Ehitusfoorum

kunn24 kirjutas: ↑01 Okt 2023, 17:331 kena maandusvarras ... ning selle ja N-i vahele ühendatud NC kontaktidega ... kontaktor, mis katkestab kas kogu paigaldise toite või õrnad grupid. Või teine var, tööstuslik faasikontroller

Kas sa tead mõnda sellist paigaldist? Siis kui diversant on PEN juhtme lahti kruvinud on hilja hakata maandusvarrast ja releed Aliexpressist tellima.

rye kirjutas: ↑01 Okt 2023, 19:12et aru saada, miks ei ole normeeritud ja mis siis saab, kui auditi käigus selgub, et maandustakistus on näiteks 1000 oomi, 100 oomi, 10 oomi, 1 oom

Täpselt seda tähendabki et ei ole normeeritud ja mõõteprotokolli pannakse kirja takistuse mõõdetud tulemus.

Kas sa tead mõnda sellist paigaldist? Siis kui diversant on PEN juhtme lahti kruvinud on hilja hakata maandusvarrast ja releed Aliexpressist tellima.

Ise komistasin inverteri vahetusel (taheti lisada backupi ja akudega, inverter tahtis faaside vahetust) sellise paigaldise otsa, kus inimeselt küsisin 3 korda, kas tal on 3-f tarbijaid? Ei ole.....
Paar päeva hiljem tuli nurin, et sitapump annab alarmi. Sellele oli ette tehtud faasikontroll ja pump seisis. Nii, et on ikka kaitselülitustega paigaldisi.
Veidi jääb arusaamatuks su diversandi jutt. Kui on reaalne arvatav rikke tõenäosus või eeldatakse paigaldiselt rikke suhtes (üli)tundlikkust, siis ikka kaitseid tehakse. Enne muidugi. Mõned muidugi teevad ka pärast paari juhtumit.

Mis puudutab su neutraali katkemise juttu, siis oma paigalduse juures ja 1 1-f tarbija puhul ilma maanduseta ei juhtu midagi- ei lähe tööle.
Veidi jamamaks läheb, kui katkestus on eemal ja siis hakkavad pinged jagunema vastavalt koormuste ja kordusmaanduste takistustele. Ehk täis 0,4 kV on suht väikese tõenäosusega.

Uskumatu aga tõsi kuid PEN juhtme katkemist on tulnud üllatavalt palju ette. Suuremal enamusel puudus kordusmaandus ning kallis kodutehnika hävis (LCD telekas + ....) See rike on olemuselt selline, et ei hüüa ette tulles ja reeglina toimus kõigil õhuliini posti otsas just kaabel maja ja posti vahel. Ja selle rikke vastu aitab kordusmaandus.
Ühel see oli ja tema kodutehnika jäi kõik tetrveks. Kutsuski - et osades ruumides lambid on tuhmid ja teistes kuidagi eredad.
Küsijal see loodetavasti probleem pole, kuna liitumine on liitumiskapis, kus on veel maandus ja kaablijupp ei tolkne õhu käes nagu enamusel õnnetutel.

OK, jutt läks tagasi teemasse (tänud Küülaline) ja võtan kokku ning kaevan edasi

1. Minu maja maanduse peamine mõte on sissetuleva PEN katkestuse puhul N ja PE triivimist natukenegi kaitsta, kaitsevõime/võimsus siis vastavalt selle maanduse headusele ?

2. Liitumiskilbi juures on ka üks-kaks OBO varrast maasse pekstud - see ka vist "igaks juhuks", aga kui ma ainult ühte faasi max 25 A-ga koorman, siis see üksi ilmselt palju ei aitaks.

3. Siis 200m kaugusel liitumiskilbist posti otsas on trafo ja seal peaks siis olema see "päris maa", mis peaks isegi ühte faasi täiskoormusel koormates PEN-i ilusti paigas hoidma? Hakkas kohe huvitama mismoodi see tafo juures olev "päris maa" ka tehtud on, et kas seal ka tavalised OBO vardad või msikit vingemat ehitatud.

Ja siiski, kas on veel pakkumisi majasisese "3 OBO varrast savises pinnases" maandustakistuse kohta. Hetkel siit teemast korjatud pakkumised on kaunis erinevad - 4,5 oomi, 30 oomi ja 60 oomi. Just seda mõtlen, et kas keegi ehk teab mis tal mõõdetud on, ehk protokollis kirjas.

rye kirjutas: ↑02 Okt 2023, 15:14 ...
Ja siiski, kas on veel pakkumisi majasisese "3 OBO varrast savises pinnases" maandustakistuse kohta. Hetkel siit teemast korjatud pakkumised on kaunis erinevad - 4,5 oomi, 30 oomi ja 60 oomi. Just seda mõtlen, et kas keegi ehk teab mis tal mõõdetud on, ehk protokollis kirjas.

