Vannitoa elektrilise põrandakütte probleem

[Asynergy]

Tere.

Vannitoa põrandaküttega on probleem, vannituba ise on väike, ~3.6m2, korterelamu, 1. korrus.
Probleem on selles, et ta ei saavuta kunagi oma max temperatuuri. Näiteks termostaadi peal näitab, et max temp on 45 kraadi kuid üle 30 ta ei lähe.
Teiseks ei tundu väljatulev temperatuur olla samuti õige, näiteks kui termostaadil on 28 kraadi siis põrand tundub leige, rohkem nagu ~20 kraadi ja kui panna soojendama 32 kraadini siis alles tundub soe.

Milles probleem võib olla, kas soojuskadu on nii suur, matt on läbi või mingi muu probleem?

Infoks:

https://www.k-rauta.ee/p/kuttematt-feni ... searchnode

Matt sai ostetud k-rautast kohapeal ja ei kata dušinurga osa sellest ka natuke väiksem matt sai ostetud.

[Küülaline]

Oleneb termostaadi tüübist, aga need numbrid ei näita tavaliselt täpset temperatuuri vaid on lihtsalt skaala. Ja see 340 W küttekaabel on liiga väikese võimsusega 3,6 m² jaoks. Vannitubades arvestatakse üldiselt 150 W/m².

[optimist88]

vannituba ise on väike, ~3.6m2, korterelamu, 1. korrus.
Probleem on selles, et ta ei saavuta kunagi oma max temperatuuri. Näiteks termostaadi peal näitab, et max temp on 45 kraadi kuid üle 30 ta ei lähe.
Teiseks ei tundu väljatulev temperatuur olla samuti õige, näiteks kui termostaadil on 28 kraadi siis põrand tundub leige, rohkem nagu ~20 kraadi ja kui panna soojendama 32 kraadini siis alles tundub soe.

Kas matt läks otse betoonipõranda peale või on mati all ka soojusisolatsioon, eps näiteks? Kui ei ole, siis kütab ju betoonvahelage ka ja selle kaudu ka keldrit, mis jahedam.

340 W küttekaabel on liiga väikese võimsusega 3,6 m² jaoks. Vannitubades arvestatakse üldiselt 150 W/m².

Miks nii palju? Mu korter kulutab max 50-60W/m2 (talvekuu kogus küttearvelt / m2), miks vannitoas peaks 2,5-3 korda rohkem kuluma? Kui palju W peaks põrandakütte paigaldamisel arvestama kui mati all on 100mm eps ja vannituba keset maja, välisseinu pole?

[ping]

340 W küttekaabel on liiga väikese võimsusega 3,6 m² jaoks. Vannitubades arvestatakse üldiselt 150 W/m².

Miks nii palju? Mu korter kulutab max 50-60W/m2 (talvekuu kogus küttearvelt / m2), miks vannitoas peaks 2,5-3 korda rohkem kuluma? ...

"Installeeritud võimsus" ja "energiakulu" on vägagi erineva tähendusega mõisted.

[optimist88]

340 W küttekaabel on liiga väikese võimsusega 3,6 m² jaoks. Vannitubades arvestatakse üldiselt 150 W/m².

Miks nii palju? Mu korter kulutab max 50-60W/m2 (talvekuu kogus küttearvelt / m2), miks vannitoas peaks 2,5-3 korda rohkem kuluma? ...

"Installeeritud võimsus" ja "energiakulu" on vägagi erineva tähendusega mõisted.

Täiesti nõus. Kui palju võimsust soovitate m2-le soojustatud põrandaga vannitoas keset maja kui eelmise talve kõige külmemal nädalal kulutas kogu korter ~55W/m2. 100W piisab?

[ping]

340 W küttekaabel on liiga väikese võimsusega 3,6 m² jaoks. Vannitubades arvestatakse üldiselt 150 W/m².

Miks nii palju? Mu korter kulutab max 50-60W/m2 (talvekuu kogus küttearvelt / m2), miks vannitoas peaks 2,5-3 korda rohkem kuluma? ...

"Installeeritud võimsus" ja "energiakulu" on vägagi erineva tähendusega mõisted.

Täiesti nõus. Kui palju võimsust soovitate m2-le soojustatud põrandaga vannitoas keset maja kui eelmise talve kõige külmemal nädalal kulutas kogu korter ~55W/m2. 100W piisab?

San.ruumi põrandakütte otstarve erineb eluruumide põrandakütte otstarbest.
Kui eluruumide põrandaküte on ruumiõhu (+23C) kütmiseks, siis san.ruumi põrandaküte on "mugavusküte", mille eesmärgiks on soojendada ruumi kasutamise ajaks, kivipõrandat kehatemperatuuri lähedasele (+35C) mugavale temperatuurile.
Sellest ka erinevus installeeritud võimsuses ja võimsuse valikul tuleb arvestada objekti omadusi ning eluruumide küttevajaduse teadmisega ei ole antud juhul mitte midagi teha.

