Täiskeldriga vundamendi niiskus/hüdro/soojustus

[Lauri_s]

Tere,

otsisin teemasid läbi, aga ei leidnud vastust oma küsimusele.

Nimelt on 90ndatel ehitatud kivimaja täiskeldriga. Kelder betoonplokkidest/tellistest kokku laotud 40cm paksust.

Probleemiks on hetkel see, et seinad seestpoolt kohati niisked. Vett põrandale ei tule, aga niiskus seintes on nähtav ja katsutav.

Plaanis keldrikorrus ka kasutusele võtta ja soov kuivemaks saada, tööruum jms teha.

See tähendab et kaevame maja ümbert lahti, paigaldame drenaazi vundamendi serva ja juhime vee eemale. Maja asub küll künka peal paekivipinnasel, kust vesi võiks üsna hästi minema imbuda, aga mingi osa imbub ikka maja vundamendi sisse ka.

Hetkel ei ole vihmaveesüsteemi ka (rennid/torud) need lisame samuti et vihmavesi eemale juhtida.

Kas lisaks on mõistlik mõni neist tegevustest ka:

a) Vundamendi soojustamine täisulatuses 100mm XPS-iga
b) Mingisugne hüdromastiks seina tõmmata väljapoole XPS-i alla?
c) Veel midagi, mille peale ei tule?

[xxx111]

Kui kasutusotstarve muutub nii, et soov sinna rajada kuivad siseruumid siis igal juhul vajalik hüdro
Soojustus on omaette teema - kui seda ei pane siis pead lihtsalt rohkem kütma
Ja ära siis unusta ka venti
Drenaaži paigaldamisel mõtle ikka läbi kuhu sa selle vee juhid
Hoopis omaette küsimus on kas see on üldse vajalik - Sinu jutu järgi arvaks, et tegemist on pinnaseniiskusega mitte kõrge veetasemega ja sel juhul piisab ka ainult hüdrost
Ja räägid niiskusest seinas - kas põrand pole niiske?
Sel juhul tuleb ka põrandale teha hüdro - kusjuures mingil viisil viia kokku seina / põranda hüdro
Arvan, et pead siiski pöörduma spetsialisti poole / foorum pole sellistele küsimustele päris õige koht

[xxx111]

Täpsustan - foorumist saad (võid saada) nö põhimõtted
Konkreetse lahenduse koos joonisega (joonistega) saad ikka spetsialistilt

[Kalvis]

Enamvähem kõik öeldud.
1. kui drenaazi kuhugi juhtida pole siis pole mõtet teha - jutu järgi on pinnas kuiv.
2. Vahtplast hoiab ise juba eemale niiskust - seega täiendav plögina kihi mõttekus on kaheldav. Ise otsustad.
3. Ise paneks rõhku kolmandale elemendile - vihmavee ärajuhtimisele võimalikult kaugele. Ei peagi midagi erilist olema - meeter paar tavalist toru majast eemale ja siis immutustoru. Vihmavesi on üks keldriseinte niisutajaid.

[xxx111]

1. Drenaaž vajaduse kohalt nõus
Aga pinnas pole kunagi kuiv ja seda näitavad ka niisked seinad
2. Loota, et "vahtplast" tagab vee- / niiskuskindluse on pehmelt väljendades naiivne
Igal juhul tuleb teha hüdro
Soojustus on teine teema - vt minu eelmine kommentaar
3. Kindlasti on see abiks - kuid siiski on sein niisketes oludes
Kui tahta sees kuivi ja nö "tavapäraseid" eluruumide tingimusi on hüdro vältimatu

[kaimagk]

.....kuna väljaspoolt ei ole võimalik tervikliku hüdrot teostada(kui just vundamendi alt saad katkematu kihi sissepoole) siis jääb üle teha see seestpoolt. Valad korraliku betooni kihi põrandale, teed katkematu hüdro põrandale ja seintele ja siis viimistlus kihid mis ei lõhu sinu tehtud hüdro......

[xxx111]

On võimalik teha väljastpoolt

[kaimagk]

......ok..siis jääb vaid küsida, kuidas saab kummiku veekindlaks kui tallas auk ja seda pole võimalik parandada. Ootan huviga (ja olen kindel et pole ainuke).........

[xxx111]

Hüdro peab olema katkekatu - (eespool ka mainitud) - mingit auku kummikus pole / ei tohi olla
Märksõnaks võiks olla injektsioon...

