Korstna tuleohutus

[HHenri]

Tere,

Järsku on kellelgi kogemusi telliskivi korstna tuleohutuskujadega.

Nimelt mul eelmise omaniku poolt pandud kandev 200x200 palk vertikaalselt vastu telliskivi korstent. Vahe tala ja korstna vahel alla 1cm.
Korstnast jookseb läbi suitsulõõr, mistõttu tekib vastuolu tuleohutusnõuetes.

Tala on üsna keeruline liigutada, mistõttu uuriks, et kas teil on kogemust millistel juhtudel päästeamet lubab sellist ohutuskujade rikkumist või kuidas olete omal lahendanud? On ju olemas igasugu tulekindlaid võõpasid, millega saaks tala üle teha või tulekindlaid plaate.. Kas neist abi olnud?

[aero]

Tüüplahendus on valada korstnale betoonkatik aga see eeldab rohkem ruumi. Oleneb koldest jne. Üks variant oleks arvutada kas saab tala õhemaks teha. PA-st saad täpsema vastuse.

[Kalvis]

See lahendus polnud isegi nõuka ajal lubatud aga siis oli igaühe enda asi kuidas ehitas.
Ainus õige oleks -10 cm vahe tulekindla villaga. Hädaga ajaks isegi 5 cm ära. Äkki annab paar cm õhemaks saagida?

[kunn24]

Kui korsten on olnud kasutuses ja siiani pole midagi juhtunud, siis loogiliselt võttes reaalset probleemi ei ole. Jääb ainult oht juhtumiks tulevikus näiteks korstna pragunemise tõttu. Kuid sinna vahesse peaks mahtuma mõni tuletõkkeplaat, mis oleks mõlemalt poolt tala 10 cm laiem?
Katikute ohutuskujadega on ka tegelikkuses paras anektoot, sest viimistlusmaterjalid ja nende aluskonstruktsioonid paigaldatakse ikkagi vastu korstent. Olulisem, kui igasugused katikud, on tagada, et korsten väljast saaks jahtuda ja ohtlikult ei kuumeneks. Sellega seoses võikski välja käia argumendid, et on tagatud korstna pinnatemperatuuri kontroll (vajadusel näidata projektis termomeeter), korstna välispinna jahutus (näiteks max temperatuur 60 C) ja lisatud tala vahele tuletõkkematerjal.
Korstna külge betoneeritud katik on kõige suurem tobedus üldse, sest soojuspaisumisega peab korsten saama liikuda. Antud probleemi katik ka kuidagi ei lahenda.

[mote]

Päästeameti enda materjalidest https://www.rescue.ee/files/2018-10/kut ... 4.2018.pdf lk 13

[kunn24]

Materjalis tegelikult pole antud, kui kaugel võib olla tala. Lisaks on vaja lahendada teema, kui kuuma gaasi võib korstnasse ühendatud asi toota (mida madalam, seda ohutum).
Lisaks on lk 5 ja 8 ilusti öeldud, et korstnale annab hinnangu pädev pühkija, pottsepp või tuleohutusekspert.

[vuuk]

...pandud kandev 200x200 palk vertikaalselt vastu telliskivi korstent. ...

Vertikaalne palk on post, mitte tala. Tala asend on üldjuhul horisontaalne.
Kujade puhul minu teada on eelkõige arvestatud tahmapõlengu olukorras korstnas tekkiva võimaliku kuumusega.
Tänastes nõuetes võetakse kujade suuruste osas lisaks arvesse ka korstna tahmapõlenguklassi.
Tulenevalt tahmapõlengukindlusest jagatakse korstnad klassidesse:
O - tahmapõlengukindluseta;
G - tahmapõlengukindlusega.

Näiteks võib olla telliskivikorstna andmeplaadil korstna märgistus T450-N1-D-3-G100.

Number 100 tähe G taga näitab millimeetrites põlevmaterjali minimaalset nõutavat kaugust korstna pinnast 100mm.
Selles T450 on temperatuuriklass. Võib olla aga T80, T100 jne ...T600. Saunakorstnatel üldjuhul T600 kui tootja ei deklareeri teisiti.
N1 on rõhuklass, N tähistab alarõhku ja N1 on toaahjude minimaalne rõhuklass.
Täht D ütleb, et tegemist on kuivadesse tingimustesse töötama mõeldud korstnaga.
Number 3 on korrosioonikindluse klassi number. Puiduga kütmisel suletud kollete puhul on 3.
Vaat selline raketiteadus siis tänapäeval. Vanasti oli nii, et informatsiooni sai vaadata Arvo Veski raamatust. Nüüd tuleb mittetulundusühingult osta standard EVS _812_3_2018 (54 lk) ja lugeda sealt. Kusjuures - kes saab aru, kes mitte.

