vundament savipinnasel, väga kõrge põhjavesi

[aldas]

Plaan on lasta projekteerida eramu: 1.5 kordne, puitkarkass, ~90m2, ilma keldrita. Küttesüsteemina vanakooli keskküte radiaatoritega. Maja võiks kesta vähemalt 50 aastat, aga mitte igavesti. Projekteerimistingimustes on: lubatud tõsta pinda 30cm, sokkel 40cm.

Kinnistul on väga kõrge põhjavesi. Drenaazida pole võimalik. Märjal kevadel on asukohas vesi 10cm sügavusel (tasane asukoht). Pinnas ise: ~40cm mulda, ~40cm liiva, edasi savi (ei tea veel kui sügavale, peab geouuringu tegema, et äkki paas suht lähedal). Suvel kuivab savini ära. Oletan, et märgumise tõttu kevadel/sügisel mängib (savi)pinnast märkimisväärselt lisaks külmakergetele.

Lugedes jääb silma peamiselt 2 varianti:

a) 1.2m+ sügaval (külmumispiirist all) (lint)vundament
b) killustikul/liival plaatvundament (nimetatakse ujuv?)

Põhilise probleemina tuuakse välja külmakerked, millele peaks vastus olema piisavalt sügav vundament. Aga kui on tegemist leotunud pinnasega, siis niiskema/kuivema aastaaja pinnase tõusmisest/langemiset mööda ei saa. Ehk oma arusaama järgi peaks olema vundament/alus olema nii jäik, et kasvõi ühest nurgast rohkem kerkides, kerkib maja ühtlaselt ("läbi paindumise" asemel), et majas pragusi tekiks.

1.2-1.5m sügavusele (lint)vundament + ja min 0.4m sokkel annab juba keldrikorruse seina kõrguse peaaegu välja. Ehk palju materjali, mida valada/laduda.

Vahel mainitakse ka vai/postvundamente, et kuna maja nii kerge, siis monoliitne vundament olla "liiga" palju. Vai/postvundamendi puhul peaks vundament vist ikka lõpuks moodustama jäiga tala/raami/plaadi, et ebaühtlane pinnase liikumine maja erinevates punktides probleeme ei tekitaks.

Plaatvundament tundub oma puudulike teadmiste juures äkki keeruline, sest põranda all olevatele torudele enam juurde ei pääse. (lint)vundamendi korral võid alla jätta liikumisruumi, kuskaudu (isoleeritud)torudele vajadusel ligipääs.

Kui maja juhtubki vundamendiga ala 5-10cm üles/alla liikuma, mis siis majja sisenevatest/väljuvatest vee/kanalisatsioonitorudest saab? Ära ei "väsi" lõpuks?

Kindlasti lasen projekti pädevatel inimetel teha, kuid soovin ka kõrvale teada ise natuke teooriat ja praktikat. Ma ei soovi kuidagi pädevaid inseneere solvata, kuid soovin natukenegi teada, et päris olukorda ei satuks, kus kaheldava tööeetika või teadmistega tegelane viskab "peas" või "tabelist" lahenduse, mis võib olla korrektne ala paekivipinnasel 4kordsele majale, kuid ei pruugi olla optimaalne sellele pinnasele/majale. Ma ei arva, et tabelis võetud tüüplahendused halvad oleks - aga kuidas hinnata, et lahendus on adekvaatne ja inseneer on süvenud probleemi?

Milline on selline klassikaline lahendus antud (leotunud savi) tingimustes? Mis aspektid üle- ja aladimensioneerima kiputakse või mida unustatakse arvestada? Kindlasti kõik "oleneb" arkitektuuriprojektist, aga vast saame ikka rääkida suures plaanis.

[xxx111]

Lühike vastus...

Kui soovid ise endale asjad selgeks teha siis alusta pinnasemehhaanikast / hüdrogeoloogiast / geotehnikast / ehitusmehhaanikast / staatikast jms...
Seejärel võta ette standardid...

