Viessmanni Õhk-Vesi veateade

[mhmh]

Tervitus kõigile!
Täiega loodan, et keegi oskab nõu anda.
Õhk vesi soojuspump Viessmann Vitocal (2016 paigaldatud) aeg-ajalt selline veateade juba aastaid. Paar korda on ka rikke visanud otse ekraanile, kuid enamikul juhtudel näeb seda ainult eraldi logiraamatust. Nüüd külmemate ilmadega on hakanud selle veateatega ka pumba välisosa kaitset elektrikilbist välja lööma. Välisosa sai lahti võetud. Elektroonika tundus visuaalselt korras olevat, mingit niiskust vms seal polnud. Suvel praktiliselt probleemi ei eksisteeri, vaid pigem külmade ilmadega. Ükskord panin tähele, et kui see juhtus tegeles pump sulatusega (kõva aurupahvakas oli õues korra).
Pump on ühendatud 750l akupaagi taha.


Hetkel on tehtud sellised asjad, kuid viga tuleb ikka tagasi:
*Kogu külmaaine välja ja uuesti täitmine.
*Vahetati varuosad neli-tee ventiili mähis ja elektroonilise paisventiili mähis.
7856293 Schrittmotor elektronisches Expansionsve
7855552 Spule Umschaltventil

Täitsa nõutu kohe. 750 euri vaesem ja probleem eksisteerib.

[xil]

Teksti põhjal eeldaks, et split seade. Kas ta jooksvalt või veel parem kui logis külmaine väljuvat ja sisenevat temperatuuri näitab? Kui mitte, siis ei kontakttermomeetrid ega IR termomeetrid pole kallid. Hea oleks võimsusmeetri või ampermeetriga välisseadme võimsust ka jälgida, aga kui välisseade on pistmikühenduseta kilpi ühendatud, siis mõõteriista ühendamine pole lihtne.

[mhmh]

Tänud. Vitocal 100-S, st split seade jep. Pean seda logiraamatut vaatama kas seal neid temperatuure näitab. Mis nendest järeldada saab? Ma ise pole nii suur ekspert aga tundub, et kohalkäinud ka pole nii suured eksperdid olnud

[Coolhouse]

Kui hammas valutab siis teeb hambaarst vea kindlaks mitte ei hakka huupi hambaid välja tõmbama.

Ekraanil on veateade. See on eestikeelne. Asi 1 on see et tõlkes võib olla viga. Seega oleks vaja inglisekeelset veateadet koos veakoodiga. Viga otsitakse veakoodi järgi, see et katki on I astme jahutusregulaator ei aita midagi sest sellist asja pole olemas.

[mhmh]

Pane inglisekeelse variandi ka õhtul kui koju jõuan. Vähemalt "spetsialistid" ütlesid et selline viga mida raske leida

[mhmh]

Kaevates nüüd menüüdes ja võttes kõrvale tehnilise manuaali mis on 336lk pikk, siis selle järgi tundub olevat veakoodid 10,20 ja 83. Number nende kõrval näitab mitu korda see olnud on.

Tehnilises manuaalis troubleshootingu all on nende vasted
* 10 - "Normal" compressor shutdown (No action required)
* 20 - Condensing pressure too high (control high pressure) - As for "D4 Control high pressure": See "Message overview" for the heat pump control unit.
* 83 - Voltage at inverter too low - No action required: Compressor is automatically reset.

Tundub, et siis peamine probleem on see 20. Selle kohta öeldakse peamised põhjused:
* Air in heating circuit - Õhk kütteringis?
* Secondary pump or heating circuit pump blocked - Pump ei tööta või on blokeeritud?
* Condenser contaminated - Välisosa radikas must? See ei tohiks olla probleem, sest täitsa puhas on.
* High pressure sensor faulty - Kõrgsurve sensor? Jälle miski andur mida vahetada?

Ja võimalikud lahendused:
■ Vent heating circuit. - Kütteringi õhutamine? Kuidas seda tehakse?
■ Check the system pressure. - Kus seda survet vaadata saab? Pumba siseosa peal on kell rohelises.
■ Check secondary pump and heating circuit pumps. - Need pumbad üle kontrollida? Kuidas seda tehakse? Tuleb laiali võtta või?
■ Flush heating circuits. - Sellest ei saanud hästi aru. Süsteemist vesi välja?

