Kivikatuse distantsliistu vajalikus ?

[Xender]

Ehitan kõrvalhoone katust ja ehitaja väidab, et distantsliistu sarika peale pole vajagi, võib ka otse roovituse lasta. Nemad inglismaal 12 aastat tegid nii. Vaatan pilte google vahendusel ning tõesti on sellist lahendust seal omajagu.

Kas tegemist tõesti vajaliku asjaga, või on see selline, parem oleks ?

[A23]

Eestis toimetavate katusekattefirmade juhendites on reeglina, et aluskatte peale pannakse distantsliistud ja siis ristroovitus, et õhk saaks vabalt liikuda aluskatte peal ja kui mõni piisk päris kattest läbi satub tulema, siis saab see ka alla välja nõrguda.
Aga olen ise ka imestanud vaadates USA majaehitusvideosid - panevad täiesti süüdimatult aluskattele või Zip Systemile kohe ristroovid peale! Tundub täiesti loogikavastane. Miks nii tehakse, vast profid oskavad kommenteerida.

[vuuk]

Kui tegu sedavõrd väikese kõrvalhoonega, et isegi projekti ei pea olema, siis vahet pole - ka aluskile võib jätta paigaldamata.
Eesti pole Inglismaa. Eestis on juba ammu ära reguleeritud, kes ja kuidas peab ehitama.
Igasugu regulatsioonid võivad kodanikele tunduda küll tülikatena ja tekitada tõrksust ning vastumeelsust, aga väidetavalt on ehitusala regulatsioonid just nimelt mõeldud eelkõige kaitsma ehitise omanikku (ja omandit) lolli või pahatahtliku ehitaja eest. Mitte niivõrd ehitaja huvides.
Ehitaja peab ehitama Eesti riigis ehitusprojekti järgi. Projekti mõte seisneb ühtlasi selles, et ehitise omanik ja tellija saab projekteerimise ja ehitamise faasis ehitamise infot, mille alusel on võimalik kontrollida ehitamise õigsust.

Kuna ehitamiseks peab olema ehitusprojekt ja ehitamine ning ehitamise kontrollimine peavad toimuma projekti järgi, siis ehitamise informatsioon peab olema ja ka olgu projektis detailselt kirjas. Vastasel juhul kipub olema ikkagi nii, et ehitamine toimub suuresti mitte projekti, vaid kellegi suva alusel.

Lisaks ei pea siis tellija ja ehitaja vaidlemisele ja ise leiutamisele "auru" kulutama. Selle asemel saavad tegelda "asjaga".
Inglismaal töötamine pole argument.

Näiteks ühes kunagises minu praktikas olnud kivikatusega maja ehitusprojekti lõikel oli katuse osas informatsioon järgmine:

kivikatuse informatsioon.jpg (18.65 KiB) Vaadatud 1104 korda

[T25]

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... Lisa_1.pdf


Vuuk, kuidas kommenteerid seda tabelit. Sellest justkui tuleb välja, et teatud juhtudel pole projekt vajalik. Sina väidad, et ehitama peab alati projekti järgi.

[ping]

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... Lisa_1.pdf


Vuuk, kuidas kommenteerid seda tabelit. Sellest justkui tuleb välja, et teatud juhtudel pole projekt vajalik. Sina väidad, et ehitama peab alati projekti järgi.

Kui tellija tahab, siis võib oma "kuudi" projekti kasvõi ise, vaba käega vihikulehele joonistada ja kui see leht on kahepoolse töövõtulepingu osa, siis nii ongi et see "vihikulehel olev projekt" muutub lepingu osaks, vastavalt seadusele.

[Xender]

Projekt on olemas ja kõik on seal kirjas. Küsimus pole ju üldse selles.