Muul juhul pöördu tõendatud pädevusega spetsialisti (projekteerija / inseneri / geotehniku) poole...
Pädevust saab kontrollida kutseregistrist
Et mitte sattuda olukorda "kus kaheldava tööeetika või teadmistega tegelane viskab "peas" või "tabelist" lahenduse"
võid alati paluda või ise uurida võimalike spetsialistide referentse
Jätaks kõrvale kõik need kel puudub vähemalt tase 7 ja kõik kelle referentsid piirduvad eramutega

[xxx111]

Kui soovid foorumis arutleda siis lisa:
- geoloogiline uuring (sh hüdrogeoloogia)
- planeeritav verikaalplaneering
- planeeritav hoone abs 0
- maja kõik kandeskeleti plaanid / lõiked koos kirjeldusega

[aldas]

Kui soovid foorumis arutleda siis lisa:
- geoloogiline uuring (sh hüdrogeoloogia)
- planeeritav verikaalplaneering
- planeeritav hoone abs 0
- maja kõik kandeskeleti plaanid / lõiked koos kirjeldusega

xxx1, väike tagasiside. Su vastused kipuvad olema vast keskmisele selle foorumi sirvijale poolikud, sest sisaldavad küll tehniliselt täpseid mõisteid, mille mainimine on vast teemas õigustatud, kuid võttes arvesse, et pigem keskmine indiviid siin ei ole diplomeeritud inseneer, siis jääb nende terminite üksinda mainimine sellise pahura inimese mulje (et mida sa tuled selliste, enesestmõistetavate asjadega siia mind segama).
Sinust jääks konstruktiivsema indiviidi mulje, kui sa kasvõi ühe lausega selgitaks (kindlasti sinust rumalamale inimesele), miks sa seda või teist terminit mainid/nõuad. Pealegi oled sa võimeline Eesti keelest aru saama ning tead, et sellele nimekirjale ei ole veel vastust, sest mu esimesed laused annavad aimu, millises faasis "tegemisega" olen.

Kui sa juba oled nõuks võtnud postitusele vastama hakata, kas sa võiks vähemalt siis selgitada, miks ja kuidas sinu arvates ilma neid 4 punktina mainitud asja - sa ei ole nõus edasi arutama? Mõne vajadust ma oskan vist järeldada - mõnda ei oska.

[Urmas]

Plaan on lasta projekteerida eramu: 1.5 kordne, puitkarkass, ~90m2, ilma keldrita. Küttesüsteemina vanakooli keskküte radiaatoritega. Maja võiks kesta vähemalt 50 aastat, aga mitte igavesti. Projekteerimistingimustes on: lubatud tõsta pinda 30cm, sokkel 40cm..

Selmet xxx111 sõimata, püüa parem ise aru saada, et sa ise nagunii ei hakka projekteerima ja foorumlased ei hakka sinu eest seda samuti tegema. Kui need mainitud tingimused laulad ette projekteerijale ja tema juba ütleb ja kui viitsib siis ka arvutab, et kas selliste tingimustega maja on võimalik ehitada selliste tingimustega kohta. Kas sa tõesti arvad, et kui sa pärast projekteerijale ütled, et VE foorumis küll nii ei soovitatud vundmenti ehitada. Küsiks pigem, et kuhu projekteerija sind saadab kui esitad talle selliseid väited- kas veidi pimedamasse kohta või lihtsalt metsa või Kuu peale või uksest välja?

Kinnistul on väga kõrge põhjavesi. Drenaazida pole võimalik. Märjal kevadel on asukohas vesi 10cm sügavusel (tasane asukoht). Pinnas ise: ~40cm mulda, ~40cm liiva, edasi savi (ei tea veel kui sügavale, peab geouuringu tegema, et äkki paas suht lähedal). Suvel kuivab savini ära. Oletan, et märgumise tõttu kevadel/sügisel mängib (savi)pinnast märkimisväärselt lisaks külmakergetele.

Sinna kohta, kus on palju probleeme ja ikka veel on tahtmine sinna ehitada? Ise nimetaks sellist inimest optimistlikuks masohistiks.

Marju Karinil(ÕL-s oli eile artikkel, täna enam ei ole ja ei viitsi otsida) on õigus, et tänapäeval on liiga palju inimesi hellikuteks kasvatatud, kes ei saa aru arvamuse otsekohesest väljaütlemistest ja tõlgendavad seda isikliku solvanguna ning süüdistavad kommentaatorit negatiivsuses.

