Ehitusfoorum

Tere

Avastasin ehmatusega sellise pildi koridoris automaatkaitsel kaitse ise on b10 ja kaabel seal ristlõikega 2,5 m. Sinna järgi oli ühendatud kasvuhoone soojapuhur 2kw! Siit küsimus targematele ,et mis on valesti et selline sulamine ja kaabli kõrbemine tekkis ,ning miks siis see käitse välja ei lülitunud?

kas sa kontrollisid kui kõvasti see polt on kinni keeratud, mis juhtmesoont kinni hoiab?

Tulin esimese asjana ka selle peale ,et äkki juhe jahti ja kehvast ühendusest see probleem. Aga kaabel oli korralikult seal kinni.

See korralikult kinni tekib ka siis kui kaabel koos isolatsiooniga või liiga lühikeselt puhastatuna sinna kinni kruvida. Väga kõvasti pressides tekib lõpuks mingisugune ühendus mis heal juhul kuskil pool amprit läbi laseb. Suurema koormuse ja pikem aja peale aga jõubaki sellise tulemuseni. Võimalik, et kaabel oli seal isolatsiooni sees katki. Aegajalt mõned väänavad neid kaableid igasugu sirgeks tegemise või muu põhjusega. See on vase puhul siis üsna haruldane, alumiiniumi puhul sagedasem. Ma muidugi ei tea kas see ka antud juhul põhjuseks on.

10 A kaitsme järgi 2 kW soojapuhur on täiesti ok, pole vaja hüüumärke laduda.
2,5 m ristlõikega vaevalt see kaabel on.
Asenda see jama teisega (enne lülita pingevabaks) ja ära vaeva rohkem pead. Pööra tähelepanu, kes on tootja ja väldi sellist.
Miks ta pidanuks klemmi kärssamisel rakenduma?

Võta kaitse lahti ja vaata mis seal sees toimub.

.....ega seal palju asju pole miks, kaitse tuksis. Mind huvitaks ka selline asi kummalt poolt on toide kaitsmele viidud? On olnud küll ja küll neid ise elektrikuid kes panevad juhtmed valepidi. Miks kaabel sulanud ja pruun, kindlasti on seda kaablit koormatud rohkemate wattidega kui 2000.......

Mis vahet sellel, mis pidi juhe lülitile läheb? Ja mis tähtsust sellel klemmi kärssamise teemas?

......ega ma täpselt teagi kas on vahet,(kui tõesti pole vahet kummalt poolt toide peale kaitsmele lasta siis tõesti pole sellel seost juhtme kärssamisel) ja siis selle kohapealt on ju ok

rootsrai kirjutas: 05 Mai 2023, 19:05 Avastasin ehmatusega sellise pildi koridoris automaatkaitsel ...
... Siit küsimus targematele ,et mis on valesti et selline sulamine ja kaabli kõrbemine tekkis ,ning miks siis see käitse välja ei lülitunud?

Külmal välisseinal olevale seadmele kondenseerub siseõhust niiskus mis oksüdeerib metalldetaile.
Kontaktide roostetamisega suureneb nende üleminekutakistus ja need hakkavad soojenema.

rootsrai kirjutas: 05 Mai 2023, 20:17 Tulin esimese asjana ka selle peale ,et äkki juhe jahti ja kehvast ühendusest see probleem. Aga kaabel oli korralikult seal kinni.

Kuidas kontrolliti "kaabli kinniolekut", sest kui kruvi keere on kinnipõlenud, siis see ei tähenda, et kruvi oli algselt kinnikeeratud piisava momendiga.

Eks see automaat tuleb avada ja metalli värvimuutuse järgi proovida tuvastada kõige kõrgemale tõusnud temperatuuriga ühenduskoht.

kaimagk kirjutas: 05 Mai 2023, 21:35 .....ega seal palju asju pole miks, kaitse tuksis. Mind huvitaks ka selline asi kummalt poolt on toide kaitsmele viidud? On olnud küll ja küll neid ise elektrikuid kes panevad juhtmed valepidi. Miks kaabel sulanud ja pruun, kindlasti on seda kaablit koormatud rohkemate wattidega kui 2000.......