[aero]

340 W küttekaabel on liiga väikese võimsusega 3,6 m² jaoks. Vannitubades arvestatakse üldiselt 150 W/m².

Miks nii palju? Mu korter kulutab max 50-60W/m2 (talvekuu kogus küttearvelt / m2), miks vannitoas peaks 2,5-3 korda rohkem kuluma? ...

"Installeeritud võimsus" ja "energiakulu" on vägagi erineva tähendusega mõisted.

Täiesti nõus. Kui palju võimsust soovitate m2-le soojustatud põrandaga vannitoas keset maja kui eelmise talve kõige külmemal nädalal kulutas kogu korter ~55W/m2. 100W piisab?

San.ruumi põrandakütte otstarve erineb eluruumide põrandakütte otstarbest.
Kui eluruumide põrandaküte on ruumiõhu (+23C) kütmiseks, siis san.ruumi põrandaküte on "mugavusküte", mille eesmärgiks on soojendada ruumi kasutamise ajaks, kivipõrandat kehatemperatuuri lähedasele (+35C) mugavale temperatuurile.

Vaidlen. See on vast individuaalne siiski. Mul kivimaja, betoonpõrandad, pole reaalne ühtki ruumi kiiresti (põranda kaudu) üles kütta ja pole ka vaja. Vannitoas ja sauna pesuruumis on põranda temp hetkel 25-25,2 kraadi, ülejäänud majas sama. Õhk 24,5. Duši alla minnes hakkab põrand kohe soojenema, tarbevee arvelt. Vannitoas dušikabiinis läheb olemine mõnusaks sekunditega, pesuruumis aeglasemalt. Siiski vahe pole nii suur, et motiveeriks trepist üles vannituppa minema kui saab all ka pesta.

Isegi kui oleks elektriküttega kergpõrand, ma ei kujuta ette, kuidas seda "kasutamise ajaks" üles köetakse. Jooksma minnes keeran põranda kuumemaks? Keegi viitsib sedasi?

[ping]

...
Vaidlen. See on vast individuaalne siiski. Mul kivimaja, betoonpõrandad, pole reaalne ühtki ruumi kiiresti (põranda kaudu) üles kütta ja pole ka vaja. ...
... Isegi kui oleks elektriküttega kergpõrand, ma ei kujuta ette, kuidas seda "kasutamise ajaks" üles köetakse. Jooksma minnes keeran põranda kuumemaks? Keegi viitsib sedasi?

Mille vastu sa vaidled?
Kuna inimeste arusaam mugavusest on erinev ja majad on erinevad, siis "mugavusküte" ongi individuaalne.
Kui oled teinud massiivsed ja suure soojusinertsiga põrandad, siis ongi nii, et pead sellega leppima.

Kui pesuruum asub keset maja ja teda ümbritsevad köetud ruumid, siis praktiliselt puudub vajadus seda pesuruumi eraldi kütta ning sellisel juhul on põrandaküte ainult mugavusküte.

Minul on veetorudega kergpaigalduspõrand ja sellega pole probleemi 10 minutiga tõsta põranda pinna temperatuuri, suvalise kontuuri kohal üle +40C.
Olen mõõtnud ja proovinud aga mul puudub vajadus seda ei tarvitada.

[aero]

...
Vaidlen. See on vast individuaalne siiski. Mul kivimaja, betoonpõrandad, pole reaalne ühtki ruumi kiiresti (põranda kaudu) üles kütta ja pole ka vaja. ...
... Isegi kui oleks elektriküttega kergpõrand, ma ei kujuta ette, kuidas seda "kasutamise ajaks" üles köetakse. Jooksma minnes keeran põranda kuumemaks? Keegi viitsib sedasi?

Mille vastu sa vaidled?
Kuna inimeste arusaam mugavusest on erinev ja majad on erinevad, siis "mugavusküte" ongi individuaalne.
Kui oled teinud massiivsed ja suure soojusinertsiga põrandad, siis ongi nii, et pead sellega leppima.

Sa praegu eeldad, et mass ja suur inerts on kuidagi halb. Ma arvan, et see on hea. Silub talvised ja suvised ekstreemsused ära. Jagades oma põhikütteseadme nimivõimsuse köetava pinna m2-tega saan 25-30W/m2. Ei ole puudu jäänud veel. (Seega imestangi, miks on vaja projekteerida vannituppa 150W/m2... @kyylaline) Lõunapoolsed ruumid ei vaja aktiivjahutust. Vaja vaid piirata akendest sisenevat päikesekiirgust.

Kui pesuruum asub keset maja ja teda ümbritsevad köetud ruumid, siis praktiliselt puudub vajadus seda pesuruumi eraldi kütta ning sellisel juhul on põrandaküte ainult mugavusküte.

Minul on veetorudega kergpaigalduspõrand ja sellega pole probleemi 10 minutiga tõsta põranda pinna temperatuuri, suvalise kontuuri kohal üle +40C.
Olen mõõtnud ja proovinud aga mul puudub vajadus seda ei tarvitada.