Nii, et vaadatagu korstna andmeplaadilt järgi, kui kaugel tohib see korsten põlevmaterjalist olla ja tegutsetagu vastavalt.

[kunn24]

Et siis vanadel korstendel on andmeplaadid? Või tuleb see sinna ise nikerdada ja kirjutada mingit jura G järele, et bürokraadid rahul oleksid? Loogliselt võttes peaks see number sõltuma ka T järel olevast. Näiteks on hunniku lõõridega ahi, suits läheb tavaliselt sellest välja 50- 150 C kandis. Tahma sellise sabas ei õnnestu kuidagi saada põlema (kui just temas endas ei lähe).

[Prill]

Kas tuleohutuse eeskirjad on ikka nii absoluutsed, et kui täna muudetaks 10cm korstna seina kuja näiteks 12cm peale, tuleks hakata tuhandeid kujasid ümber ehitama.
Kuskil artiklis käis läbi hala saunade pärast kus päästeameti kontrollijate tulemuste järgi on Eestis tuhandeid saunu, mis ei vasta tuleohutuse nõuetele ehk on ohtlikud. Juriidiliselt kehtivat neile need tuleohutuse nõuded, mis sauna ehitamise ajal kehtisid, praktikas enamus saunu ehitatud omanike endi poolt teadmata ajal ja tänaseks paljudel ka juba uued omanikud - mis nõuded neile kehtima peaks.. kas tuleks läbi viia üleriigiline ohtlike saunade sundlikvideerimine - päästeamet pitseerib kerise ja käib iga 2 kuu järel kontrollimas, et poleks pitserit rikutud ja kas on oht likvideeritud

Ehk ka teemaalgataja probleemi puhul, võib juriidiliselt see tänapäevaste normide punnitamine olla teemast möödarääkimine, vbl eelmise omaniku kuja on keskajast, vbl 50 aastat tagasi aga vbl 2 kuud tagasi.

Näiteks minu elamises on ahi ja sellele peaks kehtima mingid reeglid, ainult ma ei kasuta seda ahju, sest 2. korruse väljaehitamisel likvideerisin korstna. Kui normtehniliselt võtta, peaks eeskirjade kohaselt samuti järgima kujasid ja kutsuma iga 5 aasta järel korstnapühkija, sest eeskirjad ei erista kasutatavaid küttekoldeid mittekasutatavatest.
Aga ma hingelt mässaja ja iga bürokraatianõudmise peale võbisema ei tõtta.

[kunn24]

Ma ei protesteeri üldse nõuete vastu, kuid viitan veel kord, et juhend lubab paigaldada lae ja põranda põlevmaterjalid otse korstna vastu või selle külge, va nendevahelised konstruktsioonid. Loogika tundub siin selline, et pinnakihtides on tagatud materjalide jahtumine ja kärssamamineku kontrollitus.

[Kalvis]

kunn24 jutt õige, kuid selle paksus on maksimeeritud 3 cm-ga (nii põrandas, laes kui katusel).
Kuna küsimus käis paksust palgist mis oleks isegi 2x3cm korral ikkagi paksem siis palk vastu korstent ei ole OK.
Teisest küljest - kui seni pole maha põlenud siis tavaliselt ei põle. Aga maja müües võib selline asi osutuda varjatud puuduseks ja mistahes korstnapühkija käik korstna juurde samuti katastroofiga lõppeda. Teeb ettekirjutuse ja keelab niikaua tulekollet kasutada.

Tehniliselt tuleks uus veksel + palgi lühemakssaagimine teostada - saab kirjelduste järgi ka olemasoleva katusekonstruiga teha ilma midagi lammutamatta. Minu idee on - kõigepealt uued lisatugevdused siis saed 10 cm palki valest kohast õhemaks.
säästuvariant kus natukene ehk kannatab ilma tugevusvaru oluliselt kaotamata - saed paar cm lühemaks - seejuures 3 cm võib jääda vastu korstent.

[Prill]

Kleebid palgi dekoratiivkiviga üle, visuaalselt nagu kivipost
https://www.vitadoors.ee/tootekategoori ... ad/page/2/

Praktikas usuks, et korstna ja puidu vahele jäigem tulekindel plaat paigaldada, võiks ohtu vähendada aga nõudeid see ei huvita.

[tabarabarap]

Saag käima ja postist saab 180x200 või 150x200 post ja sinna vahele superisol plaat või tellistest vms sarnasest põlematust materjalist täide. Posti võõpad tulekindla lasuuriga. Endal turvalisem elada.

Pea alati saab posti kõrvale panna uue posti ja vana eemaldada.

[kunn24]

Lolliks ei maksa minna, norm peab taanduma katse ees, katsed on minuarust sooritatud.