Oskab keegi targem miskit juurde kommenteerida/nõu anda? Või kedagi asjalikku soovitada kes ei hakkaks jälle mingeid kalleid andureid välja vahetama lambist ja ka süveneks asja. Ahastus tuleb juba peale ausalt.

[Coolhouse]

Jah, 10 ja 83 ei ole suurt midagi.
20 - Kondenseerumise rõhk liiga kõrge.
Kuna sa asjast ei tea siis ära puutu midagi.
Sinul on veateade. Uuematel soojuspumpadel jagunevad veateated nt F... -veateade (fault), S...(safety) seade kaitseb ennast välise ohu eest.
Külmamasin on sarnane auto mootoriga. Mootoril on jahutus ja soojuspumba puhul tarbitakse kompressori (mootori) poolt toodetud soojust (ehk auto radika soojust). Kui radikat ei jahutata nt ventilaator rikkis siis on autol punane avariisignaal ja autot kasutada ei tohi. Sinul puudub soojusvahetil jahutus ehk vesi soojusvahetis ei jahuta piisavalt külmaainet. Kuna seda juhub vaid harva siis võib arvata et küttesüsteemis on õhku või on soojuspumba paigaldus puudulik et ta ekstreemses olukorras annab ülekuumenemise veateate.

Kui küttesüsteemis ei ole puhverpaaki siis arvatavalt paagi paigaldamine võiks aidata.

[xil]

Kui lööb kaitsme välja, siis võiks eeldada, et kompressor läheb ülekoormusesse. Kui kompressor on ülekoormuses, siis see tõmbab toitepinge (sh. inverteri toite) madalamaks, kuni kaitse rakendub. Ülerõhk tekib primaarahelasse siis, kui soojusülekanne on kehva või kui primaarahela ringlus on takistatud. Kompressor läheb ülekoormusesse siis, kui primaarahela ringlus on takistatud. Kompressori koormust saaks ampermeetri või võimsusmeetriga vaadata, aga kui viga tekib harva, võiks mõõteriistal loger väljundis olla. Termomeetritega saaks üle kontrollida, kas sekundaarpoole ringlus töötab ikka korralikult ning mis hetkel viga tekib (sulatustsüklisse minekul üks ventiil sulgub nagu peab, aga teine ei avane, või juhtub see sulatustsüklist väljumisel või veel mingil muul hetkel). Põhimõtteliselt võib ka elektroonikas (inverter & juhtplokk) midagi veits nihu olla.

[mhmh]

Tänud asjalike vastuste eest. Puhverpaak on küljes 750l ja sellel on õhuti küljes. Kus täpsemalt see õhk siis võib olla, küttevees, st puhverpaagis? Või kuskil mujal? Kuidas see süsteemi õhutamine muidu välja näeb?

Ma ise ei hakka muidugi miskit tegema, aga püüan end harida, et mitte jälle end vigaseks maksta. Juba 750 euri vaesem ja probleem ikka püsib. Et miski loogiline tööde järjekord mida teha tuleks.

Jah, 10 ja 83 ei ole suurt midagi.
20 - Kondenseerumise rõhk liiga kõrge.
Kuna sa asjast ei tea siis ära puutu midagi.
Sinul on veateade. Uuematel soojuspumpadel jagunevad veateated nt F... -veateade (fault), S...(safety) seade kaitseb ennast välise ohu eest.
Külmamasin on sarnane auto mootoriga. Mootoril on jahutus ja soojuspumba puhul tarbitakse kompressori (mootori) poolt toodetud soojust (ehk auto radika soojust). Kui radikat ei jahutata nt ventilaator rikkis siis on autol punane avariisignaal ja autot kasutada ei tohi. Sinul puudub soojusvahetil jahutus ehk vesi soojusvahetis ei jahuta piisavalt külmaainet. Kuna seda juhub vaid harva siis võib arvata et küttesüsteemis on õhku või on soojuspumba paigaldus puudulik et ta ekstreemses olukorras annab ülekuumenemise veateate.

