Ehitusfoorum

120 m2 majale sai tehtud ehitusprojekt ja taodeldud ehitusluba.
Enne ehitamise alustamist sai tehtud ehituse alustamise teatis.
Kui maja valmis siis tuleb teha/taodelda ka kasutusluba.

Nüüd aga tahan ehitada alla 60m2 kuuri.
Sai tehtud ehitisteatis ja see registreeriti, ehk miskit tagasisidet ei saanud ja võin hakata ehitama.
Kas alla 60m2 kuurile vist ei ole vaja ehituse alustamise teatist?
Kas alla 60m2 kuurile vist ei ole vaja ka kasutusluba?
Ehk selle ehitisteatisega on kogu paberimajandus lõppenud?

Ehitise alustamise teatist ei ole vaja, pärast pead esitama kasutusteatise.

Tänud, ehitusteatis oli minu jaoks uus mõiste.
Ei suutnudki aru saada mis selleks tegema peab. Kas näiteks elektrisüsteem tuleb pädeva isiku poolt üle mõõta või ei ole see kohustuslik? Kas hoone koordinaadid tuleb pädeva isiku poolt üle mõõta või jääb nii nagu ehitisteatises oli? Kui projektis oli kirjas, et rajatakse tuletõrje veevõtuks tiik, kas see siis peab ka ilmselt valmis olema ehitatud, muidu ametnik saadab tagasi?

PS! Vaadates riigikogus toimuvat tuli mul selline totter idee, et kui tagasi lükatakse, siis trolliks ametnikku pidevalt uuesti esitades (10x päevas näiteks) niikaua kuni ta näiteks puhkusele läheb ja siis ükskord see 10 päeva täis jookseb ja enam tagasi ei saa lükata.

Elektripaigaldisel sul enne ei lastagi särtsu sisse lülitada kui on tehtud esmakordse kasutuselevõtu audit. Kui aga elekter sees siis pärast kuuri valmimist pole eraisikule auditi tegemine kohustuslik. Ise tead kas tegid asjatundmatult või leidsid kellegi kes elektrit jagab...
Tuletõrje tiigiga ongi nii, ise tead kas viitsid ehitada...
Kui kuuri ehitamiseks oli see ette nähtud siis KOV sulle muidugi kasutusteatist enne ei väljasta, kui tiik tehtud. Mõnda ametnikku see pisiasi ei huvita ja võib ka väljastada.

Elekter olemas põhimaja küljest.
Saan nii aru et mina esitan kasutusteatise ja kii miskit ei kuule 10 päeva jooksul, siis võin kasutama hakata.
Ilmaelt siis keegi koordinaate ka mõõtma ei tule.
Teades valla ehitusministrit, siia tuletõrjetiik saab ilmselt takistuseks. Tuleb ummistusrünnet proovida, ehk üks teatis läheb ikka läbi.

rye kirjutas: ↑16 Mai 2023, 18:40 Saan nii aru et mina esitan kasutusteatise ja kii miskit ei kuule 10 päeva jooksul, siis võin kasutama hakata.

See kümme päeva on ilus mõte küll, aga tegelikkuses virutatakse sellele kohe, ilma süvenemata, 30 päeva otsa ja siis ootad 40 päeva.

Teatise esitamisel saab ju saata äraütleva vastuse (nõutakse täiendavate andmete esitamist). Ja siis pead saatma täiendavad andmed või kui ei esita siis ei saa kasutusluba.

rye kirjutas: ↑15 Mai 2023, 23:41 120 m2 majale sai tehtud ehitusprojekt ja taodeldud ehitusluba.

Nüüd aga tahan ehitada alla 60m2 kuuri.

Siit jääb nagu mulje, et sulle maja ehitamiseks luba anti, kuid kõrvalhoonet enam ilma tiigita ehitada ei lubata? Mis tuleohtlikke tegevusi sa seal kõrvalhoones harrastama hakkad, kui saladus pole?

Kalvis kirjutas: ↑17 Mai 2023, 05:41 Teatise esitamisel saab ju saata äraütleva vastuse (nõutakse täiendavate andmete esitamist). Ja siis pead saatma täiendavad andmed või kui ei esita siis ei saa kasutusluba.

Mina olen nii aru saanud, et kui kasutusteatist tagasi ei lükata, siis võidki kasutama hakata, eraldi mingit kasutusluba ei väljastata. Täpselt samamoodi on ehitisteatisega, kui 10p jooksul tagasi ei lükata hakka ehitama.

pikk88 kirjutas: ↑17 Mai 2023, 08:09

rye kirjutas: ↑15 Mai 2023, 23:41 120 m2 majale sai tehtud ehitusprojekt ja taodeldud ehitusluba.

Nüüd aga tahan ehitada alla 60m2 kuuri.

