Põranda punktkoormus?

[Urmas]

Käib ühe korteri kapitaalremont ja seal on tehtud uus põrand puitlaagidel ja hetkel põrandal OSB(vist 18mm). Tulin esmaspäeval tööle ja segukotid olid põrandale laiali laotatud. Järgmine päev tellija käest küsisin, et miks, siis ta vastas, et see olevat olnud põranda ehitanu nõue, sest nii suur punktkoormus(5x30kg) ei pidavat olema põrandale hea ja võivat hakata hiljem kriuksuma. Möh, sest ei saanud sellest väitest aru. Küsisin siis tellijalt, et mis saab siis kui selles korteris hakkab elama 130kg eluskaaluga ämm, kes soovib päevad otsa hakata vaatama "Vaprad ja ilusad" seriaali otsast peale ja istub päevas 10 tundi teleka ees armsaks saanud ja omal ajal populaarses muna kujulises tugitoolis, mille omaraskus on ka vist mingi 20kg? selle tugitooli ümmarguse jala läbimõõt on ca 50cm. Täna tuli ka ehitaja, kes tegi selle põranda ja hakkas jahuma punktkoormusest. Küsisin siis, et kas ta kriuksuvaba põrandat ei oskagi teha ja püüdsin selgitada, et kriuksumise põhjuseks ei ole mitte punktkoormus, vaid lihtsalt mõningate materjalide paigaldamata jätmine, a´la leevenduslindid või kuidas iganes neid nimetatakse. Ta ei olnud neid paigaldanud ja ajas oma joru edasi, ma pidavat selles valdkonnas olema loll, aga temal on sitaks kogemusi, et hakkab kriuksuma. Kui mainisin, et äkki oli kriuksumise põhjuseks tema poolt mõningad tegemata jätmised, siis sai tigedaks. Mul oli mõttes tegelikult nalja palju, aga noh, igaks juhuks vaikisin.
Sooviks kuulda ka targemate foorumlaste arvamusi töömehe selle väite kohta, et ma ei oleks tohtinud viite segukotti üksteise otsa laduda.

Tänud ette arvamuste eest!

[ping]

....
Sooviks kuulda ka targemate foorumlaste arvamusi töömehe selle väite kohta, et ma ei oleks tohtinud viite segukotti üksteise otsa laduda.

Tänud ette arvamuste eest!

Kui see põrand hakkab kunagi kriuksuma, siis põrandamehel on hea süüdistada seda tüüpi, kes segukotid ühte hunnikusse pani.
Pole vahet, et mis on kriuksu tegelik põhjus, sest "loll on see, kes vabandusi ei leia".

[pikk88]

Ma pole küll kusagilt otsast spetsialist sellel alal, kuid niipalju kui ma õppinud ja kogenud olen siis kriuksumise põhjustab seotis kus puit puutub kokku puiduga. Kui vahele panna näiteks paksust paberist/ehituspapist vahekiht siis ei teki ka kriiksumist. Muidugi eeldusel, et kontstruktsioon on piisavalt kuivast ja kvaliteetsest materjalist ehitatud ning korralikult kinnitatud. Enda korteri peal asuvas naaberkorteris tehti hiljuti kapitaalremonti ning vahetati välja ka põrandad. Talastik jäeti ilmselt vana ja soojustati ainult vahed villaga. Tõenäoliselt jäeti ka kinnitused üle kontrollimata ning papp vahele paigaldamata, sest kriiksumine mis eksisteeris enne kapitaalremonti säilis täpselt samas kohas edasi.

[Urmas]

Ma pole küll kusagilt otsast spetsialist sellel alal, kuid niipalju kui ma õppinud ja kogenud olen siis kriuksumise põhjustab seotis kus puit puutub kokku puiduga. Kui vahele panna näiteks paksust paberist/ehituspapist vahekiht siis ei teki ka kriiksumist.

Seda minagi nagu eelnevalt mainisin, siis sai mu "juhiste" peale tigedaks ja enam ei üritanud selgitada.
Mõned aastad tagasi tegin ühes oma korteris kapremonti ja samuti laagid, ristlauad ja peale 22mm OSB. Laagidele läks kipskarkassi summutuslint, oli teist lihtsalt millegipärast kasutult vedelemas ja kasutasin ära ning ristilaudadele klammerdasin ehituspapi ribad. Oli sellel põrandal siseviimistluse ajal hunnikus kõrvuti vähemalt 2x5 kotti MP-d, sest muidu ei oleks väikses korteris olnud liikumisruumi. No ei kriuksu millegipärast. Äkki tegin midagi valesti, et ei kriuksu?

[Walter2]

Kriuksu pakuvad spetsialistid muide lisatasu eest. Kui kunagi trepi tellisin siis pakuti mõlemat varianti - vaikset ja kriuksuga treppi. Viimane pidavat olema autentsetes restaureeritud majades eelistatud valik. Valisin odavama ja praegu aastat 15 hiljem on vaikselt mõni aste hakanud häält tegema. Seega kasud sees - sain omale tasuta lisa!