Tegin selle teema arusaamaks EV tahtmistest ja tõstsin ka kasutaja new1 teises teemas mainitud lause siia teemasse.
new1 kirjutas: 09 Dets 2023, 03:29
Ehk toppis, ent kas on reaalne endale kusagile keldrisse paarkümmend tonni diislit hermeetiliselt ladustada, et niiskus ligi ei pääseks?
Ma ei tea, kas new1 on saanud seda esimeses postituses olnud artiklit lugeda, kuid mind intrigeeris tema lause paarikümne tonni diidelkütuse ladustamisest.
Alustame artiklis kirjutatust.
Kõige suurem mure on vallavanema hinnangul küttega kortermajades ja toasooja saamiseks ei piisa vaid valla pingutusest. “Katlamajast võib soe välja tulla, aga kas kortermaja pumbad töötavad?” küsis Luur retooriliselt.
Vallal on kaks generaatorit, mis suudavad Sindi katlamaja töös hoida. “Sellest ei ole abi, kui katlamajast jõuab soe maja soojasõlme, aga mitte üles korteritesse. Iga kortermaja peab hoolitsema, et maja soojasõlm töötab.
Selleks tuleb soetada inverter või generaator,” seletas vallavanem ja kinnitas, et korteriühistutega on sellest juba räägitud.
Kas keegi teab, et kas omal ajal või tänapäeval ehitatud kortermajades on projekteeritud ruum/-id generaatorile ja kütusele ja mis vastavad Päästeameti nõuetele? Minu teada ei tohi kortermaja igas keldriboksis ladustada üle 20 kergesti süttivaid vedelikke. Kuhu peab KÜ paigaldama kortermaja generaatori ja selle töös hoidmiseks vajaliku kütusemahuti kui selleks ei ole projektis ette nähtud mitte ühtegi m2-t? Kui kortermaja ühistrepikojas on jalgratas või mõni soojalembelisem taim potiga, siis Päästeamet teeb esialgu ettekirjutuse ja kui hilisema kontrolli käigus on need veel alles, siis määrab sunniraha. Kas vallavanem tuleb sunniraha vaidlustamisel kohtusse KÜ suuvoodriks, et mina soovitasin paigaldada keldrisse mineva trepi alla paigaldada nii generaator kui 1m3 diiselkütuse mahuti. No kohe mitte ei usu. Miks siis sellist juttu räägivad ja soovitavad riigivõimu esindajad?
Lühiajalise katkestuse puhul aga generaatorit tööle ei panda, kuna soojustatud majad ei jahtu nii kiiresti.
Ja kui 8(kaheksa) korteriga kortermajas on kõik omanikud pensionärid, kelle ei ole rahalisi võimalusi panustada maja soojustamiseks? Kas vald aitab? Tutkit, teie enda mure ja vaadake ise kuidas hakkama saate! Või nagu xxx111 kirjutas, et mõningatel juhtudel on soojustamine majanduslikult mõtetu.
Sularaha eest saab toitu ja tankida
Üks jaburamaid soovitusi kui tänapäeval püütakse kõik teha sularahatehingute lõpetamiseks. Pangad muutsid nagu hiljuti veel limiite. Igas kriisiolukorras hakkavad tõusma kõigepealt esmatarbekaupade ja toidu hinnad. Kas kriisi olukorras ATM töötavad kui elektrit ei ole?
“Kui aga sularaha ei ole, siis lootus kaup vihikusse kirja saada on väike, aga sularahas saate kohe maksta,” märkis Luur ...
No siis on olemas valikuvõimalus vabatahtlikult nälga surra. Või on veel variante?
Jaburamaks soovitused lähevad.
Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Tarmo Voltein täpsustas, et mitte lihtsalt sularaha pole tähtis, vaid see peab olema väikestes kupüürides.
Kas pangad ja nende ATM on valmis kriisiolukorra väikesteks kupüürideks? Ei usu, sest isegi meie alevi üks ATM ei väljasta väiksemaid kupüüre ja vahepeal oli väiksemaks kupüüriks 20€-ne. Juba arvestatud kriisiinflatsiooniga?
Savila arvates on näiteks suitsev korsten selge märk soojast toast ja nii võib ahiküttega kodudesse tikkuda kutsumata külalisi.
Kui paljud siinsetest on kommentaatoritest lahkesti koju lubama sooja võhivõõraid? Üleühe meedia artikkel on neti- või telefonipetturitest.
Kas see koolitus korraldati mingitele pooletoobistele kui mõni isegi ei tea, et
“Hea teada, et lähedal on koht, kus saab sularahaga maksta,” rääkis Tammiste Coopis pea iga päev sisseoste tegev naine.
ja edasi
”Huvitav fakt oli see, et sularahavaru peaks olema, ja veel väikestes kupüürides. Mul tõesti ei ole kodus kunagi sularaha,” arutles Martsoo, kes koolituselt pani kõrva taha veel sellegi, et vaja on suuri prügikotte. “Kogu aeg on selline tunne, et tuleb välikäimla ehitada, aga tegelikult saaks keldrisse ajutise poti ehitada.”
See Martsoo elab jutu järgi nagu eramajas, mitte kortermajas. Miks peab kriisi ajal keldris sittuma? Aianurka ei saa või? Kevadel või sügisel viskad maasikatele.
Häirekeskuse Lääne keskuse päästekorraldaja-logistik Maret Kommer kiitis sintlasi. “Sindi rahvas võtab teemat väga tõsiselt, saalis oli oma poolsada osalejat. Paikusel oli samalaadsel koolitusel kuni viis inimest ja kaheksa koolitajat. Siin oli ideaalne,” rääkis Kommer, kes ise elab Sindis Viiral. “Kui on sõjaolukord, siis ärge minu juurde tulge, sest sild on üks esimesi sihtmärke,” hoiatas ta ja soovitas igal ajal autos hoida nii kirvest, saagi kui nuga. “Kunagi ei tea, millel mõni puu on teel või kits auto ette jookseb.”
Ja proovi sa tavaolukorras misiganespõhjusel auto kinni pidanud politseinikule seletada, et Kommer soovitas autos hoida nii kirvest, saagi kui nuga. Nonii igaks juhuks kriisiolukorraks. Kõigepealt pannakse puhuma, siis palutakse suu lahti teha vatitiku suhu toppimiseks kui nende testi tulemus politsinikke, siis palutakse istuda politseiautosse ja sõit läheb haigla poole vere- ja uriinianalüüsi saamiseks.
Ja kõike seda jama räägivad Eesti Vabariiki esindavad isikud?????
OT eelmisele tsitaadile.
“Kunagi ei tea, millel mõni puu on teel või kits auto ette jookseb.”
Mis puutub auto ette jooksnud kitsedesse, siis minulgi olnud juhus,kus kits jooksis autole ette. Kits sai koheselt surma ja mu ainuke mure oli, et taga, veidi kaugemal olnud veoauto minu autost möödasõidul kitsest üle sõidaks. Jäi teine õnnetul kombel keset teed. Õnneks ei sõitnud ja kits läks ruttu pagasnikusse.
Teine juhus oli, et kits "magas" tee ääres. Palusin auto kinni pidada, tagurdasime ja läksin kitse katsuma. Soe oli, aga ei hinganud. Mis teha? Ei jäta ju 15-20kg liha teeäärde ripakile mädanema ja jälle pagasnikusse.
tuleb ise takka utsitada, provokatiivseid teemasid leiutada.