Õppige tundma seadusi!

[pikk88]

Huvitav, kas nüüd vaadatakse ka ülejäänud veevõtukohad kriitilse pilguga üle või lastakse asjal vanaviisi edasi minna?
https://www.postimees.ee/7748166/pisipo ... -kehtetuks

[ping]

Nagu näha ka siinses "käsitsi veetava mootorpritsini" jõudnud arutelust, siis seadusi tõesti ei tunta!

Nimelt "Veevõtukoht", millele kehtivad päästeameti poolt seatud erinevad nõuded on näha sellel pildil vasakul asuv PUNANE hüdrant, mis on maaaluse toruga ühendatud kustutusveehoidlaga.


"Kustutusvee hoidla" on eraldi seisev, kinnistu omaniku poolt rajatav ja hallatav rajatis, mille vormistamise lahendused ei ole päästeameti asi (peale mahutavuse).
Kustutamise käigus pole ühegi päästja liginemine veekogule vajalik, kui tuletõrje veevõtukoht on nõuetekohaselt vormistatud.

Juba aastaid loetakse "veevõtukohaks" hüdranti, mis on MAAALUSE TORUGA seotud veekoguga ja pole vahet, kas veekogu on tehislik või looduslik, et talvel ei peaks keegi hakkama lume alt otsima ohtlikku kallast.

Antud "eludele ohtliku rajatise" tekkimises on süüdi kinnistu omanik, arhitektid ja planeerijad, kes jätsid arvestamata elementaarsed ohutusnõuded.

Ohutustehnika rikkumisena on nendel piltidel näha, et ka päiksepaneelide maapaigaldis on nõuetekohase aiaga piiramata.

https://www.postimees.ee/7748166/pisipo ... -kehtetuks
Avatud territooriumil asuv eluohtliku pingega paneelipaigaldis peaks ka olema piiratud tõkkega.

[kunn24]

Kust tuleneb paneelidele aiaga piiramise nõue? Elukohtliku pingega on ka kodune elektripaigaldis, vanasti võis eriti eluohtlikuks lugeda televiisorit, kus oli 15- 25 kV kinesoobi kiirendusanoodi pinge, mis oli rakendatud tervele kinesokoobi korpusele. Kui vaja kõike ja kõikjal absoluutselt ohutuks muuta, siis tuleks kõik vähedegi ohtlikuna näivad kohad piirata ja lapsed ketti panna.

Lüganuse VV tunnistas tiigi kasutusloa kehtetuks ja kohustas rajama kinnise veevõtuallika. Tähtaegadest juttu ei ole ja kasutusloa kehtetuks tunnistamine ei muuda tiiki olematuks. Kusjuures halduakti laadses olluses oli ette heidetud, et värav oli lukustamata, st halduorgani tegevuse mõõdukuse ja eesmärgipärasuse kriteerimust lähtuvalt pidanuks kohustama panema värava lukku ja vb olla uputama tiiki 1 redeli. Lisaks jätab see käik toimiva õmblusettevõtte formaalselt tuletõrje veevõtukohata, mis iseenesest loob ohtu veel juurde. Tüüpiline KOV-i tühikargamine.
https://atp.amphora.ee/lyganusevv/index ... =20&page=2

Sellise rajatise sellisel kujul ehitada laskmine, kui ka nüüd kasutusloa kallale tormamine, kui põhiline etteheide oli see, et värav polnud lukus ja basseini serv libe, näitab, et Lüganuse VV-s on suht aruta kanad.

[ping]

Kust tuleneb paneelidele aiaga piiramise nõue? ...

Ohutustehnika juhenditest, et kui kaugel on inimese puuteulatusest voolujuhtivad osad ja kuidas on need kaitstud puute eest.
PV paigaldised on küll niiskuskindlad aga nende vandaalikindlus on vägagi küsitav.
(Ka Eestis on terveid paneeliparke varastatud ja isegi katuselt.)

(Näiteks kõrgepinge alajaamades ei tohi lahtiste jalanõudega (sandaalid, plätud) viibida, sest isegi ilma puuteta lendavad seal sädemed jalgade ümber.)

[Walter2]

Kas paneelipargi aiaga piiramise nõue kehtib vaid avalikust ruumis ligipääsu võimaluse korral või peab ka eramaal juba aiaga piiratud kinnistul asuv päikesepark veelkord aiaga piirama?