No näed. Sa saaksid tõsta aga ei tõsta. Pole vaja. Mulle tundub, et valdav enamus ei tõsta, samal põhjusel. Dušikabiin läheb sekunditega soojaks tarbevee energia pealt, põrand ei pea üle 25C olema.
@kyylaline - millisest ajajärgust see 150W/m2 reegel pärineb?

Tagasi peateemasse, inimest ei huvita ruumi õhu temp. Tema mure on põranda temp-ga. Maitseasi muidugi. Minu teada el. põrandaküte ei "väsi", see kas töötab või mitte. Huvitav oleks teada siiski kas tal põrand on keldrilaest soojusisoleeritud v mitte.

[Küülaline]

@kyylaline - millisest ajajärgust see 150W/m2 reegel pärineb

See ei ole muidugi standard ega reegel, pigem soovitus, näiteks lk 4 tabel:
https://www.esvika.ee/wp-content/upload ... raamat.pdf

[ping]

...
Kui oled teinud massiivsed ja suure soojusinertsiga põrandad, siis ongi nii, et pead sellega leppima.

Sa praegu eeldad, et mass ja suur inerts on kuidagi halb. Ma arvan, et see on hea. ...

Kui pesuruum asub keset maja ja teda ümbritsevad köetud ruumid, siis praktiliselt puudub vajadus seda pesuruumi eraldi kütta ning sellisel juhul on põrandaküte ainult mugavusküte.

... Tagasi peateemasse, inimest ei huvita ruumi õhu temp. Tema mure on põranda temp-ga. Maitseasi muidugi. ...

Ei EELDA, et suur inertsmass on halb, vaid TEAN, et lähtudes passiivmajade ehitamiste kogemustest ja oma isiklikest kogemustest, et minu käesolevas hoones ei ole vajadust suure soojuse inertsmassiga põranda järele.
Eelmisi maju ehitades ma ka ei uskunud, et saab elada ilma põrandakütteta ja ehitasin põrandakütted aga viimasesse enam ei teinud suure inertsiga põrandat ja tõesti ei ole vajadust.

Pesuruum ise ei vaja rohkem kütet, kui on vajalik ruumi kuivatamiseks aga kuna inimene soovib jala all tunda mugavat soojemat pinda kui jahedat kivi, siis seepärast pannaksegi võimsam mugavusküte.

[ping]

@kyylaline - millisest ajajärgust see 150W/m2 reegel pärineb

See ei ole muidugi standard ega reegel, pigem soovitus, näiteks lk 4 tabel:
https://www.esvika.ee/wp-content/upload ... raamat.pdf

Lihtsam on kohe ehituse ajal natuke rohkem traati maha kerida, kui hiljem kuulda kalli maja ostnud proua hädakisa, kui "tema arvates" tundub põrand külm olema.

Täpselt samal põhjusel dimensioneeritakse ka tarbevee soojendusseadmed üle, et kui peremehele 8 sõpra soolaleivale tulevad, et siis ikka viimased saunalised ka saaks ennast sooja veega samal õhtul loputada.

[kaimagk]

......te võite nimetada kuidas tahate neid ruumisoojuse olekuid aga nn normaalses vannitoas on ikka temp 27-28. Kui mul (töökohas) spaas peaks temp alla 27 minema tuleb kohe virinat kõvasti. Aga jah kuidas keegi, mõni laseb enne sooja vett põrandale mõni käib nn kuivas kempsus kus saab laudade vahelt ilma uurida(ka talvel)

[aero]

Spaa ei ole päris sama olukord. Ronivad veest välja ja jäävad pikemalt passima, nahk märg. Seal peabki soojem olema.

Selle Devi (põrandakütte tootja muide...) liigituse järgi on mul siis "liginullenergiamaja", äge . Kütteprojekti järgi jaksab mu elutoa põrand kütta 32 W/m2, magamistoad 40-55 (maja keskel ja nurgas), vannituba 44 W/m2. Vannitoa mugavustemperatuuridest me projekteerijaga kindlasti ei rääkinud. Ma igatahes rahul, et ei pidanud 150 W/m2 ehituskulu kinni taguma ja et on ka teistsugune praktika olemas, lisaks sellele 150W soovitusele.

Ootan endiselt teemaalgataja täpsustusi. Soojusisolatsioon küttemati all??

[kaimagk]

Spaa ei ole päris sama olukord. Ronivad veest välja ja jäävad pikemalt passima, nahk märg. Seal peabki soojem olema.

…… ja mismoodi erineb see duši alt tulemisega kodus ? Mina pean küll oma kodu mugavamaks, hubasemaks ja mõnusamsks.
….. aga üldiselt tasuks seda võimsust ikka tiba rohkem panna, maha saab alati keerata kui rahast kahju hakkab.

[aero]

Spaa ei ole päris sama olukord. Ronivad veest välja ja jäävad pikemalt passima, nahk märg. Seal peabki soojem olema.

…… ja mismoodi erineb see duši alt tulemisega kodus ?

Konksuga küsimus v? Ma kodus sulgen vee ja kuivatan end ära. Ei jää ootama kuni vesi aurustub. Võrreldes spaaga täiesti teine asi.