Otsisin lahendi välja, millest selgub, et kohtunik Volensi jutt päris nii ei ole ja kahjunõuet ei tühistanud.
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?a ... 9-19586/85
Riigikohtus kohtunikud jutustasid (arvata võib siis, et Volens, kirjas on: Eesistuja Urmas Volens, liikmed Peeter Jerofejev, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Villu Kõve, Kaupo Paal, Kalev Saare ja Tambet Tampuu):
Hagiavaldus:14. Ringkonnakohus on põhjendamatult pidanud oluliseks, et vaidlusalune talumaja oleks eluhoonena kasutatav. Ringkonnakohtu lahendist ei nähtu, miks oleks pidanud talumaja kindlasti sobima elamuna kasutamiseks. Sealjuures ei ole ringkonnakohus tuvastanud, et ostjad oleksid ostnud kinnisasja selleks, et talumajas elada.
Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et isegi olukorras, kus müügilepingu esemeks on kümneid aastaid vana elamuna kasutatav maja, ei ole õige VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 alusel lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda kaasaegsete elamute ja muude hoonete lepingutingimustele vastavust käsitlevast Riigikohtu praktikast. Selliselt vanalt majalt ei saa eeldada nt projektdokumentatsiooni või kaasaegsetele ehitusnõuetele vastamist (vt nt Riigikohtu 30. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05, p 12; 19. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-12, p 23). Lepingutingimustele vastavaks võib osutuda ka ca 100 aastat vana elamu, millel on tuvastatud konstruktsioonide hoone vanusele tavapärast kulumist või vananemist ja mis ei ole olnud aastaid aktiivses kasutuses. Seega tuleb müügilepingu eseme lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asja omadusi puudutava kokkuleppe puudumisel hinnata seda, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata. Kui müügilepingu eseme seisukord on sellest, mida võis ostja eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata, halvem, on tegemist müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses.
15. Vaatamata eeltoodule on ringkonnakohus menetlusõiguse norme järgides järeldanud ja nõuetekohaselt põhjendanud, et vaidlusalune hoone ei vasta sarnaste hoonete keskmisele kvaliteedile ja seega lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 alusel. Ringkonnakohus tuvastas asjatundja arvamusele viidates, et talumaja puudused ei vasta ca 100-aastase keskmise palkmaja tavapärasele seisundile ning nii lagunenud konstruktsioone on nii vanal hoonel näha pigem harukordne (ringkonnakohtu otsuse p 11.2.2). Kolleegium lähtub asja lahendamisel ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludest ja ise tõendeid ei hinda (vt TsMS § 688 lg-d 3-5).
16. Olukorras, kus kohus on tuvastanud, et müügilepingu eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades ei vastanud ese seda liiki asjade keskmisele kvaliteedile, ei ole vaja täiendavalt hinnata, kas asi vastas müüja avaldatud müügikuulutuses märgitud kõrgemale kvaliteedile.
Ja mille üle jama käis:Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Kairi Kõrkjas (hageja abikaasa) (ostjad) ja Aleksei Dupik (müüja) 13. veebruaril 2017 müügilepingu Saue vallas Kohatu külas asuva Ülevainu kinnisasja ostmiseks. Kinnisasjal paiknes mh kaks elamut: 2008 valminud üksikelamu (uus elumaja) ja vanem talumaja (talumaja). Kinnisasja müügihind oli 210 000 eurot. Müügikuulutuse kohaselt oli kinnisasjal säilinud suurepärases seisukorras 3‑toaline vana talumaja. Enne kinnisasja ostmist tellis hageja Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ-lt hindamisakti, mille kohaselt oli talumaja seisukord välisel vaatlusel hea/rahuldav ning kinnisasja väärtus oli hinnanguliselt 213 200 eurot. 2018. a juulis soovis hageja vahetada talumaja laudist ning avastas laudist lahti võttes, et hoone seinad olid suures ulatuses mädanenud ja palgid akende all plokkidega asendatud ning vundament lagunenud. Hageja abikaasa teavitas 2018. a augustis müüjat ja tema tütart (kostjat II) avastatud puudustest. Müüja tunnistas puuduste negatiivset mõju talumajale ja ütles, et see on vana maja. Hageja tellimusel koostas riiklikult tunnustatud ehitusekspert Ain Luhse 12. juulil 2019 talumaja varjatud puuduste tuvastamiseks ja puuduste kõrvaldamise maksumuse kindlaksmääramiseks arvamuse, mille kohaselt kulub varjatud puuduste kõrvaldamiseks 55 000 eurot. Hageja tellimusel koostas riiklikult tunnustatud kinnisvara hindamise ekspert Virgo Laansoo 15. juulil 2019 arvamuse, mille kohaselt oli kinnisasja väärtus koos talumaja puudustega 181 000 eurot ning ilma talumajata samuti 181 000 eurot.