Ehitaja väitis, et sarikate peale käiv distantsliist on mõttetu. Hakkates veidi selle sama projekti vaatama, siis tegelikult nii ongi ... sellest samast aluskattest, voolaks kõik vesi, lihtsalt tuulekasti vahele. Tehniliselt saaks ka vihmavee rennini viia aluskatte kui veidi teisiti ehitada, kuid see hakkaks kole välja nägema. lisaks tekib siin teine probleem, selle samuse aluskatte tootja ütleb, et võib ilma katusekatteta olla 4 kuud. Arvatavasti hakkaks UV kiirgus seda sööma. Kuid seal peaks see kangas tilbendama sellisel juhul aastakümneid renni ja katuse vahel.

Väiksem vesi - kondents tuuldub sealt vast niisama välja ka ilma distantsliistuta ning suurema vee puhul tekib küsimus, et milleks üldse katus ehitada ja kivid peale panna, kui vee eest kaitsev kiht on aluskate? Lisaks sügavalt kahtlen, et see aluskate aastakümneid pidevat vett vastu peaks.

Kui küsisin paari teise katuseehitaja käest, sain vastuse, et "nii lihtsalt tehakse"

Minu küsimus ongi selles, et kas sellel distantsliistul on ka mingi ehituslik mõtte, mitte see kas juriidiliselt peab see seal olema.

[rein113]

... Tehniliselt saaks ka vihmavee rennini viia aluskatte kui veidi teisiti ehitada, kuid see hakkaks kole välja nägema ...

Kivide alla saaks paigaldada plekk-katuse räästapleki, millelt vesi voolaks ilusti vihmaveerenni, kile tuleks kleepida selle peale.

[A23]

Saan aru, et aluskate on üldse teemaks, kui katus on soojustatud. Kui ei ole, siis on kama 2.

[ping]

... Tehniliselt saaks ka vihmavee rennini viia aluskatte kui veidi teisiti ehitada, kuid see hakkaks kole välja nägema ...

Kivide alla saaks paigaldada plekk-katuse räästapleki, millelt vesi voolaks ilusti vihmaveerenni, kile tuleks kleepida selle peale.

Mitte "saaks" ja "voolaks" vaid tilgaplekk on aluskatte allääres katuse kohustuslik osa, mida tavaliselt teadmatusest ja raha kokkuhoiuks ei kasutata ning lastakse vesi räästakasti mädandama.
https://www.google.com/search?q=r%C3%A4 ... X_enEE1028

[T25]

Distantsliist annab rohkem õhku hingata aluskattele. Kui aluskattele tuiskab lumi kivide vahelt ja aluskate on tihedalt vastu roovitist, siis jääb lumi seal kergemini kinni. Kui sulama hakkab lumi, siis sulav lumi leotab ka roovitist. Distantsliistu korral on ruumi rohkem, et tuisanud lumi sealt minema vajub ja kui sulama hakkab , siis roov hakkab varem kuivama.

Kas praktikas mingit suurt erinevust sisse tuleb, ei oska öelda. Distantsliistu miinuseks on see, et vähendab roovi kinnitava naela süvistust sarikasse. Ilma distantsliistuta on kinnitus tugevam. Aitab pikem nael, aga kuna pikem nael on tavaliselt ka jämedam, siis tekib oht roov ja liist lõhki lüüa. Võimalus oleks jämedate naelte korral auk ette puurida läbi roovi ja distantsliistu kuni sarikani.

[T25]

Mitte "saaks" ja "voolaks" vaid tilgaplekk on aluskatte allääres katuse kohustuslik osa, mida tavaliselt teadmatusest ja raha kokkuhoiuks ei kasutata ning lastakse vesi räästakasti mädandama.

Mina tegin kivikatuse sedasi, et aluskatte lõpetasin tolli jagu enne sarika otsi. Nüüd see pisku, mis sealt katte pealt ka jookseb, ei lähe otse vastu sarika otstesse löödud laudu, vaid kukub alla, kus langeb räästakasti laulale. Kuna seal peaks olema meeletult hea tuuldumine, laudadel on ju vahed sees, siis ei ole eriti tõenäoline, et räästakast mädanema läheks.

[xxx111]

Ääremärkus - mitte keegi ei viitsi teha "kodutööd" (va ping)

Projekt on olemas ja kõik on seal kirjas...
Ehitaja väitis...nii lihtsalt tehakse...

