Ehitusfoorum

Soovin nõu elektrikütte asendamise kohta.

Oleme oma esimest maja ostmas (paralleelselt vaatame ka ehitamise varianti, kuid see on muidugi palju keerulisem ning võimalik et ka kulukam variant). Leidsime ühe maja, selline 2000ndatel ehitatud kivimaja, c160m2 mis on enam vähem, kuid probleemiks on küttesüsteem, isegi maakler ei üritanud peita seda fakti.

Hoone on hetkel elektripõhise põrandaküttega esimesel korrusel, ning elektriradikatega teisel. Elektriarveid oleme küsinud ning hind on krõbe.

Kui oleks soov sellises majas kuidagi küttesüsteemi parandada ning ökonoomsemaks teha, mis on mu valikud (ning eelda et ma ei tea ehitusest midagi)? Kas mingi õhk-õhk soojuspump mis siis puhub esimesel korrusel sooja õhku sisse ning teisele tõuseb soojus iseenesest? Ehk maasoojuspump (peaks olema puuritud, pinnasekollektoriks on seal krundil ebapiisavalt ruumi) mis siis toidaks vesipõrandakütet (mis siis tähendaks vist muidugi põranda lahti võtmist ja sinna uue trassi paigaldamist)?

Või on tegemist lootusetult piinarikka ning kalli projektiga, ning mul oleks parem sellisest hoonest hoiduda?

Tänud!

Oleneb mitmest asjast, näiteks ka selle maja hinnast ning soodsamate küttekuludega alternatiivse maja hinnast ... võibolla see elektriküttega maja +küttele kuluv raha on näiteks 20-25 aasta lõikes soodsam kui väiksemate kuludega, aga kallim maja. Ja arvestame sinna sisse ka, et selle XX aasta jooksul kindlasti on vaja küttesüsteemis palju asju välja vahetada, soojuspumba korral soojuspump, katla korral katel, veega köetavate radiaatorite korral ka radiaatorid ise...elektriradikad ei maksa eriti midagi.

Õhk-vesi soojuspump ei tulnud mõttesse? Ei peatingimata põrandaid lõhkuma - vesipõrandaküte on siinmail ikka suhteliselt uus nähtus - paigalda radiaatorid. Õhk-õhu miinuseks on see, et soe õhk ei taha eriti erinevatesse tubadesse jõuda.

Väidetavalt kulud küttele ei olenevat mitte niivõrd küttesüsteemi valikust kui hoone soojakaost, mis omakorda tähendab hoone soojapidavust. Kui hoone soojapidavus ei ole teada, tasuks seda esmalt uurida, võimalik kus hoone soojustamine või lisasoojustamine on esimene mõistlik liigutus küttekulude vaatest.

Mingi spetsialist soojuskaameraga kaasa ja võiks sellega maja üle vaadata külmemate ilmadega.

Olemasolevate elektriarvete ja ruumi sise-/ välistemperatuuri järgi saab mõningase hinnangu küttevõimsusest (W kraadi kohta). Kui see on suur, ega siis kõva külmaga soojuspump midagi päästa.
Üldiselt suures osas määrab hoone hinna siiski asukoht. Kui asukoht tingib madalaid hindu, siis sellisse hoonesse raha matmine on suht mõttetu otsus. Targem oleks vaadata edasi kui valikuid on.

