Ehitusfoorum

Tervist.
On mõned elementaarsed küsimused, millele ma arvatavasti vastuseid tean, aga siiski oleks huvitav arutada.

Saunamaija jookseb majakilbist 3G2.5mm2 maakaabel, 16A kaitsme tagant ja nüüd sinna otsa vaja kilp teha. Eks ma vaikselt juba kahetsen ,et 3G4mm2 kaablit ei pannud, aga maakaabel jookseb 25mm pen toru sees, seega äkki tulevikus on seda võimalik veel vahetada, aga see selleks.

1. Kuna majakilbis on 16A kaitse( kaabel mis saunamaija jookseb on ühendatud 16A kaitsme järgi), siis saunamajas võiks maksimaalselt kasutada 13A kaitsmeid?

2. Kilpi on plaanis lisada, Pealüliti, RVK, 13A,13A,13A ning mõni 10A kaitse, reaalselt vast kõik kasutusse ei lähegi. Kas pealülitit on ka reaalselt vaja kui nkn on kilbis RVK mille alla ka kõik tarbijad ühendatakse? Ehk siis vajadusel saaks ka RVK-t pealülitina kasutada?

3. Kuna kõik tarbijad lähevad läbi RVK-me ja PEN on majakilbis lahutatud, siis on mul vaja saunamaja kilbis ainult ühte N latti? Ehk siis Maakaabli Neutraal ühendada otse RVK ja RVK-st edasi N latti?

4. Kas süvistatavad kilbid (~8M) ongi maksimaalselt IP 4x ?

5. ETI või Schneideri 8m süvistatav kilp? Valikus oleks ka VI:KO aga antud kilbiga ei tule kaasa N/PE latte ja ei tahaks DIN-ile kinnituvaid latte kasutada.

Tänapäeval on arvatavasti enamus RVK- dest kaitselahutusomadustega, seega siis justkui poleks eraldi peakaitselahutuslülitit vaja aga et kaabel käib vahepeal läbi liigpingekaitsetsooni LPZ 0, siis on seal teoreetiliselt vaja kaitselahutuse teostamiseks IV liigpingekategooria kaitselahutuslülitit.
Võimalike tekkida võivate impulssliigpingete lahendamiseks aga oleks vaja lisada tüüp 2 liigpingepiirikud...

Kuna majas on niikuinii juba 16A liinikaitse olemas, siis seal saunas saaks ohutuse seisukohalt hakkama ka üldse ilma liinikaitsmeteta, kui kasutad ka edasi 2,5 mm² juhtmeid.

IP 65 kilpide (pool-)süvistamiseks pakuvad vahel kestatootjad spets. süvistusraame...

Lambivend kirjutas: ↑02 Dets 2023, 17:00...
2. Kilpi on plaanis lisada, Pealüliti, RVK, 13A,13A,13A ning mõni 10A kaitse, reaalselt vast kõik kasutusse ei lähegi. Kas pealülitit on ka reaalselt vaja kui nkn on kilbis RVK mille alla ka kõik tarbijad ühendatakse? Ehk siis vajadusel saaks ka RVK-t pealülitina kasutada?
...

Kui kunagi on vaja RVKd vahetada (kui see saunaniiskuses ära roostetab) või kilbis toimetada ja eelnev kilp on kaugel, siis oleks igati mõistlik panna ka pealüliti.

Ühe RVK kasutamine mitmele grupile on "säästuvariant", kõigile gruppidele ikka oma rikkevoolu + liigvoolu kombikaitse.
Kuna 16 A, 13 A, 10A liinikaitsed ei ole nii kui nii selektiivsed ei ole oluline, et 16 A peaks järgnema 13 A jne.

Lambivend kirjutas: ↑02 Dets 2023, 17:00
Saunamaija jookseb majakilbist 3G2.5mm2 maakaabel, 16A kaitsme tagant ja nüüd sinna otsa vaja kilp teha. Eks ma vaikselt juba kahetsen ,et 3G4mm2 kaablit ei pannud, aga maakaabel jookseb 25mm pen toru sees, seega äkki tulevikus on seda võimalik veel vahetada, aga see selleks.

Kui pikk sul see maakaabel on?

pikk88 kirjutas: ↑03 Dets 2023, 10:22

Lambivend kirjutas: ↑02 Dets 2023, 17:00
Saunamaija jookseb majakilbist 3G2.5mm2 maakaabel, 16A kaitsme tagant ja nüüd sinna otsa vaja kilp teha. Eks ma vaikselt juba kahetsen ,et 3G4mm2 kaablit ei pannud, aga maakaabel jookseb 25mm pen toru sees, seega äkki tulevikus on seda võimalik veel vahetada, aga see selleks.

Kui pikk sul see maakaabel on?

Ligikaudu 10-12m.