[xxx111]

Kui sa juba oled nõuks võtnud postitusele vastama hakata, kas sa võiks vähemalt siis selgitada, miks ja kuidas sinu arvates ilma neid 4 punktina mainitud asja - sa ei ole nõus edasi arutama?

Mina tunnistan, et ilma mainitud infota mina nõu anda ei oska...
Miks - sest puuduvad tehnilised lähteandmed mille põhjalt võiks mingit nõu anda...
Ja "umbes midagi arvata" ei tahaks - kasvõi ainuüksi seepärast, et ilma "taustapildita" võin "rappa panna"...

...ning tead, et sellele nimekirjale ei ole veel vastust, sest mu esimesed laused annavad aimu, millises faasis "tegemisega" olen...

Siis ongi soovitus, et esimene asi on need tegevused...

PS
Ma ei ole pahur (muidu ei kommenteeriks üldse)
Üritan selgitada, et ilma adekvaatse infota pole võimalik anda adekvaatset nõu
Ja kui keegi väidab vastupidist siis ma väidan, et ta eksib...

[Kalvis]

Tööd püüad teha suvel siis ei tule vundamendikraavi vett. Kui natuke tuleb, pumpad ära.
Ise teeks lintvundamenti, kaevad kopaga kraavid kindlasti külmumissügavusest allapoole. Edasi saalungid ja valaks monoliitbetooni. Valamise ajal võib isegi vesi sees olla, betoon vett ei karda.
Betoon põhjavett ei karda ega ka külmumist. Seega kui vundament on allpool külmumispiiri siis on kõik OK.
Savi kandevõime on piisav su maja jaoks.

Samamoodi võid teha postvundamendi kui on kerge maja.

[xxx111]

Toon kohe näiteks Kalvise kommentaari...
Kuidas on võimalik Kalvise kirjutatut võtta adekvaatse infona nt teadmata hoone abs 0-?
Ja see pole ainuke "küsimärk"...

[xxx111]

Projekteerimistingimustes on: lubatud tõsta pinda 30cm, sokkel 40cm.

Kinnistul on väga kõrge põhjavesi. Drenaazida pole võimalik. Märjal kevadel on asukohas vesi 10cm sügavusel (tasane asukoht). Pinnas ise: ~40cm mulda, ~40cm liiva, edasi savi...

Püüame midagi arvata selle põhjal
Lisame, et nimetatud liivast ei tea midagi aga oletame, et on "normaalne"

Eemaldame 40cm mulda
Täidame kogu ala 60cm so oleme tõstnud 20cm
Hoone aluse täidame liivaga, hoone ümber võime täita ka "muuga"
Hoone aluse tihendame kiht-kihilt
Iga tihendatud kihti "mõõdame"
Tihendustegur min 0,95, E1 min 60 MPa, E2/E1 max 2,2
Tõstame sokli, mis tähistaks ka 0-i 40cm sellest täidetud pinnast
Esialgse liiva peale on meil seega KM -1000
Paneme vundamendi KM -1200
See teeb planeeritavast maapinnast KM -800
Teeme madala süvisega lintvundamendi, soojustame vertikaalselt ja horisontaalselt
Taldmiku teeme betoonist paksusega 200mm
0-ni laome betoonõõnesplokist / armeerime ja betoneerime täis (5 rida)
Taldmiku laius vastavalt koormustele ja liiva kandevõimele (ARVESTADES KANDEVÕIMET VEES JA ARVESTADES, ET ALUSE SAVI KANDEVÕIME ON LÄHEDANE LIIVAGA)

[Kalvis]

Toon kohe näiteks Kalvise kommentaari...
Kuidas on võimalik Kalvise kirjutatut võtta adekvaatse infona nt teadmata hoone abs 0-?
Ja see pole ainuke "küsimärk"...

Mis see siia puutub. Kui tahad küsijale vundamenti projekteerida, alusta temalt andmete küsimisega (võid seda privas teha) ja ära süüdista teisi, kes ei projekteeri vundamenti küsijale

[xxx111]

Toon kohe näiteks Kalvise kommentaari...
Kuidas on võimalik Kalvise kirjutatut võtta adekvaatse infona nt teadmata hoone abs 0-?
Ja see pole ainuke "küsimärk"...