Kahjuks küsija ei täpsustanud põrandakütet. OOn kaks varianti - kas on puhas elektriline põrandaküte (kahtlustan just seda) või on põrandaküttetorud ja sinna on aretatud elektriline küte otsa (ioonküte tavaliselt)
See vastus vähendab kohe häid variante.
Kui on puhas elektriline põrandaküte siis pead põrandad välja lõhkuma et uuesti koos põrandakütte torudega ehitada. See on overkill rahakotile.
Sel juhul ostaksin kohe õhk-õhk pumba, need on odavad ja paigaldatakse reeglina päevaga. See aitab kohe kahe korra üliheal juhul isegi 3 korda vähendada elektriarvet.
Paljudele ei meeldi õhk-õhk soojuspump. Sel juhul ostaks kesküttekamina (või veesärgiga pliit) - leiaks või ehitaks korstna ja siis teeks selle baasil radiaatoritega kekskütte. Sellel on teine miinus - tuld tuleb alla teha aga mõni pidi sellest ülivaimustunud olema (mina mitte). Kui kütteallikas käes ja loodetavasti korsten olemas siis parimal juhul töömeestega saaks nädalaga kütte sisse. Kui korstent pole saab kiirlahendusega plekkorstna ca kuuaega parimal juhul. Küsija vist väga kaminasõber pole.
Maasoojuspumba ja õhk-vesi soojuspumba saab tööle radikatega aga nende parim lahendus on ikka põrandaküte. Ja nad on küsijale kõige kallima rahanumbriga (saab isegi kordades erineva numbri)
Õhksoojuspumbaga ongi nii homme ostan - ülehomme juba naudin sooja.

rightmove kirjutas: ↑09 Jaan 2024, 14:58 ... Leidsime ühe maja, selline 2000ndatel ehitatud kivimaja, c160m2 mis on enam vähem, kuid probleemiks on küttesüsteem, isegi maakler ei üritanud peita seda fakti.

Hoone on hetkel elektripõhise põrandaküttega esimesel korrusel, ning elektriradikatega teisel. Elektriarveid oleme küsinud ning hind on krõbe. ...

Kui see maja on 90'datel projekteeritud, kui elekter maksis sente ja maasoojapump maksis 250 000 ning soojustust on (põranda all) 5cm, siis olenemata küttesüsteemist, ilma kõiki piirdeid (põrand, sein, lagi) põhjalikult soojustamata normaalset (tulevikus müügiväärtust omavat) elamist ei saa.

Kui on valatud betoonpõrand elektriküttekaabliga, siis kas ei anna tänapäeval 2 cm küttetoruga peale valada?

Mul enesel sama seis ja kuna avatud planeering ning välis - ja terrassiuks avanevad väljapoole, siis ainult keldritrepi uks oleks vaja põranda tõusu jagu alt lühemaks hööveldada...

võhik kirjutas: ↑13 Jaan 2024, 09:26 Kui on valatud betoonpõrand elektriküttekaabliga, siis kas ei anna tänapäeval 2 cm küttetoruga peale valada?

Muidugi annab aga kui all on soojustust ainult 5cm ja seinad on maapinnast soojustusega eraldamata, siis kui palju see muutus aitab küttekulusid vähendada?

Kui suured need 'krõbedad' elektrikulud on?

Kas siinne kogukond välistab võimaluse, et elektri hind tulevikus langeb uuesti 'olematule' tasemele?

võhik kirjutas: ↑13 Jaan 2024, 10:54 Kui suured need 'krõbedad' elektrikulud on?

Kas siinne kogukond välistab võimaluse, et elektri hind tulevikus langeb uuesti 'olematule' tasemele?

Kui rääkida talvekuudel kütteks kuluvast elektrikogusest, siis "kütteks kuluva energia" odavnemine suhtes palgaga meil ei juhtu enne 25 aastat aga sinnamaani peab ka elama.

ping kirjutas: ↑13 Jaan 2024, 11:31

võhik kirjutas: ↑13 Jaan 2024, 10:54 Kui suured need 'krõbedad' elektrikulud on?

Kas siinne kogukond välistab võimaluse, et elektri hind tulevikus langeb uuesti 'olematule' tasemele?

Kui rääkida talvekuudel kütteks kuluvast elektrikogusest, siis "kütteks kuluva energia" odavnemine suhtes palgaga meil ei juhtu enne 25 aastat aga sinnamaani peab ka elama.

See väide tuleks kuidagi salvestada, et saaks paikapidavust hiljem tegelikkusega võrrelda..

Mis tänane seis on?

Keskmine brutopalk 1800 € ?
https://www.stat.ee/et/avasta-statistik ... utokuupalk

Keskmine elektrihind koos võrguteenuse arvega 20 s/kWh. ?