[kaimagk]

……jah selle tehnoloogiaga on mul maaaluses parklass lokaalseid pinnaselekkeid parandatud küll…aga kas seda tehakse ka kogu vundamendile…… siis küll. Muudugi omaette teema on selle maksumuses…….

[xxx111]

Seda pole vaja teha kogu vundamendile
Seda on vaja teha seinast läbi kohas kus peavad ühenduma seina ja põranda hüdrod

[Kalvis]

Natuke olete asjast valesti aru saanud. Üks asi on kaitse puhta põhjavee sisseimbumise vastu. Kuigi just selle eesmärgiga seda katkise kummiku hüdrotõket tehakse siis isegi see ei aita - vesi tuleb mistahes katkisest august sisse ja on keldris. Selle vastu aitab drenaaz. Antud juhtumil see pole proleemiks.
Teine põhjus milleks hüdrotõket tehakse ja mis on valdav on keldriseinas niiskusimemise vähendamiseks. Pinnas on niiske - niiskus läheb keldriseina - keldrisein on niiske. Just see mida küsija kurdab. Paraku esimene materjal mis pinnase niiskusega kokku puutub - on vahtplast jahoiab piisavalt hästi niiskust eemal. Siiski ka siin on suur puudus - vundament koos põrandaga imeb põhjast kapillaarset niiskust ja seda enam takistada ei saa. Aitab jällegi drenaaz - see madaladab ja vähendab justnimelt vundamendi talla juures niiskust.
Kui küsija keldri seinale vahtplasti ei paneks siis igal juhul aitab seina plätserdamine niiskustõkkega ikkagi vähendada seina jõudvat niiskust. Vahtplast aitab samamoodi.

[xxx111]

@ Kalvis

Tõdeme, et jääme eriarvamusele

[alarpiirfeld]

Tere. Ükski vahtplast ega drenaaz ei klassifitseeru hüdroisolatsiooniks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[T25]

Tere. Ükski vahtplast ega drenaaz ei klassifitseeru hüdroisolatsiooniks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mida arvad vundamendi soojustamisest. Varasemaid postitusi lugedes jäi mulje, et pole justkui mõtet, kui hüdrot pole. Teisalt, vundamendi soojustamine kaitseb betooni külmumistsüklite eest.

[xxx111]

Pole küll küsimus mulle kuid avaldan oma mõttekäigu
Soojustuse eesmärk on vähendada soojakadusid läbi piirde, et tagada "normaalne" sisekliima
Teine variant on lihtsalt "rohkem kütta"
Soojustusel ja hüdrol on piirdes täiesti erinevad funktsioonid - ja neid pole nii mõtet võrrelda / kombineerida
Ka betooni "külmumistsüklid" ei puutu asjasse - tuleb valida vastava keskkonnaklassiga betoon - so betooni ennast pole vaja soojustada "külmumistsüklite" pärast
Soojustuse funktsioon piirdes on midagi muud

[Kalvis]

Antud juhtumil ongi siin pisiviga - vahtplastiga soojustamisel tehakse mummukilega enne vahtplasti see hüdroisolatsioon ära. Aga sellega tegemine on samuti raha tuulde loopimine, sest tema kasutegur on olematu.

[xxx111]

"mummukile" pole hüdro...

[ping]

Tere. Ükski vahtplast ega drenaaz ei klassifitseeru hüdroisolatsiooniks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mida arvad vundamendi soojustamisest. Varasemaid postitusi lugedes jäi mulje, et pole justkui mõtet, kui hüdrot pole. Teisalt, vundamendi soojustamine kaitseb betooni külmumistsüklite eest.

Antud teemas on "vundament" ja "keldrisein" erineva ülesandega asjad!
Ehk tuleb tähelepanu pöörata sõlme ülesandele mitte ainult materjalile.

[xxx111]

Väga õige Hr ping...
Seepärast ka mainisin, et lõpuks tuleb ikkagi spetsialisti poole pöörduda

[T25]

Tere. Ükski vahtplast ega drenaaz ei klassifitseeru hüdroisolatsiooniks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mida arvad vundamendi soojustamisest. Varasemaid postitusi lugedes jäi mulje, et pole justkui mõtet, kui hüdrot pole. Teisalt, vundamendi soojustamine kaitseb betooni külmumistsüklite eest.

