Lõppotsus maakohtu otsusena on siin: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =293032704
See tugineb samas asja tehtud riigikohtu otsusele: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =287026445
Kokkuvõte maakohtu otsusest:
EhS § 134 lg 1 järgi heidetakse Valeri Rile ette ehitisele esitatavate nõuete rikkumist, mis
on toonud kaasa ehitatud või ehitamisel olevast ehitisest lähtuva ohu varale või
keskkonnale.
Nii väärteoprotokolli kui väärteootsuse kohaselt rikkus V R EhS § 6, § 8; § 11 lg 1; § 16 lg 1, 2
sätestatut.
EhS § 6 sätestab nõuded ehitise korrashoiule: ehitise korrashoid hõlmab toiminguid, mille
eesmärk on säilitada või taastada seisund, mille korral ehitis säilitab oma toimivuse ja
kasutatavuse ning vastab ehitise kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele.
EhS § 8 sätestab, et ehitis ja selle kasutamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis,
ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei
põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja
kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist.
EhS § 11 lg 1 sätestab, et ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise
nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu.
EhS § 16 lg 1 ehitise olemasolu vältel tuleb tagada selle ohutu seisund ja kui asjakohane, siis
ka visuaalne korrasolek. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ehitist tuleb kasutada
heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt.
Käesoleva väärteomenetluse raames on 11.02.2020.a. koostatud paikvaatlusprotokoll (koos
fotodega), millega on tuvastatud, et xxx katastritunnusega xxx kinnistul asub lagunenud
abihoone. Abihoone lõunapoolne sein on vajunud viltu, selle püsimiseks on see toestatud
ajutiste palkidega, mis ei ole ette nähtud hoone püsimiseks (fotod 1,2,3,7). Abihoone katus on
ca ½ kuni 2/3 osas sisse varisenud (fotod 1,2,4,5,7), hoone kandevkonstruktsioonid, sarikad ja
seinad on saanud püsivaid kahjustusi. Ehitise katus on kaetud samblaga, eterniidiplaadid
osaliselt lagunenud ja pole kaua aega hooldatud. Arvestades hoone seisundit ei ole seda ehitist
nõuetekohaselt hooldatud. Hoone kasutamine võib olla ohtlik inimeste elule ja tervisele,
hoonele ligipääs on piiramata ja eriti ohtlik on selline ehitis sinna sattuda võivatele lastele.
Hoone välisilme on korratu, visuaalselt ehitis kole ja sellisena seda ehitatud ei ole.
Seega kogutud tõenditega tuvastatud, et xxx kinnistul asuva abihoonet ei ole EhS nõuete
kohaselt korras hoitud, hooldatud ega pole säilitatud selle seisundit, mis tagaks selle
kasutatavuse.
Kahtlemata selline osaliselt sisse vajunud katusega, viltu vajunud ja ajutiste
palkidega toestatud abihoone võib sinna lähedale sattuvatele inimestele olla ohtlik ning on ka
visuaalselt kole. Kuid EhS § 134 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärteokoosseis näeb ette, et lisaks
ehitisele esitatavate nõuete rikkumisele tuleb tuvastada, kas ehitisele esitatavate nõuete
rikkumine on toonud kaasa ka ehitisest lähtuva ohu varale või keskkonnale.
Kohtuvälise menetleja otsuses ja väärteoprotokollis on sisustatud ohtu varale ehitise
ohtlikkusega sellele ehitisele endale. Riigikohus selgitas, et analoogselt liiklussüütegudega ei
ole enda vara kahjustamine karistatav. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et oht varale
seisneb selles, et hoone on kaotanud oma püsivuse, ta ei vasta EhS nõuetele ja teda ei ole nõuete
kohaselt hooldatud. Kellegi teise kui omanike vara ohtu seadmist väärteomenetluse raames
tuvastatud ei ole. Seega ka käesoleval hetkel on ohuna varale menetleja nimetatud üksnes ohtu
sellelesamale ehitisele ehk siis ohtu, mis EhS § 134 lg 1 tunnustele ei vasta.
Mis puudutab ohtu keskkonnale, siis kohus ei saa nõustuda menetleja käsitlusega, et nimetatud
abihoone on visuaalselt ohtlik keskkonnale. Millegi koleda või lagunenu nägemine ei ole ohtlik
ning selles ei saa seisneda oht keskkonnale. Riigikohus selgitas, et ehitusmaterjalid küll võivad
reostada ümbrust ja saastada keskkonda aga pelgalt ka selle seiga paljasõnalise nentimisega ei
saa jaatada ehitisest lähtuvat ohtu keskkonnale EhS § 134 lg 1 tähenduses. Kohtuliku uurimist
pooled millegi täiendada ei soovinud. Väärteomenetluse raames kogutud tõendid näitavad
üheselt, et tegemist on küll amortiseerunud hoonega aga konkreetset ohtu keskkonnale
kohtuväline menetleja sedastanud ei ole. Paikvaatluse protokollist ja selle fotodest ei nähtu ka
sellised asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul jaatada võimalikku keskkonna ohtu. Siinkohal
tuleb märkida, et iga ehitis omab mõju keskkonnale aga kas see mõju on viltuvajunud seinte ja
osaliselt varisenud katuse tõttu suurem kui siis kui kasutamiskõlbliku hoone korral, on küsitav.
Ühtegi reostust tuvastatud ei ole. Samuti ei ole kogutud materjalide hulgas pilte, kas ja kuidas
on kukkunud ehitusmaterjalid näiteks maapinnale ning kas ja kuidas on mõjutatud sellega
keskkonda. Samuti ei saa kohtu hinnangul samastada ohtu keskkonnale ohuga inimestele (sh
lastele). See, et hoone on varisemisohtlik ja ohtlik sinna lähedale sattuvatele inimestele, ei ole
käsitletav ohuna keskkonnale.
Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille pinnalt saaks väita,
et ehitisele esitatavate nõuete rikkumine V.Ri poolt tõi kaasa ehitisest lähtuva ohu varale või
keskkonnale, mistõttu teos puuduvad menetlusalusele isiku ette heidetud väärteo tunnused.
Eeltoodu tulemusena lõpetab kohus väärteomenetluse väärteomenetlust välistavatel asjaoludel
VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning tühistab kaevatava otsuse. Kuivõrd eeltoodud põhjustel puudub
väärteokoosseis, ei võta kohus seisukohta teiste kaitsja poolt kaebuses esitatud väidete osas.