Siit jääb nagu mulje, et sulle maja ehitamiseks luba anti, kuid kõrvalhoonet enam ilma tiigita ehitada ei lubata? Mis tuleohtlikke tegevusi sa seal kõrvalhoones harrastama hakkad, kui saladus pole?

Tiiki on vaja kasutusloa ja kasutusteatise jaoks, ehitada võid ilma tiigita.
Hetkel kasutada ei tohi miskit...

Ehitisteatise alusel tehtud kuur hakkab valmima ja küsin, kas kellegil on isiklikke kogemusi kasutusteatisega?
Mis selleks tegema peab? Valla-ametnik selgitas telefonis, et enam-vähem samad asjad mis kasutusloa tegemiseks, aga riigilõivu pole vaja maksta. Kas tuleb tellida maamõõtja, kes mõõdab hoone nurgad ära? Kas tuleb kahele pistikupesale elektriaudit tellida? Mis veel vaja on?

kas see sama vallaametnik telefonis neile küsimustele ei vastanud või sa ei taha torkida?
Ise ootan ehitusluba ja mõtlesin, et kui see käes võib ehitama hakata. Et loale luba peab veel taotlema, see tuleb mulle üllatusena

Kasutamine sinu ja valla jaoks on erinevad mõisted.
Mis iganes ehitusjärgus kuur, maja jne on, võid julgelt enda jaoks kasutada. Ööbid, viibid. Võid lausa sissekirjutuse teha kuigi vallaametnik võib sellest keelduda aga reeglina teevad alati. Mistahes kasutamine on sinu jaoks vaba.
Kasutamine valla jaoks on kui on esitatud kasutusteatis. See on juriidiline mõiste ja omabki vaid seda tähendust. N: plaanid onni müüa ja kui pole kasutusteatist esitanud aga ostu-müügil lepingus väidad et on siis saab ostja saab su kohtusse kaevata (seal ära valeta - kui pole siis lähebki nii kirja, müük on lubatud). Sama lugu pangalaenu ja kindlustusega.

Kas ma tõesti olen esimene foorumlane, kes tahab oma ehitisteatisega tehtud abihoone kasutusteatisega legaliseeerida?

Ju siis. Eraisikule on kasutusteatis ainult neile oluline, kes tahavad pangalaenu ja siis on ka see doku teisejärguline.
Soovitus - kõikidele kasutusteatise küsimuste kohta saad vastuse vallast - helista sinna.

Minu teada kehtiva korra järgi ehitusloakohustusliku ehitise ehitamisel on nõutav taotleda ehitusluba ja pärast ehitise valmimist taotleda kasutusluba.
Ehitusteatisekohustusliku ehitise ehitamisel on enne ehitamist vajalik ehitusteatis ja pärast selle ehitise valmimist kasutusteatis.
Kasutusteatise esitamise puhul on analoogselt ehitusteatisega vaja täita teatise blankett ja edastada see registrile.
Kui omavalitsus (pädev asutus) ei teavita kasutusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast kasutusteatise esitamist vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks või mingite dokumentide edastamist või puudulike dokumentide parandamist jne, siis võib asuda ehitist kasutama või muuta selle kasutusotstarvet.
Minul on näiteks kogemus, et biopuhastiga kanalisatsioonirajatise puhul kuigi oli põhiprojekt ja ehitatud projekti alusel nõuti lisaks ehituspäevikut, teostusjooniseid jne.
Ajad muutuvad ja koos sellega ka kord. Uued ajad - dokument, dokument ja veelkord dokument.
Rohkem infot leiab ehitusseadustikust ja selle määrustest.

rye kirjutas: ↑22 Juul 2023, 22:38 Kas ma tõesti olen esimene foorumlane, kes tahab oma ehitisteatisega tehtud abihoone kasutusteatisega legaliseeerida?

Ta on legaalne sul nagunii, kuna esitasid ehitusteatise.
Ülejäänud pepun..s on su enda lõbustamiseks.
Iga debiilusega, mida keegi kuskil võib olla nõuab, ei maksa kohe kaasa tormata ja erutuda.

Vinged väljendid. Reaktsioon on küll mõistetav aga... .
Pole küll päris sama teema kuid tooks paralleeli autode registrist kustutamaisega.
Ühed kodanikud viisid oma romu legaalsel viisil romulasse ja said seeläbi lammutustõendi.
Teised seevastu toimisid mittelegaalsel moel. Kehtiva korra mittejärgimine näis olevat tol ajahetkel kasulikum. Tagajärg - autot pole, pole ka lammutustõendit. Juriidiliselt kuulub auto endisele omanikule, aga tegelikult kas müüdi mustal turul või lammutati ning müüdi juppidena.
Nüüd probleem, riik teeb liiga.