Antud teemas on "vundament" ja "keldrisein" erineva ülesandega asjad!
Ehk tuleb tähelepanu pöörata sõlme ülesandele mitte ainult materjalile.

Läbi vundamendisokli on kõva külmasild. Aitaks põranda tõstmine seinte vahele, aga näiteks puitkarkassi puhul ma põhimõtteliselt ei julgeks tuua betoonpõrandat puidust seinte vahele. Puit peaks hakkama ikka kivist ülevalpool.
Sellepärast neid sokleid ju soojustatakse, et küttekulusid kokku hoida.

[Kalvis]

"mummukile" pole hüdro...

Ja milleks teda pannakse...

[xxx111]

"mummukile" pole hüdro...

Ja milleks teda pannakse...

Sa küsi nende käest kes seda "hüdrona" kasutavad...

[Urmas]

Mida arvad vundamendi soojustamisest. Varasemaid postitusi lugedes jäi mulje, et pole justkui mõtet, kui hüdrot pole. Teisalt, vundamendi soojustamine kaitseb betooni külmumistsüklite eest.

T25, mõtle kasvõi suvalise silla pidevalt vees ja külmumistsükleid taluma pidava betoonist jalale. Üle Pärnu jõe mineva nn "uus sild" on saanud juba palju külmatsükleid? No ei ole need veel olevad betoonosad ära lagunenud. Muidugi, vette läheb vist natuke teise koostisega betoon, aga täpselt ei tea. Ehk keegi targem parandab mind.

[vuuk]

Ikka jälle tuleb arutlusele teema keldriruumide niiskusest ja kuidas selle "tuuleveskiga" võidelda.
Keegi kusagil midagi näinud, kuulnud, et keldriseinu, sokleid isoleeritakse ja see aitavat niiskust keldris vähendada.
Võibolla tuleks kõigepealt mõelda, kust niiskus keldriruumi tuleb ja seejärel otsustada, kas ja mida.

1. Võetagu lahti Tiit Masso raamat "Ehitusfüüsika ABC" lk 12, 1.3 PINNAS. Seal on sulaselgelt kirjas, et pinnas on alati niiske. Ka suvel palaval suvepäeval on rannaliiv õhukese pealiskihi all niiske. Ilma suurema veata võib eeldada, et pinnase poorides on suhteline õhuniiskus alati 100%. Mis sellest võiks järeldada? Mina järeldan, et kuna kelder ei koosne ainult seintest vaid olemas on ka 100% niikusega kokkupuutes põrand ja keldriseinte talla alune, siis suur osa niiskusest tuleb sealt kapillaarjõudude ja aururõhu toimel.
Ühe siin foorumi teemas ülalpool arvaja pakutud drenaažilahendus vaevalt seda ära saab hoida. Drenaaž aitab ikka survelise pinnasevee tõusu kontrolli all hoidmise eesmärgil, mitte maaaluse pinnase kuivatamiseks.

2. Väidan, et osa niiskusest tuleb keldriruumi suvel soojal ajal välisõhust hoopistükkis ventilatsiooni kaudu. See tähendab, et keldriruumid ei saagi suvel (ja ka praeguste ilmadega) tavaoludes kuivada. Miks?
Mis on keldriruumis õhutemperatuur? Käisin all vaatasin üle - praegu näitab +13 °C.
Mis arvate, milline võiks olla keldriseinte ja põrandate temperatuur. Mõõtma ei hakka, lihtsalt pakun, et praegu võiks olla kusagil +6....10 °C .
Praegune oktoobrikuine öine välisõhu temperatuur on +15 °C ja suhteline niiskus 95%.
Kui keldris temperatuuriks +13 °C ja suhteline niiskus samuti 95%, siis aururõhk õuest keldri poole on arvutuslikult 200 paskalit. Millest see kõneleb?
Minule ütleb, et kuigi 200 paskalit rõhk pole suur, aga see välistab keldri õhu kuivamine, kuna niiskus ei saa liikuda rõhuga vastupidises suunas.
Milline võiks olla sellisetel tingimustel kastepunkt, mil niiskus hakkab pinnale sadestuma? Eks ikka +12 °C ehk tunduvalt kõrgem kui on keldri põranda ja seinte olemasolev temperatuur. Millised saavad olla järeldused?
Edasi arvutage, missugused peaksid olema ilmaolud õues ja tingimused teldris, et sellest seisukohast keldriruum saaks olla kuiv.