Mis see siia puutub. Kui tahad küsijale vundamenti projekteerida, alusta temalt andmete küsimisega (võid seda privas teha) ja ära süüdista teisi, kes ei projekteeri vundamenti küsijale

Väga otseselt puutub...
Ei taha vundamenti projekteerida, vaid viitan, et polegi võimalik nende andmete põhjalt midagi arvata
Ühtlasi on Sinu kommentaar ilma andmeteta "puudulik"
Ja "puudulik" kommentaar on halvem kui puuduv kommentaar...(kui teemaalgataja "sõnast võtab")

[Kalvis]

Antud info alusel oli võimalik vastata adekvaatselt. Kui sa ei suuda siis sina jäta vastamatta.

[xxx111]

Antud info alusel oli võimalik vastata adekvaatselt. Kui sa ei suuda siis sina jäta vastamatta.

Ma ei tahaks olla "norija" - kuid kas sama adekvaatselt nagu teemas "sarikad seinal"?
Aga selles olen nõus - eks teemaalgataja ise peab otsustama mis infot kasutab / mida sellega teeb...

[Kalvis]

Antud info alusel oli võimalik vastata adekvaatselt. Kui sa ei suuda siis sina jäta vastamatta.

Ma ei tahaks olla "norija" - kuid kas sama adekvaatselt nagu teemas "sarikad seinal"?
Aga selles olen nõus - eks teemaalgataja ise peab otsustama mis infot kasutab / mida sellega teeb...

Seal samamoodi lõugad ebaviisakalt ja tormad projekteerima. Loodetavasti küsija sai sult vajalikud sarikate mõõtmed koos sammu tihedusega, kuigi mina su vastuses seda ei näinud. Aga see oli asi mida küsija ootas.
Mina pole plaaninud küsijale teha projekteerimise arvutusi, kuigi sarikate ja vundamentide kohapeal olen neid teinud. selleks võtku küsija omale projekteerija, kes vastutab ka lõppandmete õigsuse eest. (sarikate puhul oligi ju see minu põhimärkus). Foorumis ma valikult ei projekteeri.

[xxx111]

Antud info alusel oli võimalik vastata adekvaatselt. Kui sa ei suuda siis sina jäta vastamatta.

Ma ei tahaks olla "norija" - kuid kas sama adekvaatselt nagu teemas "sarikad seinal"?
Aga selles olen nõus - eks teemaalgataja ise peab otsustama mis infot kasutab / mida sellega teeb...

Seal samamoodi lõugad ebaviisakalt ja tormad projekteerima. Loodetavasti küsija sai sult vajalikud sarikate mõõtmed koos sammu tihedusega, kuigi mina su vastuses seda ei näinud. Aga see oli asi mida küsija ootas.
Mina pole plaaninud küsijale teha projekteerimise arvutusi, kuigi sarikate ja vundamentide kohapeal olen neid teinud. selleks võtku küsija omale projekteerija, kes vastutab ka lõppandmete õigsuse eest. (sarikate puhul oligi ju see minu põhimärkus). Foorumis ma valikult ei projekteeri.

1. Vaidlen vastu sellele mida teemaalgataja küsis:

Kas vahelaest 1 m kõrgemale ulatuvale seinale on joonisel näidatud viisil ok sarikaid toetada või mitte.

Sinu vastused:

See pilt on ju klassika.
Nii just tehaksegi.
Küsija ja vist mõni veel pole aru saanud, et A kujuga katusel on jõud tasakaalus ja ei vaja mingeid täiendavaid ise välja mõeldud konstruktsioone.

Ja minu vastus Sinule on jätkuvalt, et see mida räägid pole õige...

2. Minu vastuses ON terve katusekonstruktsiooni kirjeldus:

Tegin arvutused Sinu esimeses postituses viidatud geomeetriaga
Katuse omakaaluks arvestasin 0,8 kN/m2
Sarikad 45x195 C24 (tugevus tagatud ka 45x145 aga läbipaine "üle")
Sarikate samm 600
Penni pole
Harjatala 200x400 GL28h L8000 (tugevuse poolest saaks ka väiksemaga aga läbipaine "üle")
Ise teeks 8m harjatalaga - jätab Sulle võimaluse tulevikus "suurel pinnal laamendada nii nagu pähe tuleb"

PS
Ma ei näe, et ma oleks "ebaviisakalt lõuanud"
Kas keegi peale Kalvise näeb?
Otsekohesus ja konkreetsus pole ebaviisakus...