Mina olen ka 1,5ohm saanud aga mõõtja ütles, et nii väikest numbrit ei tohi kirjutada ja pani suurema numbri kirja.

Toksi need 3 varrast maasse.
Ühenda tuntud suurusega (eelnevalt mõõdetud) takisti (jootekolb, elektripliit, jne.) läbi ampermeetri faasi külge ja takisti teine ots (pika juhtmega) oma varda külge.
Arvuta saadud andmete (V, A) alusel Ohmi seadust kasutades maandustakistus, kui on sinu arvates liiga väike, siis löö vardaid juurde.
(Ise olen ühe liivamäe otsas 6 varrast üksteise otsa maasse ajanud, enne kui vardaots savisse tungis.)

Tänud, nii võib koguni targaks saada
Nõks täpsem oleks vist sisse tuleva PEN suhtes pingetõus mõõta?
Ja vastu PENi oommeetriga mõõtes saaks siis teada kui hea on sissetulev PEN?

Hiljuti vahetas sõber oma garaazis laelampe ning avastas, et nõukaaegse kilbi küljest läks mingi metallvarras maasse. Tahtis teada, et kas see on maandusena töötav või peaks hakkama uut ehitama. Käis mees kohal, mõõtis ja sai tulemuseks ümmarguselt 80 oomi. Tunnistati täiesti toimivaks maanduseks. Arvestades küll seda, et tegemist ikkagi pooleldi nõukaaegse paigaldisega mis vaid osaliselt kaasajastatud. Juhtmed seinas on vanad, elamu lülitid-pistikud iidsed, kuid kilp tänapäevase sisuga aga vanas kestas. Mingeid juhiseid küll ei jagatud, et peaks tulevikus hakkama ümber ehitama. Endal mõõdeti garaazile rajatud kordusmaandus ümmarguselt 20 oomi ja läks samuti sordi alla. Pinnas pigem liivane ja kasutatud sai 3 varrast.

ping kirjutas: ↑02 Okt 2023, 21:44 Toksi need 3 varrast maasse.
Ühenda tuntud suurusega (eelnevalt mõõdetud) takisti (jootekolb, elektripliit, jne.) läbi ampermeetri faasi külge ja takisti teine ots (pika juhtmega) oma varda külge.
Arvuta saadud andmete (V, A) alusel Ohmi seadust kasutades maandustakistus, kui on sinu arvates liiga väike, siis löö vardaid juurde.

Soovitada elektriohust vähe aimu omavale isikule sellist meetodit? Lühidalt, jätke lollid naljad.
Kas järgmiseks soovitate kodanikule segada lämmastikväetist ja diiselkütust?

Kas keegi teab kuidas ametlik sertifitseeritud spetsialist maanustakistust mõõdab?

rye kirjutas: ↑03 Okt 2023, 08:43 ...
Ja vastu PENi oommeetriga mõõtes saaks siis teada kui hea on sissetulev PEN?

Maandustakistust mõõdetakse spets riistade ja tehnoloogiaga, mitte tavalise testriga.
https://www.sonel.pl/en/knowledge-centr ... surements/

Tänud, väga abiks. Aga tehniliselt on see ju sama meetod, et lastakse maasse voolu ja siis mõõdetakse kui kõrgele teise ilma vooluta maanduse suhtes pinge tõuseb. Sama asi teostatav ju ka testriga. Kui 230VAC-ga kardad jamada, siis võib ju ka misiganes madalama AC või DC pingega toimetada.

Kuidas sellest skeemist maandustakistuse välja arvutad, et abiks on? Asi on selles, et kõigil elektroodidel on takistus. Madala pingega tulebki toimetada, (auto)akust piisab täiesti.

Pingi varemtoodud juhisega meelitasid kalamehed Maast vihmausse välja.

rye kirjutas: ↑03 Okt 2023, 12:11 Tänud, väga abiks. Aga tehniliselt on see ju sama meetod, et lastakse maasse voolu ja siis mõõdetakse kui kõrgele teise ilma vooluta maanduse suhtes pinge tõuseb. Sama asi teostatav ju ka testriga. Kui 230VAC-ga kardad jamada, siis võib ju ka misiganes madalama AC või DC pingega toimetada.

