Ehitusfoorum

Tere!
Vabandan kui ei väljenda end õigesti, ei ole sina-peal ehitusega
On plaan teine korrus välja ehitada ja toad teha ( katuse alla). Plaan oli PURiga. Nüüd foorumitest saanud aimu, et siis ei tohiks kui laudise peal on tõrvapapp. Meil aastaid tagasi pandud uus katus, kihid seest välja- laudis, tõrvapapp, mööda sarikaid ülalt alla distantsliist, katusealuskate, risti roovitus, plekk.
Kas avatud pooridega vaht sobiks?
Või on kellegil muid jäid mõtteid v a katuse vahetamine?

1. Sul ei ole laudise peal "tõrvapapp" vaid laudise all
2. Kuidas mõtled selle soojustuse sinna paigaldada (sarikate vahele) ilma laudise alust "tõrvapappi" eemaldamata
3. Külma pööningu / eluruumid pööningul katusetarindid on põhimõtteliselt erinevad sh sõltudes aluskattest

Eks siia tekib Sul ridamisi igasuguseid ettepanekuid
minu soovitus on pöörduda spetsialisti poole

Lisaks jääb mulle alati taolistel puhkudel (ehitame pööningu eluruumideks) arusaamatuks kas nö "alumisele osale" tehakse ka mingid tugevuskontrollid (koormused suurenevad) või lihtsalt "lambist" hakatakse ehitama

xxx111 kirjutas: ↑10 Okt 2023, 16:00 Lisaks jääb mulle alati taolistel puhkudel (ehitame pööningu eluruumideks) arusaamatuks kas nö "alumisele osale" tehakse ka mingid tugevuskontrollid (koormused suurenevad) või lihtsalt "lambist" hakatakse ehitama

Ülesse tehakse lastetoad ja lapsed on ju väiksed ning ega nad ei kaalu ju midagi.
Jämedamaid manulisi, kes põrandat kõigutavad, teisele korrale ei kutsuta.

ping kirjutas: ↑10 Okt 2023, 18:32 Ülesse tehakse lastetoad ja lapsed on ju väiksed ning ega nad ei kaalu ju midagi.
Jämedamaid manulisi, kes põrandat kõigutavad, teisele korrale ei kutsuta.

Ära ole nii lihtsameelne, et kui lapsed on saavutanud lae kandevõime kaalupiirangu ja siis kolitakse nad tagasi esimesele korrusele. Tavaliselt oli pööning pesukuivatamise koht.

Küsimus pole ju ainult laes
Koormused suurenevad ka seintele / sillustele / vundamentidele jne
Lae puhul pole jälle reeglina küsimus kandevõimes
Määravaks saavad reeglina läbipainded ja omavõnkesagedus

Kui on tõrvapapp laudise peal siis see tuleks eemaldada. Kui eemaldada ei saa siis tehakse tuulutuskanal laudise alla.
JAH, üldjuhul kui 2 korrus läheb kasutusele siis põranda/laetalad peaksid olema varuga kuna lisaks inimestele ilmub mööbel. Loodetavasti laetalade ehitamise ajal natuke varu ikka pandi (enamasti pandi) siis pole hullu midagi. Sa saad kohe ise kah aru kui varu puudub kõndides pööningul ja kui tunned põranda õõtsumist siis varu pole.

Väga levinud on olukord, kus maja ongi algselt projekteeritud 1,5 korruseline, kus on üles mõeldudki eluruumid. Kuna inimestel on rahadega kitsas, siis algul ehitatatakse valmis alumine korrus, elatakse majas allkorrusel mõne aja, kogutakse raha ja seejärel võetakse käsile katusealuse korruse välja ehitamine.
Kõik inimesed ei ehita pangalaenuga ja paraku kõigile pole antud suurt sissetulekut. Tuleb elada ja ka ehitada niiöelda peost suhu. Kusjuures laenuvõtmine on paljudel juhtudel suur risk - võib kodust üldse ilma jääda. Aga see selleks.
Kui aluskatteks on ruberoid, ka siis on lahendus olemas. Nagu ka eelpool öeldi, tuleb aurutiheda ruberoidi ja soojustuse vahele tekitada tuulutuseks toimiv õhukanal. See muidugi tähendab, et selle võrra eluruum jääb väiksemaks. PUR vahu suur eelis on muidugi selle materjali soojuserijuhtivus, millest oleneb omakorda välispiirde soojusjuhtivus, milles tulenevalt saab kitsaste olude korral ka ruumi säästa. Samas igal materjalil on heade omaduste kõrval ka halbu. Hea või halb on muidugi suhteline ja oleneb, mis vaatenurgast vaadata. Aga kõigi omadustega tuleb arvestada ja konstruktsioon kui tervik on vajalik lahendada mitmest aspektist vaadatuna, mitte ainult ühest Mõnikord päris häid variante polegi, tuleb leida lihtsalt kõigi variantide hulgast suhteliselt parim.

Kahjuks enamusel on kiirelt valmis ehitaja soovitas katuse ehitamisel just seda lahendust.
Kui katust ehitada siis pole raske kohe paigaldada tuuletõkkeplaat/paber/hingav aluskate sarikatele, edasi distantsliist tuulutuskanaliga ja voila kas aluskate, tõrvapapp, katus ise jne... Rahaliselt see mingi mõrv ei ole. Ja oleks väga hea lahendus tulevikku. NB! Ei pea üldse soojustamagi pööningut kui ei taha.

Antud juhtum viitab nõuka aegsele ehitusele, kahjuks siis ei teatud soojustamisest või õigetest kihtidest midagi...

Kalvis kirjutas: ↑14 Okt 2023, 11:41 ....
nõuka aegsele ehitusele, kahjuks siis ei teatud soojustamisest või õigetest kihtidest midagi...
...

Ma ei üldistaks. Igasuguseid tegijaid on igas ajas.
Samas, elu on pidevas arengus. Üsna tõenäoliselt leiavad järeltuleva põlve ehitajad ka tänaste ehitajate tegemistes ja töö tulemustes midagi kritiseerida.

Mul on palju tuttavaid kel nõukaaegne eterniitkatus. Kuna neid sai ka ise ehitatud siis nii oligi - sarikatele laudis, tõrvapapp ja eterniit. Nüüd tahavad paljud oma poolteistkordset soojustada...
Ikkagi - kõige paremaks osutus tuulutuskanaliga tegemine ja hiljem sissepoole lisaprusside paigaldus.... Mis teha.

Olen enam kui kindel, et teemaalgataja laetalad / koormused jms pole konstruktori arvutatud...
Sama käib katusekonstruktsiooni / kihtide kohta