Kui küttesüsteemis ei ole puhverpaaki siis arvatavalt paagi paigaldamine võiks aidata.

[kunn24]

Kui 750 makstud ja probleem püsib, võiks ju tehtud tööle garantiid küsida ning pakkuda välja, et valesti vahetatud jupid tagasi korjataks (kui nad omavad arves märkimisväärset hinda).

Ma ei tunne seda seadet, kuid mulle absoluutselt ei meeldi selline kirjeldus, mis viitaks kas kompressori või juhtinverteri veale (eeldusel, et kaitse on valitud õige, on korras, toitekaabel on samuti korras ja toitepinge ettenähtud piirides):

Nüüd külmemate ilmadega on hakanud selle veateatega ka pumba välisosa kaitset elektrikilbist välja lööma.

Nii palju võiks veel üritada nõua anda, kui kohalikud geenjused jäävad hätta, saata mure tootjale või tehnilisele toele. Googeldades mingid vasted tulid:
https://www.google.com/search?q=viessma ... -serp#ip=1

[Coolhouse]

750 l akupaak, soojuspump ühendatud akupaagiga, vesi paagis 30...50 C ?
Vaevalt et soojuspumba ja akupaagi vahelises torustikus õhku on.
Järgmine asi on külmaaine kogus üle kontrollida.
Kui külmaaine kogus õige siis pole midagi ilusat.
Arvata võib et kompressori töövool on suurem kui lubatud st kompressor on kulunud.
Võiks vaadata kuidas välisosa on enne sulatust jäätunud st on ta ühtlaselt jääkirmes või nt alaosast jääs ja ülaosa puhas?

[ping]

... Puhverpaak on küljes 750l ja sellel on õhuti küljes.
......
Ma ise ei hakka muidugi miskit tegema, aga püüan end harida, et mitte jälle end vigaseks maksta.
.....

20 - Kondenseerumise rõhk liiga kõrge. ...

Kui paagi ja soojusvaheti vahel olev mudasõel on ummistunud, siis puudub ringlus ja soojusvaheti võib samuti üle kuumeneda ning tekitada vist ülerõhku?
Mudasõelu võib ikka ise puhastada.

[xil]

Sekundaarpoole ringlust võib kontrollida, aga primaarpoole remont nõuab teadmisi ja riistu ning eelnevate kommide põhjal probleemi omanik neid ei oma. Kui remondiettevõttele teatada, et vaatasin Youtube'st või lugesin ehitusfoorumist - soojuspumbal on kompressor läbi (või mis iganes), siis tõenäoliselt on ainus positiivne tagajärg, et remondirahval läheb meeleolu lõbusaks.
Varuosadel peaks 6 kuud garantiid olema, ma ei tea, kas ka tööraha läheb garantii alla. Võib neile helistada ja teatada, et sp jälle rikkis. Muidu kummaline, kui nad korras mähise välja vahetasid - mähiste seisukorda pole väga keeruline kontrollida.
Globaalne klienditugi saadab "seade ei tööta" kaebustele standardvastuse. Nad võtavad jalad siis kõhualt välja, kui mõni kohalik esindus teatab sageli esinevast veast, millest nad veel teadlikud pole.

[mhmh]

Suur tänu kes viitsib süveneda ja kaasa elada. Jään õlled sisse

Ma sisimas ikka loodan, et äkki on miskit seadistuse viga.