Miskipärast tuli see jutt meelde ....
See on kukemuna. See on ümarast otsast teravam ja teravamast otsast ümaram ...

ping kirjutas: 05 Mai 2023, 21:56

rootsrai kirjutas: 05 Mai 2023, 19:05 Avastasin ehmatusega sellise pildi koridoris automaatkaitsel ...
... Siit küsimus targematele ,et mis on valesti et selline sulamine ja kaabli kõrbemine tekkis ,ning miks siis see käitse välja ei lülitunud?

Külmal välisseinal olevale seadmele kondenseerub siseõhust niiskus mis oksüdeerib metalldetaile.
Kontaktide roostetamisega suureneb nende üleminekutakistus ja need hakkavad soojenema.

……siis peaks ju pool Eestit olema kondensi pärast lühises! .. ….. sellel juhtmel on olnud ülekoormus ja katse lihtsalt sitt
.....samas veidi mõeldes, see kondens ja kehvad kaitsme koostisosad pluss suur koormus võivad seda tõesti teha...
Kas kaitsmel muidu pole kirjas millisel temperatuuril ta võib viibida?

Mul on kunagi olnud analoogne olukord. Külma koridori seinal olid kõrvuti 4 kaitset mis ühel hetkel otsustasid täpselt samamoodi kärssama hakata. Mingeid oksüdeerumisi ega muid anomaaliaid kilbis ei märkanud. Täpseid rakendatud koormuseid enam ei mäleta, kuid mingit ülekoormust need kaitsmed kindlasti ei saanud. Majas ei kasutatud selliseid võimsuseid mis oleks suutnud 20A peakaitsme üle koormata. Tookord pidasin ise süüdlaseks enda valmistatud kammlatti. Kuna siis ei raatasinud poest osta meetri pikkust juppi selleks, et lõigata sealt otsast nelja mooduli jagu maha ning ülejäänu nurka visata, siis painutasin ise selle jupi 2,5 mm2 juhtmest. Kinnitasin kapitaalselt ja kõik juhtmete otsad puhastasin korralikult kuid kärssama hakkas ikkagi. Tegelik põhjus on siiani selgusetu.

Olen näinud kaitset, kus tulem oli sarnane pildil toodule.
Kruvi oli kõvasti kinni keeratud, aga juhtme ots ei olnud kruvi all.
Paar aastat peale paigaldust leiti samasugune pilt.

ping kirjutas: 05 Mai 2023, 21:56 Kuidas kontrolliti "kaabli kinniolekut", sest kui kruvi keere on kinnipõlenud, siis see ei tähenda, et kruvi oli algselt kinnikeeratud piisava momendiga.

Ärge eksitage lihtinimesi. Automaadi kaabli ühenduskruvi kinnikeeramise piisav moment - mis see on? Siiani ette tulnud ka paberitega elektrikud kõik "randmemomentvõtmega" kinni keeranud. Tehtud paigaldistele ka akt vormistatud. Kõik kilbid aastaid korrektselt töötanud. Pole riistapoodides ka momentkruvikeerajaid kohanud.
Kas automaadi specis üldse klemmikruvi kinnitusmoment kirjas?

Üldiselt on siiski olemas mingid reeglid kui kõvasti midagi kinni keeratakse. Põhjuseks see asi, et "puruks ja pool ringi tagasi" puhul keeratakse peenekiulise kaabli kiud tükkideks. Mitte vbl kõik aga osad kindlasti ja tulemuseks ongi see praegune olukord. Mida peenemad kiud seda vähema peab pingutama ja mingite 0,25 asjadega võibki tunduda, et pole üleüldse kinni. On ka selliseid klemme mis ongi ühekordsed ja seal keeratakse niikaua kuni polt on puruks. Polt on juba tootja poolt purunemise kohast peenem. Igasugu juhendites tuhnides vast leiab ka rohkem infot.

kaimagk kirjutas: 06 Mai 2023, 01:00 ……siis peaks ju pool Eestit olema kondensi pärast lühises! .. ….. sellel juhtmel on olnud ülekoormus ja katse lihtsalt sitt
.....samas veidi mõeldes, see kondens ja kehvad kaitsme koostisosad pluss suur koormus võivad seda tõesti teha...
Kas kaitsmel muidu pole kirjas millisel temperatuuril ta võib viibida?