Mida siit võiks järeldada???
Sul on olemas projekt - eeldatavasti ka pädeva isiku poolt tehtud
Miks Sa ometi foorumise pöördud...

[Xender]

Muuseas, see samune pädev isik, ütles, et distantsliistu vajadus tuleneb sellest, et katusekatte tootja paigaldusjuhendis see on olemas.

Miks ta seal on, ei osanud ta arvata, pakkus, et parema ventilatsiooni huvides. Vaadates monieri paigaldusjuhendit, siis see rootsikeelse räästalahenduse puhul on jah viidud aluskate vihmaveerenni (mida jälle minu projektis pole) ning mitu suurusjärki keerukam.

Seniajani pole ma pole kellegilt ühtegi mõistlikumat seletust peale selle kuulnud "see on sinna joonistatud, seega see peab seal olema"

Ühesõnaga, mulle tundub, et distantsliistul on siis mingi idee, kui räästas tervikuna õigesti lahendatud. Kui see on lahendatud nii, nagu tavaliselt, siis sellel puudub idee ja parem on selle peale pandud raha kulutada hoopis immutatud roovituse peale.

[xxx111]

Eelnevast kommentaarist järeldan, et tegemist pole "kuigi pädeva" isikuga...

[kunn24]

Mitte "saaks" ja "voolaks" vaid tilgaplekk on aluskatte allääres katuse kohustuslik osa, mida tavaliselt teadmatusest ja raha kokkuhoiuks ei kasutata ning lastakse vesi räästakasti mädandama.
https://www.google.com/search?q=r%C3%A4 ... X_enEE1028

Sealt küll ei selgu, et keegi suudaks aluskatet tilgapleki peale väänata.

Monieri paigaldusjuhend https://assets.ctfassets.net/kk7nmvl28n ... ortegl.pdf

[T25]

Kui see on lahendatud nii, nagu tavaliselt, siis sellel puudub idee ja parem on selle peale pandud raha kulutada hoopis immutatud roovituse peale.

Need igasugu hüpersuperimmutatud prussid võivad põhjustada kiiret kinnitusvahendite rossitamist:

https://8pointshome.com/modern-pressure ... corrosive/

Nii et tasub järele mõelda.

[xxx111]

Tõepoolest - mõelda tasub alati
Ja ühe mõttekäigu tulemuseks võiks olla vastavalt valitud kinnitustarvikud

[vuuk]

...
Mitte "saaks" ja "voolaks" vaid tilgaplekk on aluskatte allääres katuse kohustuslik osa...
...

Vaidleks vastu. Tegelikult on juhendite järgi ka tilgaplekita lahendus aktsepteeritav.
Näiteks vaata AS Toode aluskatte paigaldusjuhend. Pilt:

Ja pealegi ainult kabinetis istuv inimene võib arvata, et õigesti ehitatud kivikatuse all vesi aluskatte peal kunagi lausa võiks voolata.
Ei voola seal midagi. Võibolla pleki puhul mõnikord natuke voolab.

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... Lisa_1.pdf


Vuuk, kuidas kommenteerid seda tabelit. Sellest justkui tuleb välja, et teatud juhtudel pole projekt vajalik. Sina väidad, et ehitama peab alati projekti järgi.

Kommenteerin nii, et see lisa 1 ei ole mulle juba alates 2015 aastast uudiseks.
Seal on jah toodud juhud, kus Ehitusseadustiku mõistes ei ole projekt kohustuslik.
Samas, Ehitusseadustiku §12 ütleb sulaselgelt, et ehitamine peab toimuma ehitusprojekti järgi.
Seega Ehitusseadustik oleks nagu kohati vildakas, või mis?
Koolitusel ehitusala juristi sõnu meelde tuletades ... kui projekt ehitusseadustiku mõistes pole kohustuslik, siis võib nii öelda "projektina" tööde teostamise aluseks võtta näiteks tootjate ette antud juhiseid jne või ise mingi projektilaadse "asja" koostada (näiteks 1 minu enda tarbeks koostatud "projekt": https://vuuk.ee/sk_2023_a-ahi.php ) ja selle järgi ehitada, aga igal juhul ka see on parem kui üldse mitte midagi ...
Lihtsalt sel puhul ei ole kohustuslik Ehitusseadustiku mõistes pädeva projekteerija koostatud ehitusprojekt, aga projekti alusel ehitamine on ikka kohustuslik.