PPS
Ebaõiged / ebakorretksed kommentaarid on ükskõik millisele teemaalgatajale halvem "sisend" kui puuduv kommentaar...

[Küülaline]

Kas keegi peale Kalvise näeb

Ei näe, ära pane tähele, isand Kalvis on ju väga erinevates teemades tuntud "ekspert".

[Äärenurk]

Kinnistul on väga kõrge põhjavesi. Drenaazida pole võimalik. Märjal kevadel on asukohas vesi 10cm sügavusel (tasane asukoht). Pinnas ise: ~40cm mulda, ~40cm liiva, edasi savi (ei tea veel kui sügavale, peab geouuringu tegema, et äkki paas suht lähedal). Suvel kuivab savini ära. Oletan, et märgumise tõttu kevadel/sügisel mängib (savi)pinnast märkimisväärselt lisaks külmakergetele.

Aga kui on tegemist leotunud pinnasega, siis niiskema/kuivema aastaaja pinnase tõusmisest/langemiset mööda ei saa.

Miks arvad, et mängib? Eriti arvestades seda, et savi veesisaldus ei muutu.

Kui maja juhtubki vundamendiga ala 5-10cm üles/alla liikuma, mis siis majja sisenevatest/väljuvatest vee/kanalisatsioonitorudest saab? Ära ei "väsi" lõpuks?

Kui torud puruks pole läinud, siis vahepeal jookseb solk tagurpidi

[xxx111]

Vajumite / "liikumise" kohta...
Konstruktsioonide seisukohalt pole niivõrd oluline vajumi suurus kuivõrd erinevate "piirkondade" vajumite erinevus...

[Äärenurk]

Selmet xxx111 sõimata, püüa parem ise aru saada, et sa ise nagunii ei hakka projekteerima ja foorumlased ei hakka sinu eest seda samuti tegema.

Minu arust küll teemaalgataja kedagi ei sõima. Tema mõtted:

Kindlasti lasen projekti pädevatel inimetel teha, kuid soovin ka kõrvale teada ise natuke teooriat ja praktikat. Ma ei soovi kuidagi pädevaid inseneere solvata, kuid soovin natukenegi teada, et päris olukorda ei satuks, kus kaheldava tööeetika või teadmistega tegelane viskab "peas" või "tabelist" lahenduse, mis võib olla korrektne ala paekivipinnasel 4kordsele majale, kuid ei pruugi olla optimaalne sellele pinnasele/majale. Ma ei arva, et tabelis võetud tüüplahendused halvad oleks - aga kuidas hinnata, et lahendus on adekvaatne ja inseneer on süvenud probleemi?

Ikka tahad kontrollida ja veenduda, et keegi üle jala ei teeks. Kutsetaseme number üksi ei pruugi olla näitaja, mõnel mehel on see ka ära võetud.

[Äärenurk]

Edasi saalungid ja valaks monoliitbetooni.

Milleks lisaliigutusi teha? Paraja laiusega kraav savisse ja betoon sisse.

[xxx111]

Edasi saalungid ja valaks monoliitbetooni.

Milleks lisaliigutusi teha? Paraja laiusega kraav savisse ja betoon sisse.

Nii huvi pärast...
Milleks sinna savisse "on vaja ronida"...

[Äärenurk]

Jutt oli, et allapoole külmumispiiri...

[xxx111]

Jutt oli, et allapoole külmumispiiri...

Selge...
Milleks on omaette küsimus...
Aga eks teemaalgataja peabki siit ise endale mõtted "välja nokkima"

[Küülaline]

Jutt oli, et allapoole külmumispiiri

Maapinda tõsta maja ümber oleks vast mõttekam?

[xxx111]

Jutt oli, et allapoole külmumispiiri

Maapinda tõsta maja ümber oleks vast mõttekam?

Vt eespool kommentaar võimaliku lahenduse kohta - 13 Mär 2023, 11:21 (arvestades seda mis teada on)