[kunn24]

Ohutustehnika juhenditest, et kui kaugel on inimese puuteulatusest voolujuhtivad osad ja kuidas on need kaitstud puute eest.

Topeltisolatsiooniga kaablid/ juhtmed ei ole inimese jaoks pinge all olevad osad. Voolujuhtivad küll. Selles mõttes pane mõisted korda, et me ei jutustaks seast ja käost. Kuni 1,7 m kõrguselt tungivalt soovitav on kaitsetoru, kus on võimalik kaabli meh vigastus, üle selle tehku, mis tahab. Kui ikka tahab kaablit koorida, siis miks peab veel aed teda segama?

Kui viitad eeskirjale, paluks konkreetselt sättele.

Ja milleks õudusfilmist võetud näide KP ajamaast, ?

[ping]

Voolujuhtivad küll. Selles mõttes pane mõisted korda, et me ei jutustaks seast ja käost. Kuni 1,7 m kõrguselt tungivalt soovitav on kaitsetoru, kus on võimalik kaabli meh vigastus, üle selle tehku, mis tahab. Kui ikka tahab kaablit koorida, siis miks peab veel aed teda segama? ...
... Ja milleks õudusfilmist võetud näide KP ajamaast, ?

PV maapaigaldised on kuni 1500V paneelipingega ja kuidas ettekujutada, kui kõik naba kõrgusel olevad pingestatud juhtmed ajada torusse?
Või kui keegi läheb paneeli klaasi tekkinud mõra näppima.

Näide ei ole mitte õudusfilmist vaid omal kogetud alajaamas, kus isegi teist inimest puudutades käivad sädemed.

[ping]

Kas paneelipargi aiaga piiramise nõue kehtib vaid avalikust ruumis ligipääsu võimaluse korral või peab ka eramaal juba aiaga piiratud kinnistul asuv päikesepark veelkord aiaga piirama?

Hetkel ei tea, et piirdeaia kaugus ohualast oleks määratud ja seega võiks kaugem aed samahästi sobida.
Muidugi, kui oma lapsed läheduses mängivad, siis peaks neile hoiatussõnad peale lugema, et nad midagi ise näppima ei läheks ja igaks juhuks punase joone maha vedama.
Et nad kuskil sädemeid või suitsu märgates ise uurima ei hakkaks vaid sellest kohe teavitaksid.
(Vigased pistikühendused hakkavad keset päeva suitsema aga õhtuks jahtuvad jälle maha.)

[Urmas]

Antud "eludele ohtliku rajatise" tekkimises on süüdi kinnistu omanik, arhitektid ja planeerijad, kes jätsid arvestamata elementaarsed ohutusnõuded.

Nagu enne ei oleks võinud seda seadusesse või "standardisse" sisse kirjutada piirdeaia nõude? Arvan, et seda saab nimetada tagantjärgi tarkuseks. Olen seda "tagantjärgi tarkuse" hüpoteetilist situatsiooni siin foorumis kunagi maininud, et oodake ainult kuni mõni väike laps jätab oma elu sinna Päästeameti poolt nõutavasse veevõtutiiki ja siis alles hakatakse mõtlema, et kuidas saaks selliseid traagilisi juhtumeid vältida. Ping, sa peaks seadusi ju tundma ehk seadus ja selle täitmine taandub alati selleni, et kõik mis ei ole kohustuslik ja ei ole keelatud on lubatud.
Ma ei ole veel näinud ühtegi PV põldu, millel oleks aed ümber ega ei ole märganud, et PV paneelide põld oleks tähistatud siltidega "Eravaldus" või "Ettevaatust, PV paneelidele lähenemine keelatud, tapab!".
Oma teada ei ole mingi pabistaja iga pisiasja suhtes, kuid nüüd ma ei tea kas see, et vahest oskan ette näha ka asja negatiivseid külgi või situatsoone on mu negatiivne iseloomujoon? Lähtun põhimõttest, et positiivseid omadusi pead olema alati tunduvalt rohkem kui negatiivseid. Mõningaid negatiivseid omadusi saab hiljem kuuta posiivseks.

[kaimagk]

Antud "eludele ohtliku rajatise" tekkimises on süüdi kinnistu omanik, arhitektid ja planeerijad, kes jätsid arvestamata elementaarsed ohutusnõuded.