[ping]

...
Mitte "saaks" ja "voolaks" vaid tilgaplekk on aluskatte allääres katuse kohustuslik osa...
...

Vaidleks vastu. Tegelikult on juhendite järgi ka tilgaplekita lahendus aktsepteeritav.
Näiteks vaata AS Toode aluskatte paigaldusjuhend. ...

Kuna antud joonisel puudub räästakast ja vihmaveerenn, siis "kuurikatusel" võibki nii olla.

Aga kui tellija hoonel on räästakastid ja omanik ei taha oma räästakaste mädandada ning ei aktsepteeri "puudulikku tööd", siis nii on.

Suure tõenäosusega on katusefirma räästa tilgapleki hinnapakkumisse sissearvanud ja kui tellija juhtub nähtavalt tuhm olema, siis on selle pleki ärajätmine ju "maast leitud raha".

....
Ja pealegi ainult kabinetis istuv inimene võib arvata, et õigesti ehitatud kivikatuse all vesi aluskatte peal kunagi lausa võiks voolata.
Ei voola seal midagi. Võibolla pleki puhul mõnikord natuke voolab. ...

Mina näen kivikatuse aluselt aluskattelt vee voolamist päris tihti, sõbra maja terrassil (Tartus) istudes.

Temal jäeti aluskate ilma tilgaplekita tuulekasti laua ja vihmaveerenni vahelt tilbendama, nii et kondents ei voola räästakasti ega renni ja seda kondentsi tilgub olenemata ilmast isegi kesksuvel.
Aluskattelt tilkuva vee laigud pikas reas on kenasti näha maja ümbritseval kiviparketil.

Kui vesi tilgub räästakastilaua värvimata tagaküljele, siis see imendub puitu ja tilkade maha langemist ei näegi aga arvatavasti see pidev niisutamine puidule hästi ei mõju.

Siin pildil on näha, et kuidas peaks olema tilgaplekk paigaldatud, et kondents jookseks vihmaveerenni:

https://kivikatus24.ee/toode/raasta-tilgaplekk-2m-must/

[A23]

@Ping,
kas Sinu pildil punase katkendjoonega ei ole mitte aluskate?

[pikk88]

Kui aluskatte peal puudub distantsliist siis hakkab sinna iga roovituseliistu peale teoorias kogunema kõikvõimalik tolm, sodi ja loomulikult ka vesi mis satub sinna aluskatte peale kivide vahelt. Kui palju seda sodi sinna tegelikkuses satub sõltub juba väga palju maja asukohast, ümbritsevatest puudest ning katuse kaldest. Kivikatus ja plekist katus on selles osas kindlasti kaks erinevat katust. Kui on juba otsustatud paigaldada aluskate siis distantsliist sinna peale on ju olematu lisakulu. Vabandus/põhjendus, et ehitaja inglismannide juures niiviisi tegi, pole ju mingi näitaja. Sul projekt olemas kus on kirjas,et distantsliist peab olema, ka aluskatte paigaldusjuhendis on kirjas, et distansliist peab olema. Seega ei oma minu meelest mingi ilmselt iseõppinud ehitaja vastuväide mitte mingisugust rolli. Väide, et roovituse kinnituseks kasutatavad naelad ei pruugi kinni jääda pole ka minu arusaamist mööda piisavalt pädev. Võta üks 4,2x125 nael, mida tavaliselt meie maal roovituse kinnitamiseks kasutatakse, ning proovi see sisse lüüa ja katsu hiljem seda kätte saada. Peale katsetamist magad selle katuse all suht rahulikult. Lisaks soovitan soojalt kasutada roovituseks 5x5 materjali, mitte tollist lauda. Materjalikulu on sama, kuid kuna ristlõige on suurem siis on kindlasti katus ajaliselt kindlam. See mõni sentimeeter mida säästetakse katuse kõrguselt ei anna kindlasti mingit boonust. Eriti veel siis kui paari aasta pärast märkad, et roovitus hakkab looka vajuma.