[motamees]

Netis on kõik kõvad mehed ja protestivad seaduste vastu. Tegelikult aga ... kui sa annad allkirja oma tehtud töö kohta ja kui siis ükskord põlema läheb. Küll siis ka advokaat leidub, kes sind kõik selle jama kinni maksma paneb või hoopis kinnimajja sulgeb.
Foorumis ei saagi tulekuja määrata, kuna see on väga sõltuv erinevatest teguritest. Lisaks kõigele muule sõltub tulekuja suurus ka tarindi paksusest, millest ta läbi läheb. Kui korstnal on mitu lõõri, siis saab korstna erinevatel külgedel olla erinev tulekuja, kui suitsulõõr on viidud ühte äärde. Tulekujad on ju määratud just suitsulõõrist lähtuvalt.
Nii, et normid pihku ja korstna juurde arvutama. Jutupaunikud las laiavad foorumis edasi.

[Kalvis]

Eestis on kohus sel teemal rääkinud. Naabrimees läks appi korstent laduma ja varsti põleski maja maha korstna põlengust. Süüdi jäigi naabrimees kuigi koos ladusid. Naabrimehe kanda jäigi kogu maja mahapõlenud kahju hüvitamine.
Et jah nalja pole, kui valesti teed siis ole valmis vastutama.

[vuuk]

Valesti tegemine ehk eksimine on inimlik.
Polegi vaja valesti teha, piisab ka kui millegagi tegeldes midagi tegemata jätta, unustada, kiiruga tehes lipsab sisse näpukas. Ja juba leidub neid, kes ära panevad.
Ka siin foorumis esinedes.

[A23]

Eestis on kohus sel teemal rääkinud. Naabrimees läks appi korstent laduma ja varsti põleski maja maha korstna põlengust. Süüdi jäigi naabrimees kuigi koos ladusid. Naabrimehe kanda jäigi kogu maja mahapõlenud kahju hüvitamine.
Et jah nalja pole, kui valesti teed siis ole valmis vastutama.

Kas on ka infot, mis selle korstnaga tehnilielt valesti oli? Tellistest laotud korstnajalg on ju üsna lollikindel ja turvaline lahendus, et ei kujuta hästi ette, mis seal üldse valesti teha saab. Liiatigi kui suht uus

[Kalvis]

Ma lugesin kohtulahendit ja ausaltöeldes oli asi vägagi üks parimaid ärapanemise juhtumeid üldse mis iganes oli. Panen mälu järgi - õppetund kõigile.
Majaomanik remontis korstent mis iganes. Kutsus naabrimehe apii. Viimane tuligi. Koos ladusid uue korstnapitsi - kumbki polnud tegija. jõid ära pudel viina ja sakummi, lisaks sai naabrimees vägeva söögi.
Klassikaline eesti tüüpjuhtum kui keegi appi kutsutakse.
Maja läks korstnast põlema.
Üllatus majaomanik kaebas naabrimehe kohtusse - kuna tema ladus korstent. Pahaaimamatu naabrimees tunnistas kohtus jah, tema käis korstent ladumas kuid aitamise korras (kui siin oleks rohkem keelt hammaste taga hoidnud siis oleks pääsenud). Kuna majaomanik ei tunnistanud, et tema korstent ladus (tegelikkuses oli ladunud kah) aga naabrimees tunnistas siis kohtu seisukoht oli selge - kuna naabrimees ladus korstent - see on tõendatud tema enda ütlustega ja omanik ei ladunud, vaid tõi katusele kive ja segu siis süüdlane on tuvastatud.
Edasi tekkis suurim vaidlus - kuna naabrimees vastutab vaid siis kui tegi palga korras tööd (tööde garantii!!!) siis nüüd tulebki naljakoht. Kuigi palka ta ei saanud siis kohus leidis - palgaga on samaväärne ära tarbitud pudel viina, sakumm ja õhtusöök. Kuna praakkorstnast tekkinud tulekahju eest vastutab töö teostaja siis on ka tema kohustus mahapõlenud maja hüvitada.

Seega - mis iganes - kõik tuleohutusega seotud tööde puhul - olge valmis vastutama. Isegi kui tegite oma parimale sõbrale tasuta.

[kunn24]

Lahendi number?

[Kalvis]

Lahendi number?

Ei tea. Üsna tükk aega tagasi vähemalt aastaid viis. Teoorias peaks kuskil arhiivis alles olema, sest jah mulle see saadeti e-postiga....

[Urmas]

Midagi sarnast oli kümneid aastaid tagasi vist lõunaosariigis, kus keegi ladus sauna korstna läbiviiku ja sealt läks hiljem saun põlema. Igatahes sai tegija väga vinge karistuse, vist isegi vabaduskaotusliku, aga täpselt ei mäleta.