* Külmaaine sai kõige esimesena uuesti välja ja sisse. Kuna olid miskid vene mehed, siis sain aru, et oli väike leke aga ei midagi hullu.
* See veateade minuarust tuli juba aastal 2019 sinna logiraamatusse (pump pandi 2016), aga nüüd eelmisel aastal hakkas riket ekraanile kuvama ja kaitset välja lööma.
* Sulatamisel tundub kõik ühtlane ja miskit erinevust pole soojusvaheti sulamisel.
* Panen ka natuke tausta juurde, maja väike, st natuke üle 100 ruudu ja korralikult soojustatud, 100% põrandaküte. Pump teeb ka sooja vett - 300l boiler ja pandud temperatuuriks 50. Puhverpaak on 750l ja see on pumbale nii seadistatud, et pump ei küta seda mingile kindlale temperatuurile, st näiteks 40 kraadi. Kui ma õigesti aru saan, siis soojuspump nö "ei tea", et puhverpaak on vahel. Ma mäletan, et algul oli see nii seadistatud, et küttis kindlale temperatuurile ja siis oli voolukulu ja arve metsik. Kuna Coolhouse mainis, et temperatuur peaks olema 30-50 kraadi, siis hetkel oli see alla 30ne. Äkki on selles asi?
* Puhverpaagiga on ühendatud ka veesärgiga kamin mida aeg ajal puudega kütan, et kulusid kontrolli all hoida. Tavaliselt ühe kaminatäiega kütab selle paagi 40-50 kraadi ja siis pump ei pea töötama. Viessmanni mingi jubin ekraaniga mõõdab kamina temperatuuri ja paneb siis pumba käima kui temperatuuride erinevus on kaminas ja paagis vähemalt 10 kraadi.
Pump juhib segusõlme, st kui paagis liiga kuum vesi, siis ise automaatselt krutib koomale end. Toas siis veel kollektorid ka regullivad lisaks.

Panin veel pilte siia seadistustest, et äkki kellelegi hakkab miskit ebakõla silma.
https://photos.app.goo.gl/MBxPgP8gAAGnKD5q6

Panin ka sinna paar pilti jahutusringist samal ajal kui teeb boilerisse vett ja teise puhverpaaki, st kütteks. Kaks pilti mis on nagu joonistatud graafikud sai vaadata kompressori koormuse alt. Ma ei tea kas nendest saab miskit ebakõla välja lugeda. Kompressori koormusklassi tulpgraafikud on ka välja toodud. Kas number 5 (kus on kõige rohkem tunde) on kõige kõrgem koormus või vastupidi nr 1?

[kunn24]

Kompressori töötunnid üle 12 000 on juba päris soliidne. Kui kuskil seadistustes midagi pole vahepeal pekki keeranud ja viga vaikselt ilmus (pean silmas kaitsme väljatagumist), siis ma ise suuri illusioone ei teeks (samas nagu ennist kirjutasin, ma ei tea atud seadmest essugi). Lisaks tekitab kompressori äraruunamise kahtluse su järgmine repliik:

Ma mäletan, et algul oli see nii seadistatud, et küttis kindlale temperatuurile ja siis oli voolukulu ja arve metsik.

[Coolhouse]

Õli on kompressoris aga osa õlist liigub külmaainega kaasa.
Kui külmaaine ei liigu nii nagu tootja on mõelnud siis võibki probleeme tulla.
Soojuspumpa tuleb kasutada tehase poolt antud temperatuuridel.
Temperatuur iseloomustab külmaaine rõhku.
(rõhk peaks olema ettenähtud tööpiirkonnas, mitte liiga madal või asjatult kõrge)

Esialgne suur elektrikulu võis olla sellest et mingil hetkel hakkas tenn abiks. Ehk seadistatud temp oli ebamõistlikult kõrge.

[mhmh]

Algul pandi see kütma puhverpaaki miski 50 kraadi peale. See ei ruunanud küll midagi ära See oli vast 3-4 päeva, aga nö küttis üle, sest maja soojavajadus polnud nii suur.
Mis nende kompressorite eluiga üldse on?

Kompressori töötunnid üle 12 000 on juba päris soliidne. Kui kuskil seadistustes midagi pole vahepeal pekki keeranud ja viga vaikselt ilmus (pean silmas kaitsme väljatagumist), siis ma ise suuri illusioone ei teeks (samas nagu ennist kirjutasin, ma ei tea atud seadmest essugi). Lisaks tekitab kompressori äraruunamise kahtluse su järgmine repliik:

Ma mäletan, et algul oli see nii seadistatud, et küttis kindlale temperatuurile ja siis oli voolukulu ja arve metsik.

