vundamendi isolatsiooni / soojustuse sügavus maapinnas

[maednurm]

Õnnestus saada majaomanikuks. 1980 aastal ehitatud sohvoosi tüüpprojekt Toomas on aluseks võetud ning seda siis eelmise omaniku poole muudetud (eelmine elanik oli sealsamas projekteerija).
Majal on all täiskelder (saun, kaminaruum, katlaruum) ning maapinnast allapoole ulatub sellest ca 180cm. Põrandaks valu, millele on plaadid peale virutatud (jah, on külm küll). Siseseina alumisest otsast on näha, et seal on niiskus sees - ega mingit isolatsiooni ei ole sinna ju tehtud.
Oma osa on ka selles, et kuigi maja räästas on päris palju maja seinast väljaulatuv, siis puuduv sillutis / valamata serv/kõnnitee osa mängib ka oma rolli niiskuse sattumisel vundamenti.
Nüüd küsimus 1) kui sügavalt tuleks vundamendiäär lahti kaevata? Terves sügavuses? Pool meetrit peale?
Ja küsimus 2) kas eelistada täispoor vahtu või vana head peno?

Hetkel olen võtnud selle maja parendamise umbes 20 aasta perspektiiviga.


Head
Mati

PS. Püüan mingi hetk teha teema, kus on küsimused, eelnev olukord ning progress ja tulemused kirja pandud. Eks endalgi hea vaadata.

[Küülaline]

maja parendamise umbes 20 aasta perspektiiviga

Missassja? Maja renoveerimiseks planeerid 20 aastat?

[aero]

Pigem nii, et järgmised 20 aastat plaanib seda kasutada.

[Kalvis]

Õnnestus saada majaomanikuks. 1980 aastal ehitatud sohvoosi tüüpprojekt Toomas on aluseks võetud ning seda siis eelmise omaniku poole muudetud (eelmine elanik oli sealsamas projekteerija).
Majal on all täiskelder (saun, kaminaruum, katlaruum) ning maapinnast allapoole ulatub sellest ca 180cm. Põrandaks valu, millele on plaadid peale virutatud (jah, on külm küll). Siseseina alumisest otsast on näha, et seal on niiskus sees - ega mingit isolatsiooni ei ole sinna ju tehtud.
Oma osa on ka selles, et kuigi maja räästas on päris palju maja seinast väljaulatuv, siis puuduv sillutis / valamata serv/kõnnitee osa mängib ka oma rolli niiskuse sattumisel vundamenti.
Nüüd küsimus 1) kui sügavalt tuleks vundamendiäär lahti kaevata? Terves sügavuses? Pool meetrit peale?
Ja küsimus 2) kas eelistada täispoor vahtu või vana head peno?

Hetkel olen võtnud selle maja parendamise umbes 20 aasta perspektiiviga.


Head
Mati

PS. Püüan mingi hetk teha teema, kus on küsimused, eelnev olukord ning progress ja tulemused kirja pandud. Eks endalgi hea vaadata.

Keldriga majadel kaevatakse minimaalselt lahti vundamendi soojustamiseks EPS plaadi jagu. Et sokli osa läheb täisplaat. Vundamendi EPS arv on >=120. Üldiselt on see piisav. Kui plaanid keldrile aktiivset kasutust (on igapäevased rtegevused) siis soovitav soojustada kuni keldri põrandani. Enamusel seda vaja pole.
See, et kelder niiskem on, on tavaline. Aitab hästi hea drenaaz, seda saabki nüüd rajada kui kaevad keldri põrandani. Kui aga igapäevast kasutust pole siis lihtsam ongi sellega arvestada.

Põrand on külm, kuna puudub põranda soojustus. Kui ülespoole seda teha ei saa (min 10 cm kõikjal põrandate tõstmist siis varuvariant on keldri lakke vahtplast kleepida.

[maednurm]

maja parendamise umbes 20 aasta perspektiiviga

Missassja? Maja renoveerimiseks planeerid 20 aastat?

Tubli poiss! Viis. Istu.

[maednurm]

Õnnestus saada majaomanikuks. 1980 aastal ehitatud sohvoosi tüüpprojekt Toomas on aluseks võetud ning seda siis eelmise omaniku poole muudetud (eelmine elanik oli sealsamas projekteerija).
Majal on all täiskelder (saun, kaminaruum, katlaruum) ning maapinnast allapoole ulatub sellest ca 180cm. Põrandaks valu, millele on plaadid peale virutatud (jah, on külm küll). Siseseina alumisest otsast on näha, et seal on niiskus sees - ega mingit isolatsiooni ei ole sinna ju tehtud.
Oma osa on ka selles, et kuigi maja räästas on päris palju maja seinast väljaulatuv, siis puuduv sillutis / valamata serv/kõnnitee osa mängib ka oma rolli niiskuse sattumisel vundamenti.
Nüüd küsimus 1) kui sügavalt tuleks vundamendiäär lahti kaevata? Terves sügavuses? Pool meetrit peale?
Ja küsimus 2) kas eelistada täispoor vahtu või vana head peno?

Hetkel olen võtnud selle maja parendamise umbes 20 aasta perspektiiviga.


Head
Mati

PS. Püüan mingi hetk teha teema, kus on küsimused, eelnev olukord ning progress ja tulemused kirja pandud. Eks endalgi hea vaadata.

Keldriga majadel kaevatakse minimaalselt lahti vundamendi soojustamiseks EPS plaadi jagu. Et sokli osa läheb täisplaat. Vundamendi EPS arv on >=120. Üldiselt on see piisav. Kui plaanid keldrile aktiivset kasutust (on igapäevased rtegevused) siis soovitav soojustada kuni keldri põrandani. Enamusel seda vaja pole.
See, et kelder niiskem on, on tavaline. Aitab hästi hea drenaaz, seda saabki nüüd rajada kui kaevad keldri põrandani. Kui aga igapäevast kasutust pole siis lihtsam ongi sellega arvestada.

Põrand on külm, kuna puudub põranda soojustus. Kui ülespoole seda teha ei saa (min 10 cm kõikjal põrandate tõstmist siis varuvariant on keldri lakke vahtplast kleepida.

Jah, mul on seal kaminaruum enne sauna + külmikute hoidmise ruum. Lisaks katlaruum ning täiskõrge kanal garaazis. Ehk siis ma olen nii mugav inimene küll, et võiks olla mitte nii niiski.
Ehk siis tõesti, tuleb kaevata. Valik, kas panna peno või täispoor vaht, sai ka lahenduse. Läheb vaht.
Põranda külmus on hetkel fakti nentimine, selle tõstmine penoga ja siis uue põranda pealetegemine on täiesti tehtav kui hakata sauna uuesti ehitama - kanalisatsioonitoru vahetamiseks tuleb niikuinii põrand teatud ulatuses üles piikida.

Aitäh minu arusaamade kinnitamisest.

[vuuk]

Kui ma nüüd õigesti aru saan, siin tahetakse keldri niiskuseprobleemi lahendada sokliseina soojustamisega.
Mina arvan, et see meede ei pruugi kuigivõrd tulemust anda. Sokli soojustamine võib aidata ainult sealt piirkonnast leviva külmasilla tõkestamist. Aga sellest tulev kasu ei pruugi märgatav olla kui mujalt ei soojustata.
Kindlasti leiduks prioriteetsemaid kohti kuhu raha paigutades kasu suurem oleks.

[Urmas]

Kui ma nüüd õigesti aru saan, siin tahetakse keldri niiskuseprobleemi lahendada sokliseina soojustamisega.
Mina arvan, et see meede ei pruugi kuigivõrd tulemust anda. Sokli soojustamine võib aidata ainult sealt piirkonnast leviva külmasilla tõkestamist. Aga sellest tulev kasu ei pruugi märgatav olla kui mujalt ei soojustata.
Kindlasti leiduks prioriteetsemaid kohti kuhu raha paigutades kasu suurem oleks.

Vist tundub mõtetu üritus sinu poolt, kasutaja vuuk! Kui lugeda teema algataja viimast kommentaari, siis ta sai juba oma (kinnis)ideele kinnituse. Vahet ei ole, on see õige või mitte.

[Urmas]

maja parendamise umbes 20 aasta perspektiiviga

Missassja? Maja renoveerimiseks planeerid 20 aastat?

Tubli poiss! Viis. Istu.

Õigekiri on oluline kui ei taheta loll näida! Aga tahetakse.

[maednurm]

Kui ma nüüd õigesti aru saan, siin tahetakse keldri niiskuseprobleemi lahendada sokliseina soojustamisega.
Mina arvan, et see meede ei pruugi kuigivõrd tulemust anda. Sokli soojustamine võib aidata ainult sealt piirkonnast leviva külmasilla tõkestamist. Aga sellest tulev kasu ei pruugi märgatav olla kui mujalt ei soojustata.
Kindlasti leiduks prioriteetsemaid kohti kuhu raha paigutades kasu suurem oleks.

Jah. Ma püüan siin soklist allapoole lahendada kahte asja.
Üks on siis külmasilla tõkestamine. Soklist allapoole kuni keldri põrandani niiskuse pääsemine vundamenti. Ma saan aru, et kelder peabki niiske olema mingil määral. Jah, ei püüagi seda sama kuivaks saada kui I korruse elupind. Aga loogika ütleb, et kui sealt lõpuni täispoor vahuga kinni lasta, siis peaks saama paremaks kui hetkel.
Mujalt soojustamine. Jah, loomulikult. Lihtsalt mitte korraga maa alt kuni räästani, vaid kahes jupis. Sest et asjaolud

[vuuk]

Kas olete teadlik kapillaartõusust? Niiskus võib tõusta olenevalt kivimaterjali poorsusest ja pooride kujust mööda kiviseina üles rohkem kui 2 meetrit.
Sellest asjaolust tulenevalt minu loogika ütleb, et keldriseina talla alt ja alumisest osast kivimaterjali imenduv niiskus ja kapillaarjõul üles tõusev niiskuse välja pääs ülemise osa kaudu selle välispinna isoleerimisel on kuival ajal hoopis takistatud. Kuigi vihmasaju korral jah pritsib peale ja selle eest kaitseb. Lõppkokkuvõttes aga ei tea, kumbatpidi tegelikult on parem. Raamatutarkusejärgi on pinnase niiskus peaaegu alati 100% või selle lähedal.
Teine asjaolu, miks keldrid on just nimelt suvel rõsked, (niiskustase kõrge) tuleneb niiskuse füüsikalisest käitumisest.
Kelder on suvel jahedam kui õue õhk. Kui soe õhk koos selles sisalduva niiskusega pääseb jahedassse keldrisse, siis hakkab soojast õhust niiskus keldrisse kogunema.
Tegin hiljuti isegi huvi pärast katse, et selles oma silmaga veenduda.
Viisin keldrisse niiskuse mõõtmiseks hügromeetri. Vaatasin algnäidu, avasin akna, jälgisin kas ja kuidas niiskuse tase keldris muutub. Panin näidud tabelisse.
Tabel näitudega, millest võiks ka teha loogika põhjal järeldusi:

Tol päeval oli suhteliselt jahe. Soojemal ajal on aururõhk väljast sisse veelgi suurem - niiskuse kogunemine keldrisse avatud akna kaudu seeläbi intensiivsem.
Ma ei pretendeeri absuluutsele tõele - igaüks uskugu, mida tahab.

[Walterscheid]

Omas kogemusest oskan öelda, et ülemise otsa soojustamisega sa põranda nurga niiskeks minemist ei lahenda. Kui taldmikuni välja teed, siis tõenäoliselt läheb olukord kõvasti paremaks aga ei pruugi täielikult kaduda. Seest poolt pole mõtet niiskustõkkega töödelda ja selle peale lootma jääda.

[Kalvis]

Keldri niiskusprobleemi ei saa lahendada vundamendi soojustamisega.
Kuna vaht natukene vähendab vee kokkupuudet keldri seinaga siis sein on kuivem aga see ei kaitse keldriseina kapillaarniiskust ja põrandast tulenevat. Selle vastu aitab drenaaz, see oleks võimalik kui kaevatakse põrandani siis ära juhtida (kui saab - kui ei saa siis pole mõtet teha kah)
Keldri niiskust vähendab vaid ventilatsioon (see on omakorda probleemne kuna soe õhk loovutab niiskust jahtudes) ja kütmine (aitab alati)

[T25]

Omast kogemusest võin öelda, et ilma soojustuseta sokkel on päris jõhker külmasild. Kütan nimelt pisikest garaazi õhksoojuspumbaga ning energiakulu on liialt suur, kuigi seintes on 25 cm peno ja laes on 40+ cm peno. Nii et see tihti kuuldud jutt, et kõige kasulikum on panna lakke räigelt soojustust, tegelikkuses ei päde. Kõike tuleb vaadata kompleksselt.

Vundamendi soojustamise heaks küljeks on see, et vundament ei külmu enam läbi. Mõjub kindlasti positiivselt betooni elueale. Samuti energiakulu peaks vähenema.

Niiskusprobleemi kohta ei oska öelda. Sokli kinnikatmine tiheda epsiga vähendab kindlasti niiskuse aurumist soklist selles suunas. Oletades, et vundament on üpriski niiske kogu aeg, kuna maapinnast ta imab niiskust pidevalt juurde, siis soojustatud vundament hakkab rohkem niiskust pressima hoone sissepoole, kuna soojem keha aurustab niiskust paremini. See jällegi ei pruugi üldsegi olla halb. Talvel näiteks on probleeme madala niiskustasemega, nii et inimesed peavad lausa kasutama õhuniisuteid. Suvel aga lisaniiskus jällegi ei ole hea, sest niiskustase niigi kõrge.
Enda garaazi vundamenti ma ei kavatse soojustada, kuna seinad on puitkarkassist ja soojustuse toomine maapinnast puitkarkassini ei tundu mõistlik tegevus, kuna siis enam ei näe, mis sealt kokkupuutepunktis toimuma hakkab.

[vuuk]

Omast kogemusest võin öelda, et ilma soojustuseta sokkel on päris jõhker külmasild. Kütan nimelt pisikest garaazi õhksoojuspumbaga ning energiakulu on liialt suur, kuigi seintes on 25 cm peno ja laes on 40+ cm peno. ...

[vuuk]

Omast kogemusest võin öelda, et ilma soojustuseta sokkel on päris jõhker külmasild. Kütan nimelt pisikest garaazi õhksoojuspumbaga ning energiakulu on liialt suur, kuigi seintes on 25 cm peno ja laes on 40+ cm peno. ...

Siit jääb mulje nagu soojakulu oleneks ainult seina ja lae peno paksusest ja sokli külmasillast.
Soovitav end mitte lasta niisugusest infost eksitada.

[maednurm]

Antud asi sai lahendatud lihtsalt. maapinnast 1,2m sügavuselt lahti, sealt edasi täisvahuga alla välja, ca 1,5m maja seinast eemale samuti ning siis drenaaz. niiskuse probleem kadus ära umbes 80% ulatuses (see, mis tuli vhmaveest vastu maja seina). ülejäänud on loomulik niiskus.
Soojemaks läks keldrikorrus samuti.

[vuuk]

Antud asi sai lahendatud lihtsalt. maapinnast 1,2m sügavuselt lahti, sealt edasi täisvahuga alla välja, ca 1,5m maja seinast eemale samuti ning siis drenaaz. niiskuse probleem kadus ära umbes 80% ulatuses (see, mis tuli vhmaveest vastu maja seina). ülejäänud on loomulik niiskus.
Soojemaks läks keldrikorrus samuti.

Meil on ka praegu keldri seinad seest suhteliselt kuivad. Võiks samuti pakkuda, et 80% kuivemad võrrelduna sellest, mis olid suvel palaval perioodil. Põrand ja seinad täitsa heledaks kuivanud. Suvel olid täiesti märjad. Kuigi meil pole vahepeal toimunud mingit lahti kaevamist, soojustamist, ega drenaaži paigaldust. Ja pidevalt on olnud sajune.
Aga loogiline ju. Õues on nüüd temperatuur tunduvalt madalam ja akna kaudu tuulutus toimib nüüd hästi isegi kui väljas suhteline niiskus 100%, sest aururõhk on märkimisväärselt suur keldrist väljapoole.