Mitte "kondentsi pärast lühises" vaid "kondentsi pärast oksüdeerunud".
Tavalised moodulseadmetel on lubatud töötada kuni +55°C/95% RH ja külma tuulekoja välissein on kindlasti kondentsiohtlik koht.
Kui see sama automaat oleks olnud toas või väljas räästa all, siis oleks see moodul kindasti veel kaua töötanud.

Walter2 kirjutas: 06 Mai 2023, 11:11 Ärge eksitage lihtinimesi. Automaadi kaabli ühenduskruvi kinnikeeramise piisav moment - mis see on? Siiani ette tulnud ka paberitega elektrikud kõik "randmemomentvõtmega" kinni keeranud. Tehtud paigaldistele ka akt vormistatud. Kõik kilbid aastaid korrektselt töötanud. Pole riistapoodides ka momentkruvikeerajaid kohanud.
Kas automaadi specis üldse klemmikruvi kinnitusmoment kirjas?

Mine kooli ja poodi!
Jah, loomulikult on kruvide kinnikeeramise moment kõigil elektriseadmetel antud ja moodulkaitsmetel on näiteks GE andnud momendiks 4,5Nm.

Tehnilised andmed on lehel A4.
https://www.site-electrics.co.uk/pdfs/G ... ection.pdf

Momentkruvikeerajad:
https://www.google.com/search?q=momentk ... 17&dpr=1.5
https://www.yeint.ee/tooriistad-2/kruvi ... JNEALw_wcB

Olenemata, kui kõvasti oli kruvi pingutatud, siis puuduliku kontakti korral saab keere nii kinnijääda, et kruvi tundubki kinni olema.
Või kui kruvi keere on rikutud, ülemäärase jõuga kinnipingutamisega, siis ka tundub kruvi kinni olema.

Olgem ausad, see väide, et pole piisava momendiga kinni keeratud on ju tegelikult puhas oletus. Järgnev läheb küll kaudselt teemast välja, kuid kaudselt haakub siiski. Hiljuti vahetasin oma esivanema autol talverehve ning suutsin ühel rattal kaks mutrit puruks keerata. Kõikjal väideti, et põhjuseks on liiga suure momendiga kinni keeramine. Olen aastaid ise seda tööd teinud ja tean päris täpselt kui kõvasti neid mutreid kinni peab pooma, et hiljem ka lahti saaks keerata need ühendused. Ise oletasin, et põhjuseks on talvega mingi sodi sattumine sinna mutrite-velgede vahele mis siis mutrid kinni määris. Paar päeva tagasi käis masin töökojas, kus lõhuti taas kaks mutrit ära. Väidetavalt keerati suruõhuga lahti. Taaskord väidaks, et põhjus pole minus vaid suruõhukeerajas. Seda korduvalt lugenud, et endast lugupidav remondimees keerab esimese pool pööret käsitsi lahti, et keeret hoida. Küll aga prooviti avada käsitsi momentvõtmega ka ühte tagaratast. Sedasama millele said just kaks värsket mutrit ning tikkpolti. Avada olevat proovitud 400Nm kuid ratast lahti ei saadud. Hetkel pole ise viitsinud sellega tegeleda, sest avalikult on mind tunnistatud rahvavaenlaseks. Kuid tegelikkuses ei saa põhjus olla kindlasti mitte ülepingutamises. Võimalik, et mutrite metall hakkab lihtsalt nn "ära surema" Need said ostetud poest kunagi 3-4 aastat tagasi, sest originaalid olid väga nutuses seisus.
Samuti olen kunagi seisnud kummiboxis kõrval, kui kinnitati kõik neli ratast momentvõtmega aga järgmiseks päevaks üks ratas all loperdas ning ka teised olid vägad lõdvalt kinni. Tulid kõik üle keerata. Põhjus? Teadmata ja põhineb vaid väidetel ning oletustel.