Kõik 16 A tarvitid võid otse ühendada. Kilp pole vajalik.
Väiksemaid vaid erivajadusel oma kaitse alla. Ise ei näe mingit mõtet miks üldse peaks saunamajja oma kilbi panema. Veaks kõikjal rahumeeli 2,5 mm2 kaabliga ja saunamajja mineva kaabli ette RVK.

Mingigi selektiivsuse jaoks tuleks valgustustuse ette panna nii väikesed kaitselülitid, kui tehniliselt, kättesaadavuselt või majanduslikult võimalik. Ise olen LED-ide ette pannud 1 või 2A C. Selektiivsusele aitavad nad ka nii kaasa, et piiravad ise lühisvoolu.

kunn24 kirjutas: ↑03 Dets 2023, 13:07 Mingigi selektiivsuse jaoks tuleks valgustustuse ette panna nii väikesed kaitselülitid, kui tehniliselt, kättesaadavuselt või majanduslikult võimalik. Ise olen LED-ide ette pannud 1 või 2A C. Selektiivsusele aitavad nad ka nii kaasa, et piiravad ise lühisvoolu.

Antud juhtumil pole see vajalik. Seda võib teha kui tahetakse peenemat juhet kasutada (1,5 mm2). Ma ei usu, et saunamajakeses on nüüd kilomeetrite kaupa lambijuhtmeid et kasutaja saaks säästu väiksema juhtme hinnast. Samuti ei usu, et lambi töökindlus oleks probleemiks - OK, lamp plahvatab või läheb lühisesse. No võtab kogu saunamaja grupi kaasa. Lükkad sisse tagasi, vahetad pirni ja elu on lill.

Mis pirnist sa jutustad, kui jutt oli LED-ist? Ja miks peab LED-idele vedama 2,5 mm2-ga? Palun veidi mõistuspärasemat juttu.

kunn24 kirjutas: ↑04 Dets 2023, 12:25miks peab LED-idele vedama 2,5 mm2-ga

Muidugi ei pea, tegelikult võiks ka kõik elumajade ja enamgi veel korterite pistikupsade grupid teha 1,5 mm2. Aga siin on ennegi juttu olnud et kohtkindel installatsioon ei tohi olla peenem kui 1,5 mm2.

Kohtkindel install võib olla väga edukalt peenem 1,5-st, kui ta pole MP elektrivarustuse osa. Ise teema, kuidas sellest kriteeriumist mööda nihverdada.

Aga miks peaks nihverdama?

Antud juhul tõenäolselt ei ole vaja, kuigi roheliselt/ säästvalt mõeldes on jabur vedada mõnekümne mA pärast 1,5 mm2 traate. Näiteks osad 0,6 mm (0,28 mm2) soone mõõduga kaablid on nimipingega 300 V, testipingega kas 800 või koguni 2 kV. Ma ei näe mingit takistust neid LED-i toites kasutada. Võib nimetada signaalikaabliks (kui annad lülitiga signaali, lamp süttib). Jõutarbijateks 5 -20 W (25-200 mA olenevalt cos f -st ja võimsusest) LED valgusteid on keeruline nimetada. Selles mõttes on standard ajale jalgujäänud ja vigane. Kuid standard ju pole kohustus?! Probleem tegelikus elus taandubki sellele, kas tellija sellist asja tellib, projekteerija projekti julgeb panna jne.

Kolmas põhjus ka. Kas lülitite klemmid näiteks 0,5mm soont kindlalt ühendavad. On need ju tehtud 1,5-2,5 ruutu juhtmetele.
Elust enesest. Mingi põrandakütte regulaatori klemmid ei võtnud kinni komplektis olevat termoanduri juhet pidi kolmekorra hülsi sisse panema (oli 0,25 ruutu)

Sel juhul on klemmi lahtiväänamiseks kruvikeeraja vahel käinud. Osad vedruklemmid pole üldse vedru omadustega. Jutt ei käi nn "wagodest". Klemmidele on tihti ristlõigete vahemik peale kirjutatud. Väike vool ei nõua tehnilisi erimeetmeid klemmis.

Mis kruvikeerajast vedru klemmi puhul jutt. Soone sisse suskamiseks pisike auk. Tootja tehtud regulaator, ju siis teise tootja tehtud andur- juhe sai see, mida oli. Tehase poolt olid mingid hülsid peale pressitud.
Oli vaja anduri juhe lühemaks teha jootsin kiudsoone otsad üle. Vedruklemm kinni ei võtnud. Sai siis sooned 3x ja 0,75 hülsi sisse.

Eks siis oli mingi tootja käkk, anduri juhe pole mingil juhul jõuahel ja klemm pidanuks vastama signaalikaabli juhi mõõtmetele. Samas kiudjuhtmeid ilma hülsse pealepressimata ei topi sellistesse ka.