Ehitusfoorum

Tere

Sooviks arvamusi antud teemal:
Nimelt maja asub tasasel savikal pinnasel kus veetase on kõrge (lisaks allikane piirkond). Puuduvad ka kuivenduskraavid.
Lintvundament on ehitatud vana talumaja vundamendile (kuni 1.4m sügav väidetavalt) ja majas vesipõrandaküttega põrandad.
Ehituslikult siis põrandabetooni paksus 100-200mm mille all 150mm vahtpolüstureenplaadid ja liiva/kruusa padi.

Probleem nüüd selles, et vesi on pidevalt ümber vundamendi. Täna kus vesi tundub olevat taandunud on toa põrandapinnast veetase 90cm allpool (väljas kaevatud august mõõtes vundamendi ääres). Maja põrandapind on õnneks pooles osas maapinnast kõrgem ligi 40cm ja teises pooles 20cm kõrgem.

Olen näinud ka sahvris mis on põrandapinnast allapoole viidud 45cm vett (just kevadise sulavee ajal). See tähendab, et põranda all istub vesi kõige hullemas olukorras kuskil kruusa/liiva segus (ehk õnneks peno peaks veel kuiv olema sh põranda betoon.
Septikuga mis omal ajal lubatud teha imbväljakuga on ka probleemid kus imbväljakust jookseb tagurpidi vesi septikusse (imbtorud kuskil 95cm sügavusel). Näiteks kuu tagasi tühjendusel voolas 2-3tunniga viimase kambri vett täis tagurpidi

Nüüd küsimus, et kuna liigvett pole ka võimalik kuskile juhtida (kuivendada) siis pole ju kasu ka drenaazi tegemisest ümber maja sest see tunduks olevat lõputu võitlus isegi kui kasutada pumpasid ja vesi kaugemale suunata? Teistpidi kardan jälle (võibolla mõttetult), et pärast kuivendamist, isegi kui see õnnestub hakkab ehk pinnas liikuma, sest see aastakümneid nii vesine olnud.
Kahtlen kas oleks kasu ka lihtsalt kaevatud kraavidest krundi sees (oleks ju lihtsalt seisev vesi).

Kas teeb see vesi vundamendile ka liiga? Suvel vast mitte aga külmakerked võivad tekkida talveperioodil? (Mingid praod on ajapikku tekkinud seintele aga kas need sellest ei oska öelda).
Vundament on väljast halvasti soojustatud (100mm peno on pandud suuremal osal aga näen et seal plaatide vahele vahed tekkinud ja vundamendi kate (see must mummuline) puudu tervenisti. Horisontaalset soojustust maasees pole.

Mida antud olukorras üldse tegema peaks? Kas korralikult soojustama vundamendi ja panema ka horisontaalsed plaadid maha ja leppima olukorraga? Andke nõu palun

Kui vundament on ehitatud vett ja külmumist taluvast materjalist siis võib veepiir kasvõi maapinnal olla, midagi ei juhtu. Tavaliselt ehitati.
Kui oma krundil pole mitte kuhugi liigvett suunata siis polegi midagi teha. Täidad olulistes kohtades ehk natuke pinnast ja ongi kõik.
Septiku pärast ära muretse - normaaludes see töötabki kõrini vett täis. Ka sellele aitab kõige paremini kuivenduskraavide ehitamine krundile juhtimaks maksimumis ära kevad-sügist liigvett (kui on kuhu juhtida).
Üldiselt omal ajal ei ehitatud maju sohu või aladele kus uputas, ikka püüti kõrgem koht leida. Kui ehitati siis tuleb ka kannatada.

Tänud vastuse eest!

Saan ainult eeldada, et vundament tehti nii nagu vaja (pole ise teinud – ostetud maja).
Küsin veel, et kas on mõtet vundamenti soojustades panna ka horisontaal plaadid sellises niiskes pinnases või ei? Ja kui panna siis kas 50 või 100mm?
Vundamendi soojustaks uuesti EPS120 perimeeter plaatidega ja äärde paneks killustiku liiva segu (külmakerke vältimiseks – Hetkel tavapinnas). Killustiku tihendama ei hakkaks muidu rikub viimase pinnasegi ära, laotaks ja tihendaks nn rehaga. Kui lai võiks see riba olla?
Hüdroisolatsiooni pole ka mõtet minuarust teha, sest kui see pole üleni (vundament tervenisti seest ja väljast) tehtud siis pole sellel ju mõtet. Eksin?

Kogu selle aja, mil olen olnud foorumi kasutaja, siis olen minust targemate jutust aru saanud, et vundamendi soojustamine ei oma mittemingisugust mõtet va kui maja all on kelder. Kui raha ei ole mujale panna, siis võib ka sõna otseses mõttes maha matta ilma kasuliku efektita.

Nüüdisajal, mil hoonete energiatõhusus on tõstetud eriliselt päevakorda, seisneb vundamendi soojustamise mõte tökestada läbi vundamendi sellega kokkupuutes olevatesse konstruktsioonidesse levivat külmasilda.
Maast välja ulatuva vundamindi sokli osas uutel majadel soojustust üldjuhul vähemalt 150 mm ja ümber perimeetri 100 mm. Väga sügavale keldrita maja puhul pole mõtet minna.
Kui majal sokli kõrgus võimaldab, võib natuke aidata maja ümbert täitmine nii, et pinnase kalle oleks majast eemale. Mitte vastupidi.

Mõlemal on õigus - arvestades kuluvat raha ja tööd siis ei tasu vundamendi soojustamine ära, kui aga tahad külmasillas seda väikest nurgatriipu toas paremaini käituma siis see töö tehakse. Ja paljud ajavad hoopis ilu taga.

Küsijale - seega kui soojustad siis soojustatakse vaid sokkel maapinnani. sügavamale ei minda

Tere. Kõigepealt peaks määratlema eesmärgi. Kas selleks on 1) rahast lahtisaamine 2) Euroopa direktiivide usin täitmine 3)vundamendinurga hallitamise ärahoidmine 4)küttekulude kokkuhoidmine iga hinnaga 5)raha efektiivne kasutamine sisekliima normtingimustes. Esimese ülesande lahendamiseks on lihtsamaid viise. Teise ülesande lahendusteede propagandat on kogu meedia täis. Kolmanda ülesande lahendamise eelduseks oleks probleemi olemasolu. Kui seda pole, siis pole ka midagi lahendada. Neljanda ülesande lahendamine on sisult võrrandi ainult ühe poole lahendamine, võrrandi teise poole vastu huvi tundmata; see on punkt 1 modifitseeritud tee. Viienda ülesande lahendamine on kõige raskem, kuna nõuab oskust võrrandi mõlemat poolt arvutada. Seda ei oska isegi suur osa ehitusinsenere, kuna tegemist on majandusarvutuse optimumülesandega. Ehk võrrandi üks pool on kulud (mida pole väga raske arvutada), aga teine pool on tegevusest saadav majanduslik mõistlik efekt. Ei osata arvutada selle efekti hindamiseks ei hoone tegelikku energiabilanssi (mitte segi ajada pollitilise energiamärgisega, mis on suunatud 2 ülesande lahendamisele) ega ka investeeringu efektiivsust. Lugupidamisega. Alar Piirfeld