[Xender]

Mul ei tekkinud see küsimus, mitte selle pärast, et mingi ehitaja nii lihtsalt väitis, vaid peamiselt piltide pealt vaadates, et ameerikas ning uk-s just nii tehakse. Vaevalt seal inimesed ehitusest midagi ei tea.

Pingi pildi juhul jääb arusaamatuks, mis selle tilgaplekki idee on selliselt paigutades? kui aluskate on lõpuni välja paigaldatud ning kõik veekindlaks tehtud, siis jookseb mööda seda aluskatte, otsalaua ja roovituse vahele tekkivast basseinist vesi maha?

Vaadates rootsi lahendusi, kus distantsliist on, siis on räästas lahendatud täiesti teisiti, kui otsalauaga. Ilma sellise lahenduseta jälle jääb selle distantsliistu idee veidi hämaraks.

[A23]

Tegelen hetkel ise vihmaveerennide valikuga, hakkas silma, et vihmaveesüsteemide juhendites on rusikareeglina, et katusekatte laine alumisest servast tõmmatud vertikaaljoone suhtes paikneb ca 1/3 rennist katuse pool ja 2/3 väljapool.
Kivikatus24.ee/toode/raasta-tilgaplekk-2m-must/ joonisel on pigem vastupidi.
Kuidas reaalsuses optimaalseim oleks?

[T25]

Samas, Ehitusseadustiku §12 ütleb sulaselgelt, et ehitamine peab toimuma ehitusprojekti järgi.
Seega Ehitusseadustik oleks nagu kohati vildakas, või mis?
Koolitusel ehitusala juristi sõnu meelde tuletades ... kui projekt ehitusseadustiku mõistes pole kohustuslik, siis võib nii öelda "projektina" tööde teostamise aluseks võtta näiteks tootjate ette antud juhiseid jne või ise mingi projektilaadse "asja" koostada (näiteks 1 minu enda tarbeks koostatud "projekt": https://vuuk.ee/sk_2023_a-ahi.php ) ja selle järgi ehitada, aga igal juhul ka see on parem kui üldse mitte midagi ...
Lihtsalt sel puhul ei ole kohustuslik Ehitusseadustiku mõistes pädeva projekteerija koostatud ehitusprojekt, aga projekti alusel ehitamine on ikka kohustuslik.

Mulle tundub ka see tabel veidikese omapärane. Näiteks lammutamise korral nõutakse projekti. Aga samas on kirjas:

Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena.

Ümberehitamine jälle ei nõua projekti -60 ruuduste hoonete puhul.

Reaalne elu on aga selline, et vaja oleks mitut asja teha - ümberehitada, laiendada. Lubatud on laiendus 33%, aga samas tahaks ka ülejäänud maja ümberehitada. See tähendab, et lammutan kõik maha ja siis hakkan nullist juba üle 60ruudust maja ehitama. Aga üle 60ruuduseid hooneid jälle ilma projektita ei tohiks nagu teha.



Samas on hea, et on jäetud veel vabadust seda tabelit tõlgendada. Oleks igal pool raudpolt nõue, et pädeva isiku projekt on vajalik, siis ei saaks enam puukuuri ka parandada.

Mis mulle ei meeldi, on 5m nõue. Selle sisse on raske mahutada mõistlikku ruumikasutust väikemajade puhul. Nt 60 kraadise kaldega katus oleks hea asi, aga ajab kõrguse lõhki.

[rein113]

Saan aru, et aluskate on üldse teemaks, kui katus on soojustatud. Kui ei ole, siis on kama 2.

Kui seda plekk-katuse all ei kasuta, siis sajaks seal kuuris sõna otseses mõttes vihma. Kondensaadist.