Või võtame 18 senti? See teeb 10 000 kWh aastas .
Ühe eramu leibkonna aastane energiakulu.?
Küte ja auto, sest 25 aasta pärast sõidavad kõik eramuomanikud elektriautodega... ?

võhik kirjutas: ↑13 Jaan 2024, 09:26 Kui on valatud betoonpõrand elektriküttekaabliga, siis kas ei anna tänapäeval 2 cm küttetoruga peale valada?

Mul enesel sama seis ja kuna avatud planeering ning välis - ja terrassiuks avanevad väljapoole, siis ainult keldritrepi uks oleks vaja põranda tõusu jagu alt lühemaks hööveldada...

2 cm lisandub ka põrandaplaat aka muu kate.Kokku siis 3 cm.
Ma ise sellist perverssust ei kasutaks. Ikkagi eelistus kas ÕSP või teeks radikatega. Palju tööd, läheb ka raha ja vähe villa.

rightmove kirjutas: ↑09 Jaan 2024, 14:58 Soovin nõu elektrikütte asendamise kohta.

Oleme oma esimest maja ostmas (paralleelselt vaatame ka ehitamise varianti, kuid see on muidugi palju keerulisem ning võimalik et ka kulukam variant). Leidsime ühe maja, selline 2000ndatel ehitatud kivimaja, c160m2 mis on enam vähem, kuid probleemiks on küttesüsteem, isegi maakler ei üritanud peita seda fakti.

Hoone on hetkel elektripõhise põrandaküttega esimesel korrusel, ning elektriradikatega teisel. Elektriarveid oleme küsinud ning hind on krõbe.

Kui oleks soov sellises majas kuidagi küttesüsteemi parandada ning ökonoomsemaks teha, mis on mu valikud (ning eelda et ma ei tea ehitusest midagi)? Kas mingi õhk-õhk soojuspump mis siis puhub esimesel korrusel sooja õhku sisse ning teisele tõuseb soojus iseenesest? Ehk maasoojuspump (peaks olema puuritud, pinnasekollektoriks on seal krundil ebapiisavalt ruumi) mis siis toidaks vesipõrandakütet (mis siis tähendaks vist muidugi põranda lahti võtmist ja sinna uue trassi paigaldamist)?

Või on tegemist lootusetult piinarikka ning kalli projektiga, ning mul oleks parem sellisest hoonest hoiduda?

Tänud!

Siis tuleks jätta see maja ostmata.

Betoonile peale valades. Põrandakütte toru 16 mm , nii tihedalt kui saab panna 10 jm/m2 , S100 paksus 4 cm kuna toru peaks betooniga kaetud olema ja S100 on antud min valamise paksus ja toru peal peaks ka betooni kiht olema olenevalt toru läbimõõdust.

Kuid saage aru et loodusseadused kehtivad ikka edasi. Kui see maja tarbis otse elektriga soojusenergiat koguses x siis pärast tarbib ta rohkem soojusenergiat kuna tuba peaks soe ka olema.
Põrandaküte suudab iga ruutmeetri kohta anda teatud koguse soojust tuppa ehk see kogus on piiratud.
Kui nüüd maja on normaalselt soojustatud siis on põrandaküte väga ok. Kui maja on kunagi ammu ehitatud ja soojustus puudulik siis põrandaküttega ei suuda seda ära kütta.
Ehk olulisem on terve maja soojustus mitte just see mitu mm peaks põrandaplaadi paksus olema. ( See on muideks väga eestlaslik lähenemine et tegeletakse väheolulisega kui samal ajal olulised asjad tegemata).

Loomulikult loodusseadused kehtivad.
Kuid teemaalgataja pole avaldanud, mis numbrid selle sõna 'krõbedad' taga seisavad.

võhik kirjutas: ↑13 Jaan 2024, 10:54 Kui suured need 'krõbedad' elektrikulud on?

Kas siinne kogukond välistab võimaluse, et elektri hind tulevikus langeb uuesti 'olematule' tasemele?