[mhmh]

Tenn muidu jah maha keeratud. Võibolla oli tõesti algul sees. Kas kuidagi saab seda kompressori väsimist veel testida? Ainus lahendus kompressor vahetada jah? Kõlab odavalt
Kas see kõrgsurve andur ei või olla vea põhjus nagu tehniline manual ütleb?
* High pressure sensor faulty

Õli on kompressoris aga osa õlist liigub külmaainega kaasa.
Kui külmaaine ei liigu nii nagu tootja on mõelnud siis võibki probleeme tulla.
Soojuspumpa tuleb kasutada tehase poolt antud temperatuuridel.
Temperatuur iseloomustab külmaaine rõhku.
(rõhk peaks olema ettenähtud tööpiirkonnas, mitte liiga madal või asjatult kõrge)

Esialgne suur elektrikulu võis olla sellest et mingil hetkel hakkas tenn abiks. Ehk seadistatud temp oli ebamõistlikult kõrge.

[kunn24]

Üldiselt rumal masina tarkvara võib ebausutavad andurinäidud tõlgendada anduri veaks. See poleks ilmas esimene seade, millele on veidi joobes isikud softi kirjutanud.

Mis nende kompressorite eluiga üldse on?

Aastas on 365 päeva arvestusega 8760 tundi.
Samas tööstusliku seadme töötundide 12 000 puhul julgeks ta töövõimes juba kahelda. Kõik sõltub töörezhiimist ja seadme kvaliteedist. Näiteks kui enamus aega on rezhiim 20 %, see on hoopis teine jutt kui oleks 80%.
Saada see kaebus, et lööb kaitset välja nendele lukkseppadele, küsi, mida nad arvavad. Või vali teised, loetelu andsin, kuna nende äriloogika tundub olevat vahetada ämbriga juppe kuniks tööle hakkab.

[mhmh]

Ma ei saagi aru kas see number 5 seal graafikul on kõige raskem koormusklass?

Üldiselt rumal masina tarkvara võib ebausutavad andurinäidud tõlgendada anduri veaks. See poleks ilmas esimene seade, millele on veidi joobes isikud softi kirjutanud.

Mis nende kompressorite eluiga üldse on?

Aastas on 365 päeva arvestusega 8760 tundi.
Samas tööstusliku seadme töötundide 12 000 puhul julgeks ta töövõimes juba kahelda. Kõik sõltub töörezhiimist ja seadme kvaliteedist. Näiteks kui enamus aega on rezhiim 20 %, see on hoopis teine jutt kui oleks 80%.
Saada see kaebus, et lööb kaitset välja nendele lukkseppadele, küsi, mida nad arvavad. Või vali teised, loetelu andsin, kuna nende äriloogika tundub olevat vahetada ämbriga juppe kuniks tööle hakkab.

[kunn24]

Graafiku järgi võiks nii arvata. Kuid sul on paks juhend ju.

[ping]

...
Mis nende kompressorite eluiga üldse on?
...

Rootsi soojapumpade foorumis on kasutajad kirjutanud oma seadmetes olevatest, isegi 90 000 tundi ja üle, töötanud kompressoritest.

Nii et 12 000 tundi töötanud kompressor võiks veel täitsa poisike olla, mis muidugi ei tähenda, et kõik seadmed nii pikalt töötaksid.

[kunn24]

Üldiselt masinate teooriast laagrite arvutamisel on teada, et kui koormus suureneb 2x, siis tööiga langeb 2 astmes 3 korda. Ja seda eeldusel, et ei ületata lubatud staatilist koormust. Selles mõttes on koormusrezhiim kestvuse mõttes ülioluine.

[xil]

Raske uskuda, et rõhuanduri viga tooks kaasa liigvoolukaitsme rakendumise.
Kas viga tekib sõltumatult sellest, kas kamin on vee soojaks kütnud või mitte?

[mhmh]

Hetkel tundub küll, et pole kamina kütmisega seotud. Pigem tundub, et kui teeb sooja tarbevett, st 50kraadi, siis tekib see viga mingitel kindlatel välistemperatuuridel. Maikuust kuni novembrini ei olnud ühtegi riket kus oleks pidanud sekkuma, st tekkis ainult logiraamatusse.
Variant muidugi testida ka tarbevee temperatuuri langetamisega mõne kraadi võrra, aga alla 50 eriti ei tahaks panna bakteriohu tõttu.

Raske uskuda, et rõhuanduri viga tooks kaasa liigvoolukaitsme rakendumise.
Kas viga tekib sõltumatult sellest, kas kamin on vee soojaks kütnud või mitte?