Kasutusteatisega on eripära ikka see, et riik liiga ei tee. Tegu on puhtalt bürokraatliku tõendiga ja igaühe enda asi kas viitsib selle hankida või mitte. Üks põhjus, mispuhul tasub kasutusteatisega möllata on teine - kui oled algsest ehitusloaga tehtud hoonele muudatused sisse viinud siis kasutusteatisega saab neid järgi kohendada - lisadki muudatustega dokud valda. See on ka ainus point, mille puhul tasub kasutusteatis esitada.
Auto, kui pole säilinud aga on registris alles saab kustutada tehes politseile avalduse et auto on võõrandatud. Kuna riigile see lahendus meeldib veel vähem siis on plaanis eksprompt kustutamine, vähemalt minister lubas.

vuuk kirjutas: ↑30 Juul 2023, 09:14 Vinged väljendid. Reaktsioon on küll mõistetav aga... .
Pole küll päris sama teema kuid tooks paralleeli autode registrist kustutamaisega.
Ühed kodanikud viisid oma romu legaalsel viisil romulasse ja said seeläbi lammutustõendi.
Teised seevastu toimisid mittelegaalsel moel. Kehtiva korra mittejärgimine näis olevat tol ajahetkel kasulikum. Tagajärg - autot pole, pole ka lammutustõendit. Juriidiliselt kuulub auto endisele omanikule, aga tegelikult kas müüdi mustal turul või lammutati ning müüdi juppidena.
Nüüd probleem, riik teeb liiga.

Ütleksin samuti, vinged väljendid. Kuid reaktsiooni ma ei mõista ja pole ka kooskõlas vaba ühiskonna toimimisloogikaga. Lisaks on sul sassiläinud omandikuuluvus ja liiklusregistrikanne.
Kui 200 000 kolu on täiesti legaalsel teel inimeste poolt juppideks keeratud (mitte keegi ei keela seda teha, tuleb vaid tagada, et õlid ei satuks pinnasesse) ja maha äritud (materjali taaskasutus), metalli kokkuostu müüdud (ka taaskasutus) või ka oma metsa alla jäetud (ka seda teha ei keela keegi) , siis mille üle sa siin ärlped oma illegaalsusega?
Lammutusse viimine oli vaid 1 variantidest käru eksistentsi lõppemisel.
Mitte ühtegi kohustust registrikannet lõpetatada ma ei tea. Kui tead, ole hea, viita. Kui leiad, siis on tegu ju riigi kohustusega, sest inimene ei saa rohkem teha, kui riiki teavitada.
Tekib umbes sama seis, kui inimene paneb maja ehitusloata püsti, KOV-i järelevalve teeb ettekirjutuse hankida ehitusluba, inimene kirjutab KOV-ile, et olge siis kenad ja väljastage, kuna ainult KOV saab seda teha...

See, et riik (kodanikud on ju riik?) inimese ja ka iseendaga lolli mängib ja tahab LIIKLUSregistris hoida LIIKLUSKÕLBMATUID või olematuid kärusid, on riigi lollus.

See, et mingitel keskonnadebiilidel tekkis mõte lollid sätted tekitada (jutt LIIKLUSregistrist kustutamise piiramisest) ja riigikogu pohmas päi selle seaduseks hääletas, ei muuda seda seadust sugugi legaalsemaks, kui inimeste tegevus. Juristidel on ammuteada mõiste: sätete kollisioon. 1 lubab või ei keela (tavaliselt mittekeelamisi on seadustes vähe, sest on tühi põhk), teine toob mingi lollid tagajärjed. Mida rohkem on sätteid, seda suurem on tõenäosus nende kollisiooniks. Üldiselt eraisik võib alati teha seda, mida kas seadus või moraal ei keela.

Ehk kui aru ei saa, seadus, millel puudub enamuse ühiskonna toetus ja vajadus, on reaalselt põhk ja ainult mingi bürokraatianäljas sooda võib tulla sellega vehkima. Selles on ka aru saanud tegelased, kes nüüd automaksu üritavad pähe määrida ja sellisel debiilsel kombel, et soodustavad keskonnahoiu sildi all vanu läbiroostetatud ja haisvaid ronte (vana rondi maks tunduvalt väiksem, kui uue masina). Ei tihka nad sugugi välja käia nii karme väljendeid autode juppideks keeramise kohta, kui sm vuuk nüüd kuuldavale lasi.

Ehitusseadustik sätestab karistusnormi VAID kasutusloata ehitise kasutamise eest. Kasutusteatis on normist väljas.
https://www.riigiteataja.ee/akt/1050320 ... iv#para139

Üldiselt eraisiku jaoks karistusnormid on riigi märguanded, et et tuleb midagi teha või mingist tegevusest hoiduda, muidu...

