. Ei tulnud selle peale, et asjad võivad foorumist nii ootamatult kaduda. Edaspidi vist peab olulisest infost screenshotte tegema.

...bauroc 375 pole küll selline materjal mida peaks kartma et tekitab külmasilla ja veel vähem et hakkab tänu sellele hiigel energiakadusi tekitama. Siis peaks ju kogu sein külmasild olema....

.....PS: ehk ei meeldinud kasutaja vuuk'ile see et postitas küll mingeid lahendusi siia ja sai nati kriitikat nende kohta ( ka minu poolt). Kuna ta kustutas oma pakutud lahendused ära siis tegin mina ka seda , sest see käis tema postituste kohta rohkem.....

Tere. "kuidas külmasillast lahti saada soojustamata sokli ja vundamendi korral." Kõige lihtsam on seda üldse mitte tekitada. Suur osa Eest projekteerijatest mõtleb vastavalt "ehitustavale". Kas selleks on nende oskamatus ise mitte mõelda või tellija finantssurve pole hetkel teema. Selliste asjade projekteerijad ei viitsi endalt küsida MIKS ON VAJA SOKLIT VÕI VUNDAMENTI SOOJUSTADA. Kohe kui sellele küsimusele suudetakse vastus välja mõelda tuleb iseenesest juba loogiline lahendus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld