Ehituspaber vs aurutõkkepaber laudpõranda ja saepuruplaadi vahele?

[martz]

Tere,
Paneelmaja 1. korrusel on nõuka-aegne saepuruplaadist põrand, soojustuseks all ilmselt klaasvill. Vana põrand on tugev, jääb alles. Panen sinna peale õhukesed põrandalauad. Küsumus: kas laudade ja saepuruplaadi vahele oleks kasulik panna aurutõkkepaberit või piisab nn ehituspaberist (ilma kilekihita)?

Paberi ülesanne oleks natuke summutada või takistada kriuksumist (kuna takistab laudade ja saepuruplaadi hõõrdumist). Aga kui juba tegemiseks läheb, siis kas peaks ka täiendava niiskuse tõkestamise peale mõtlema, arvestades, et on esimene korrus? Või pole vahet, kuna nõuka-aegne saepuruplaat + vill on ju niikuinii laudade all.

Maja kelder on köetud ja soe. Keldri lage soojustatud ei ole.

Lihtsalt huvitaks ehituspaberi vs aurutõkkepaberi teoreetilised erinevused sellisel puhul.

Aitäh!
Mart

[ping]

Tere,
Paneelmaja 1. korrusel on nõuka-aegne saepuruplaadist põrand, soojustuseks all ilmselt klaasvill. ...
...
Maja kelder on köetud ja soe. Keldri lage soojustatud ei ole.
...

Nõuka ajal aeti põranda alla kõik ehituspraht, mis jalus oli ja hirmsalt torkivat villa laotati ainult moepärast.

Jõukad inimesed elavad siis majas, kui jõuavad praeguste küttehindadega keldrit kütta.

Aga kui seoses jätkuva küttehindade tõusuga keldris olevad torud ära isoleeritakse, kas alles siis hakkad oma põrandat soojustama?

[martz]

Tere,
Paneelmaja 1. korrusel on nõuka-aegne saepuruplaadist põrand, soojustuseks all ilmselt klaasvill. ...
...
Maja kelder on köetud ja soe. Keldri lage soojustatud ei ole.
...

Jõukad inimesed elavad siis majas, kui jõuavad praeguste küttehindadega keldrit kütta.

Hee, jah, minu viga, kelder on kütmata, aga sokkel ja võib-olla ka vundament soojustatud 7-8 aastat tagasi, kui Kredexiga kogu maja väljast soojustati. Võrreldes varasemaga tegi juba see põrandad märkimisväärselt soojemaks. Teistesse tubadesse juba panin laudpõranda (15mm lauad) vana saepuruplaadi peale ja väga hea sai, täiesti piisavalt soe põrand.

Soojustus saepuruplaadi all ikkagi paistis olevat villaplaat. Sodi ei märganud.

Muidugi oleks parem teha laagidel uus põrand + uus soojustus, aga tundus liiga suur töö. Vana põranda lammutamine paneelmajas, see on jõhker ikka. Kuna saepuruplaat nõrk ei tundunud, otsustasin lauad peale panna.

Ülim tõde huvitaks siiski: kas sellest aurutõkkepaberist oleks seal laudade all midagi kasu? Või teeb teoreetiliselt hoopis pigem halba, kuna üks külg kiletatud.

[Kalvis]

Mu arvamus - see paber on liiga õhuke. Kasuta kõige õhemat parketi aluskatet, see on just selleks mõeldud mida teed.
Isegi kui paberi paned, pole sellel tüübil mingitki tähtsust, seega, mis odavam on, see pane.

[Prill]

Aurutõkkepaber antud kohas tundub pigem kahtlane, aurutõkkepaberil on konstruktsioonis oma kindel funktsioon ja läbimõtlemata seda kuskile lisada ei ole mõistlik. Halvimal juhul võib aurutõkke paberi ühele küljele hakata kondenseeruma niiskus ja konstruktsioonielemente kahjustama.
Samuti teatud juhtudel võivad liiga tihedaks ehitatud konstruktsioonid osutuda kahjulikuks, näiteks korrusmajadel ühe korteri üleujutuse tagajärjed. Tean näidet kus neljanda korruse korteri veetoru riknemine suutis ujutada kõik alumised korrused, kõige väiksemad kahjud olid kapitaalremontimata korterite, kus kannatada sai mööbel ja viimistlus - vesi sisuliselt jooksis läbi korruste ja suuremad kahjud hoidis ära kiire liigvee kokku kogumine ja järgnevusin tuulutamine, kõige suurem kahju oli alumisel korrusel, kus külma keldri tõttu omanik oli põrandat moodsalt tihendanud soojustanud ja tuulutamisega ei õnnestunud niiskust välja saada ja ühe ruumi põrand tuli üles võtta.
Loo moraal, et liiga tihedad kihid võivad ka igaksjuhuks olla pigem kahjulikud, kui kasulikud.

Põranda naksumise kohta olen lugenud, kuidas suur eksiarvamus pidada olema, et naksumine tekib horisontaalsete põrandakihtide vahel, kuid tegelikult pidada naksumist tekitama plaatide ja lauda vertikaalsed kokkupuutepinnad. Aluspõrandaplaatide puhul soovitatakse naksumise vältimiseks plaate mitte kokku lükata vaid jätta väike vahe ja olemasoleva põranda puhul saagida plaatide kokkupuutepind üle ja naksumine pidavat lakkama.

Ehituspaberi-papi kasutamine võiks olla suht ohutu - ei tarvitse tõusta kahju ega kasu

[martz]

Asi vist selge, aitäh kõigile sisukate vastuste eest! Just see arutlus, mida otsisin. Prill'i nõuande naksumise vältimise kohta jätan kindlasti meelde.

Neis tubades, kus juba panin saepuruplaadi + mingi paksema nö jõupaberi (mitte aurutõkke ega õhukese ehituspaberi) + lauad, ei ole tegelikult mingit naksumist, st süsteem töötab. Lauad said vist suht väikese sammuga kinni kruvitud ka -- sellepärast veidi kartsin algul, et äkki liiga kõvasti, aga ca 4 aastaga pole midagi juhtunud.