Selle looga seoses õigusakte sobrades sain teada, et teatisi peab KOV ka paberil vastu võtma, ei pea EHR-iga võitlema failinimedega. Kui seda määrust täita, mis vastus KOV-ist tuleb? Arvatavalt selline, mida ridade vahelt saab lugeda nii:!!"#¤%&(/((=)?
https://www.riigiteataja.ee/akt/126062015010

Kui me seda üllitist loeme ja jõuame §-ni 6, siis võib järsku veenduda, et ülemised on paljuski sellega vastuolus. Lihtne näide, kus isegi 1-s eeskirjas pole suudetud kollisioone vältida. Kuid sellise oopuse erinevaid sätteid täites või täitmata jättes pole sm vuugilaadsel õigus tulla keksima:"Näe, illegaal!". Kui on tahtmist näpuga näidata, kirjutagu ametnikule ja küsigu:"Mis jobujutt see sul kirja on pandud?"

No selge.
Ei tahaks õli tulle valada - näha, et tegelane ... .
Eks igal inimesel asjust oma arvmused ja suhtumine.
Leian jätkuvalt, et vähemalt ehitusvaldkonna dokumentid on mõistlikum korda ajada võimalikult kohe pärast ehitamist. Aga jah, väga palju kohtab vastupidist seisukohta. Projektid tehakse tagantjärele, samuti ehitusdokumendid.

Erinevaid registleid võrdlesingi eelkõige selles kontekstis, et kui teha vaja, siis pigem kohe. Pärast jama palju rohkem.
Mingi bürokraatiafänn ma kindlasti ei ole.
Ehitisregistril ja ehitise ning selle dokumentide registrisse kandmisel ma näen ikka ka positiivset mõtet, mitte ainult mõttetut, tülikat bürokraatiat.
....
Aga noh, jäägu igale oma arvamus ja seisukoht.

Ehitisregistril ja ehitise ning selle dokumentide registrisse kandmisel ma näen ikka ka positiivset mõtet, mitte ainult mõttetut, tülikat bürokraatiat.

Arusaadav, kui keeruline maja, dokud kõik õiged ja vaja kuskil arhiivi säilitada.
Aga lihtsa 4-seina-katus kuuri puhul too mingi mõte mingeid kuuri puudutavid dokusid vorpida ja säilitada?

Mingi bürokraatiafänn ma kindlasti ei ole.

Ei klapi su sõnavõttudega.

kunn24 kirjutas: ↑30 Juul 2023, 13:12

vuuk kirjutas: ↑30 Juul 2023, 09:14 Vinged väljendid. Reaktsioon on küll mõistetav aga... .
Pole küll päris sama teema kuid tooks paralleeli autode registrist kustutamaisega.
Ühed kodanikud viisid oma romu legaalsel viisil romulasse ja said seeläbi lammutustõendi.
Teised seevastu toimisid mittelegaalsel moel. Kehtiva korra mittejärgimine näis olevat tol ajahetkel kasulikum. Tagajärg - autot pole, pole ka lammutustõendit. Juriidiliselt kuulub auto endisele omanikule, aga tegelikult kas müüdi mustal turul või lammutati ning müüdi juppidena.
Nüüd probleem, riik teeb liiga.

... on sul sassiläinud omandikuuluvus ja liiklusregistrikanne. ...

Kuna riiklik register ei reguleeri omandisuhteid, siis on ka veel selline võimalus, et olen juriidiliselt korrektse ostu/müügi lepinguga ostnud auto, oman autot+numbreid+autodokumente+müügilepingut aga pole seda registris arvele võtnud.
Jah, rikkusin seadust jättes omanikuvahetuse registris märkimata aga auto on reaalselt olemas ja võibolla 10 aasta pärast tahaks isegi sellega sõita.

Juriidliselt korrektne leping on ka suusõnaline. Omand läheb üle vastavate tahteavaldustega. Need võivad olla ka kaudsed (näiteks post saia ostes). Liiklusregistris omanikuvahetuse kanne peaks vähemalt teoreetliselt tähendama vaid seda, et nüüd vastutab sõidukiga kordasaadetud jama eest uus isik ja kõik. Kuid kuna sõiduk on registris ja ilma kandeta liikuda temaga ei lubata, siis on erinevad riigi osakonnad haistnud nn teenimisvõimalust ja asunud registrikannet täiendavalt ekspluateerima. Küll täiturid, riik lõivudega, keegi otsib sealt taga omanikku jne.
Kes nüüd on siin legaalne, kes mitte- selles on küsimus?

kunn24 kirjutas: ↑30 Juul 2023, 13:12 ...
Ehitusseadustik sätestab karistusnormi VAID kasutusloata ehitise kasutamise eest. Kasutusteatis on normist väljas.
https://www.riigiteataja.ee/akt/1050320 ... iv#para139
...

Ja seadused on kindlalt kivisse raiutud?
Täna nii, aga mis annab kindluse, et homme pole naa?