Öeldi et arved on olnud 500 EUR/kuus.

ping kirjutas: ↑09 Jaan 2024, 18:01

Kui see maja on 90'datel projekteeritud, kui elekter maksis sente ja maasoojapump maksis 250 000 ning soojustust on (põranda all) 5cm, siis olenemata küttesüsteemist, ilma kõiki piirdeid (põrand, sein, lagi) põhjalikult soojustamata normaalset (tulevikus müügiväärtust omavat) elamist ei saa.

[/quote]

Kui palju võib sellise kahe korruselise 160m2 suuruse maja soojustamine selliselt umbes maksma minna?

kunn24 kirjutas: ↑09 Jaan 2024, 15:31 Olemasolevate elektriarvete ja ruumi sise-/ välistemperatuuri järgi saab mõningase hinnangu küttevõimsusest (W kraadi kohta). Kui see on suur, ega siis kõva külmaga soojuspump midagi päästa.
Üldiselt suures osas määrab hoone hinna siiski asukoht. Kui asukoht tingib madalaid hindu, siis sellisse hoonesse raha matmine on suht mõttetu otsus. Targem oleks vaadata edasi kui valikuid on.

Asukoha pärast see maja meeldibki, üpris heas kohas.

Prill kirjutas: ↑09 Jaan 2024, 15:20 Väidetavalt kulud küttele ei olenevat mitte niivõrd küttesüsteemi valikust kui hoone soojakaost, mis omakorda tähendab hoone soojapidavust. Kui hoone soojapidavus ei ole teada, tasuks seda esmalt uurida, võimalik kus hoone soojustamine või lisasoojustamine on esimene mõistlik liigutus küttekulude vaatest.

Kus kohast sellist teenust leida kus mõni ekspert läheks ja vaataks üle mis see soojakadu on? Lihtsalt termokaameraga pildistamine, või mingi soojustamise ekspert?

rightmove kirjutas: ↑13 Jaan 2024, 17:35 Öeldi et arved on olnud 500 EUR/kuus.
...
Kui palju võib sellise kahe korruselise 160m2 suuruse maja soojustamine selliselt umbes maksma minna?

Prill kirjutas: ↑09 Jaan 2024, 15:20 Väidetavalt kulud küttele ei olenevat mitte niivõrd küttesüsteemi valikust kui hoone soojakaost, mis omakorda tähendab hoone soojapidavust. Kui hoone soojapidavus ei ole teada, tasuks seda esmalt uurida, võimalik kus hoone soojustamine või lisasoojustamine on esimene mõistlik liigutus küttekulude vaatest.

Kus kohast sellist teenust leida kus mõni ekspert läheks ja vaataks üle mis see soojakadu on? Lihtsalt termokaameraga pildistamine, või mingi soojustamise ekspert?

Pildistamise mõte on probleemkohtade leidmine. Soojakao leidmiseks meie tüüpilisel talvekuul tuleb hoida maja sisekliima (temperatuur, ventileeritus jne) sulle sobivas vahemikus mingi perioodi vältel. Arvesti lõpp- ja algnäitude vahe ongi perioodi soojakadu kWh-des. Kui kõva eksperti sa vajad sellise katse jaoks, äkki saad ise hakkama... Suurusjärk sulle öeldi. Ma sooviks kõigi talvekuude el.tarbimisi koos veetarbimisega, mingil susserdamist välistaval kujul.

rightmove kirjutas: ↑13 Jaan 2024, 17:35 ... Öeldi et arved on olnud 500 EUR/kuus. ...

Sellised andmed ei käi mitte "jutu järgi" vaid loetakse esitatud elektriarvetest.
Samal ajal võrreldes veearveid, et kas samal ajal on ka majas elatud.

Kõige lihtsam on jah vaata elektriarvet sest see võrdubki soojakadu jooksvas kuus. Üsna visuaalselt otsene on soojuskaamera pilt.
Kuid on ka otsesem meetod. Vaata maja projekti ja kui paks on seal soojustus ja mis materjalist. Eeldame, et vuhveltööd pole tehtud ja projekt vastab tegelikkusele siis rohkem pole vaja - spets annab koheselt ammendava vastuse.