Siin on oluline erinevus, et kas mõõtmise tulemusel otsitakse ja saadakse vastuseks "maanduri takistus maapinna suhtes" või "kliendi maanduri takistust võrgus oleva maanduse suhtes".
Need on erineva sisuga mõisted.
Uuri eeltoodud lingi abil, et mida ja millega tegelikult mõõdetakse.
Uuri kuidas suhtuvad omavahel "võrgu maandus" ja "piksemaandus" ja muud erinevad maanduse vormid (torustikud, trammiteed, jne.).

kunn24 kirjutas: ↑03 Okt 2023, 13:13 Pingi varemtoodud juhisega meelitasid kalamehed Maast vihmausse välja.

Sõltub koormuse/takistuse suurusest. Pingi näite puhul jootekolb, mis on mõnikümmend vatti, ehk umbes 0,1A vast ei meelita vihmausse välja. Autoakuga võiks vist mõõta ka hoopis ilma takistita.

ping kirjutas: ↑03 Okt 2023, 13:48 Siin on oluline erinevus, et kas mõõtmise tulemusel otsitakse ja saadakse vastuseks "maanduri takistus maapinna suhtes" või "kliendi maanduri takistust võrgus oleva maanduse suhtes".
Need on erineva sisuga mõisted.

Jah, võrgust tulev PEN on ka mingi maandustakistusega ja võib triivida.

Plaan on selline, kiitke heaks või laitke maha:

1. Teeks liitumiskilbi pealülitist pimedaks (lihtsalt selleks, et kunn24 rahulikult magada saaks
2. Ühendaks autoaku sissetuleva PEN ja lahti ühendatud maja maanduse vahele.
3. Mõõdaks voolu. Oletame, et minu maandustakistus on näiteks 5 oomi, siis paar amprit ei tohiks vihmaussidele väga hull olla ja vundamendi alla pole nendel asja ka.
4. Peksan ühe ajutise OBO varda välisukse ette maasse.
5. Mõõdan pinge ajutise varda ja maja maanduse vahel.
6. Maandustakistus R=U/I

Kas nii tohib teha?

Edit:
7) mõõdaks veel pinge ajutise varda ja PEN vahel, siis vist saaks PEN takistuse?

Edit, Edit:
Siiski kas PEN takistust saab nii arvutada kuna see võib muude tarbijate vooludega paigast triivida.
Aga alaliskomponenti ei tohiks sellel triivil ju olla?

rye kirjutas: ↑03 Okt 2023, 17:03

kunn24 kirjutas: ↑03 Okt 2023, 13:13 Pingi varemtoodud juhisega meelitasid kalamehed Maast vihmausse välja.

Sõltub koormuse/takistuse suurusest. Pingi näite puhul jootekolb, mis on mõnikümmend vatti, ehk umbes 0,1A vast ei meelita vihmausse välja. Autoakuga võiks vist mõõta ka hoopis ilma takistita.

Muidugi saab kasutada erinevaid pingeid mõõtmiseks ja siis tulemust tuletada.

Aga kui maanduri eesmärk on kaitsta tundlikku elektroonikat PEN katkemise või võrgupinge ebasümmeetria korral, siis oleks mõistlik katsetada lahendust normaalkoormusega võrdset ekvivalenttakistit kasutades ja võrgupingel, imiteerides reaalset "paha juhust".

rye kirjutas: ↑03 Okt 2023, 09:40 Kas keegi teab kuidas ametlik sertifitseeritud spetsialist maanustakistust mõõdab?

Samamoodi nagu (akf ping) öeldi. Erijuhtumiteks (väga liivane pinnas) on kasutusel eriseadmed ja/või lisavõtted.
spetsialistidel on juba valmis seade nende kolme elektroodiga ja vaatab ekraanil maandustakistust otse.
Ei soovita jalgratast leiutada - kas laenad seadet või spetsialisti koos seadmega.
Aga jah, pingi meetod on kõige tüüpsem.

Huvitav, kui suur on sellise ametliku maandustakistuse mõõtemeetodi võimalik mõõteviga? Et kui näiteks järgmisel päeval või nädalal uuesti korrata seda mõõtmist, isegi sama aparatuuriga...

Ametlik mõõtja paneb protokolli kirja välistingimused ja oma mõõteriistade vea.
Loomulikult ujub maandustakistus sõltuvalt pinnase niiskusest. Vene ajal oli pinnase kastmine täiesti tavaline tegevus enne mõõtja saabumist.

Kalvis kirjutas: ↑05 Okt 2023, 06:06Vene ajal oli pinnase kastmine täiesti tavaline tegevus enne mõõtja saabumist

Seepärast, et siis oli kordusmaanduse takistus normeeritud max 30 Ω.

JAH, just nii.