Klassikaline halb ühendus. Korrasta ots, vaheta kaitse ja tarbi!

pikk88 kirjutas: 08 Mai 2023, 08:44 Olgem ausad, see väide, et pole piisava momendiga kinni keeratud on ju tegelikult puhas oletus. ....

Kus kohas on näha väidet, et "pole piisava momendiga kinni keeratud"?

Minu teksti idee oli see, et "Põlenud, roostes ja rikutud keermega keermesliite algset kinnitusmomenti tagantjärgi hinnata ei saa ning sellel ei ole ka antud juhul mõtet, sest juhtmesoone vaskmaterjal on nüüdseks juba kuumaga deformeerunud".

Kes on proovinud põlenud kontakte uurida, sellele peaks teema olema tuttav aga vist siis siin ei ole selliste kogemustega "elektrikuid" ja seepärast ei suudeta saada teemapüstitusest aru.
"Uurimise" all mõtlen mitte probleemse kontakti asendamist vaid probleemne koht vabastatakse isolatsioonist ja selgitatakse temperatuuritõusu põhjus.

Kas selle peale ei tule, et lüliti sees võis olla kuumenemise allikas, näiteks kontaktiplaat puudu, vedru katki, paindjuhtme punktkeevitus praak, lüliti kunagi korduvaid lühiseid üle elanud jne?
Mis mõtet on lülitit lahkamata jaurata lõdvast kruvist? Ilmselgelt see kuni 10 A läheb sellest lülitist kenasti läbi, kui kruvi on kinni 0,5 või 5 Nm.

Ping minu postitus oli pigem adresseeritud teistele kasutajatele mitte polnud ajendatud sinu postitusest. Pole piisava momendiga tähendabki ju seda, et kas on liiga kõvasti või liiga nõrgalt kinni, kuid pole õige tugevusega. Sellest saan väga hästi aru, et tagantjärele kinnitusmomenti hinnata pole võimalik. Uurisin tookord oma kärssama läinud ühendust päris huviga ja minu väide, et kõik oli kinnitatud õigesti põhinebki sellel, et ise keerasin. Seepärast tean, et ei keeranud liiga lõdvalt ja ei pingutanud ka mingi loomajõuga üle. Ühendus töötas mitu aastat. Peale kärssamist sai välja vahetatud, ostetud kammlatt ja töötas edasi samas kohas mitu aastat. Minust ta sinna töötama jäigi.
Kuid kui paigaldaja on keegi teine siis põhinebki ju väide, et polnud piisavalt kinnitatud vaid oletusel, sest tõestust selle kohta saada pole tagantjärele enam võimalik.

kunn24 kirjutas: 08 Mai 2023, 11:27 Kas selle peale ei tule, et lüliti sees võis olla kuumenemise allikas, ....

Loomulikult on iga moodulkaitseautomaadi sees küttekeha - bimetall termokaitse ja see nimivoolul pikemalt töötades soojendab korpust tuntavalt.

Ma ei pidanud silmas tehniliselt korras seadme tööd. Minu seisukoht on jätkuvalt, et suure tõenäosusega see aparaadike oli ise seest vigane.
Või siis klemmi kinnitamise probleem võis olla näiteks varem ja hiljem kärssama minnes pingutati peale. Selguse saamiseks tuleb aparaat kontrollitavalt koormata, jälgida temperatuuri või mõõta tal koormuse all pingelangu.

Lihtsam on muidugi teine pista ja jama tõenäoliselt lõppenud.

kunn24 kirjutas: 09 Mai 2023, 12:30 ... Lihtsam on muidugi teine pista ja jama tõenäoliselt lõppenud.

Asendamine ei ole mitte "jama lõpetamine" vaid "ajutine ilusaks tegemine".

Kuna selle automaadi taga on kevadeti kasutatav kasvuhoone küttekeha, siis jääb üle loota, et ühel järgmisel kevadel see puitlaudis tuld külge ei võtaks.
Mõistlik oleks see hoone kindlustada.