Lisaks viide avalikule ringkonnakohtu lahendile: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =336063629Müüdud kinnisasjal asuval talumajal olid varjatud puudused, mistõttu ei vasta müüdud kinnisasi kokkulepitud tingimustele. Kinnisasjal asuv talumaja ei ole müügikuulutuses nimetatud suurepärases seisukorras ega hindamisaktis nimetatud heas/rahuldavas seisukorras (asjal ei ole kokkulepitud omadusi), samuti ei sobi see elamuna kasutamiseks (otstarbeks, milleks hageja seda vajas või milleks seda tavaliselt kasutatakse).
Kuigi müüja kinnitas müügilepingu p-s 2.1.5, et talumaja vastab projektile ja seda ei ole ilma õigusliku aluseta ümber ehitatud, on talumaja selle ekspluatatsiooni perioodil oluliselt ilma projektita ümber ehitatud - sellele on paigaldatud ruberoidist tuuletõke, soojustus ja laudis, rajatud on betoonvöö, kohati on palktarindeid asendatud, hoonesse on ehitatud saun ja sanitaarruumid.
Müüja kinnitas müügilepingu p-s 2.1.6, et lepingu esemel ei ole eritunnuseid ega puudusi, millest müüja ei ole ostjat teavitanud. Müüja ei teavitanud hagejat varjatud puudustest, kuigi ta neist teadis või pidi teadma. Talumajal on järgmised varjatud puudused: talumaja vundament ei vasta joonistele ning on lagunenud; talumaja välisseinte palktarindid on osaliselt mädanenud ja hoone konstruktsioonid deformeerunud.
Müüja teadis või pidi teadma puudustest, sest hoone probleemid on olnud pikaajalised ning müüja elas kinnisasjal asuvas talumajas hagejale teadaolevalt alates 1980-ndatest aastatest kuni 2008. aastani. Müüja oli hoone halvast seisukorrast teadlik, sest ta on proovinud hoonet parandada, kuid ta on teinud seda valesti. Hageja ei saanud puudusi avastada, kuna hoonet kattis laudis ja vundamenti betoonvöö. Hageja arvas, et betoonvöö ongi madalvundament, ning laudisega kaetud seinad olid välisel vaatlusel heas seisukorras. Hageja teavitas müüjat ja kostjat II kuu aega pärast puuduste avastamist ega ole minetanud õigust puudustele tugineda. Müüja teadis või pidi teadma puudustest, kuid ei teavitanud neist hagejat.
, pannud kirja mis autol viga ja oleksid aus poiss. See kehtib ka kõike muu müümisega, meil lihtsalt on nii palju sullerid.....kes tahavadki sellega teenida et valetavad......
Nagu öeldakse, kuskil tuleb mõistlikkuse piir ette. Kuid tundub, et mitte juristidel. Põhiline on endale tööd välja mõelda ja lisaks kohtuprotsessid venitada aastatepikkusteks. Eespool näitasin, et riigikohtu kohtunikki (Volens) ajas paljasõnalist juttu ehk sõnad ja teod läksid otsuses ja pärast sellest otsusest meedias jutustades lahku.
ning see on siis ka varjatud puudus:
.