Ma ei ole veel näinud ühtegi PV põldu, millel oleks aed ümber ega ei ole märganud, et PV paneelide põld oleks tähistatud siltidega "Eravaldus" või "Ettevaatust, PV paneelidele lähenemine keelatud, tapab!".
.

.......siin 3 sekundi oting andis küll aiaga piiratud päikesepargi.....peab rohkem ringi liikuma siis näeb ...
https://www.err.ee/938661/eesti-energia ... ektrijaama

[Urmas]

.......siin 3 sekundi oting andis küll aiaga piiratud päikesepargi.....peab rohkem ringi liikuma siis näeb ...
https://www.err.ee/938661/eesti-energia ... ektrijaama

Ju ma ei ole auto aknast sattunud nägema EE energiapõlde. Homme sõidan koju Ida-Virumaalt ja kui meelest ei lähe, võin kinni pidada ja pilti teha ühest PV põllust. Kelle oma on see PV põld on, ei oska öelda. Tean ka, et Märjamaalt Koluvere suunas välja sõites on praktiliselt kohe vasakule poole suhteliselt suur PV põld ja seal kindlasti ei ole aeda ümber.
Selle juhtumi valguses https://lounapostimees.postimees.ee/774 ... e=15223434
Kas sa näed selle PV põllu ümber aeda? Mina ei näe. Mis juhtuks kui tänasel hetkel kunagine "paljasjalgne Tõnisson" oma rännutuhinas Läti Vabariiki ja päiksepaistelise ilmaga tema otsetee oleks kulgenud otse läbi nende PV paneelide põllu? Kasutaja ping, sama küsimus ka sulle. Miks antakse taolistele paigaldistele kasutusluba kui sinu väidete järgi peaksid sellised ehitised olema aiaga piiratud? Ja selliseid PV põlde on tekkinud ikka väga palju. Milles on probleem? Seadusandluses? Jälle kuni esimesete ohvriteni? Miks enne sellistele asjadele ei mõelda? Muidu räägitakse küll igatsugu ennetustööst ja kasutatavatest ennetusmeetmetest. Kui paneelide ühendused on nii ohutud, siis milleks piirded?

[ping]

Antud "eludele ohtliku rajatise" tekkimises on süüdi kinnistu omanik, arhitektid ja planeerijad, kes jätsid arvestamata elementaarsed ohutusnõuded.

Nagu enne ei oleks võinud seda seadusesse või "standardisse" sisse kirjutada piirdeaia nõude? ...

Lähtudes kehtivast Ehitusseadustikust, on kirjutatud nõue, et:

§ 8. Ohutuse põhimõte
Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu.
Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile.
Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist.

https://www.riigiteataja.ee/akt/1050320 ... %20tervist.

Kõik ehitusega seotud ohutustehnilised alamad seadusandlikud aktid lähtuvad sellest.

Kuna nii veehoidla ja elektritootmisseade on ehitusloa ja kasutusloa kohustusega rajatised, siis antud juhul on eksinud ka KOV, kes on ohtlikule rajatisele väljastanud kasutusloa.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... Lisa_1.pdf
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... Lisa_2.pdf

Kui kasutusluba ei oleks olnud väljastatud, siis ei oleks saanud kasutusluba ära võtta.

Ehk antud juhul on KOV väljastanud kasutusloa juba ühe inimese tapnud rajatisele ning ka samal kinnistul olev elektritootmise rajatis vajab sammuti kasutusluba.

Praegu on hea meedias Päästeametit parastada, peaasi et keegi muid ohtlikke asju ja korralagedust ei märkaks.

[Urmas]

Olgu, kuid kasutusloa andmisest keeldumiseks põhjuseid ju ei olnud. Kui KOV oleks hakanud nõudma piirete ehitamist, siis tiigi omanik oleks KOV andnud kohtusse, sest seadus ei kirjuta konkreetselt ette, mida tuleb ette võtta ohutuse tagamiseks. Isegi EhS järgi "hea ehitustava" alla kuuluvaid konkreetseid nõudeid ei ole. Veevõtutiik ei olnud ju koduhoovis, vaid võõral territooriumil. Siin võiks küll midagi ka lapsevanemale ette heita, kuigi see enam midagi ei aita. Kui selle juhtumi puhul oleks veevõtutiigi omanik tiigi perimeetri ümber torganud paar silti kirjaga "Veevõtu tiigile lähenemine/minek keelatud", siis kas sellest oleks piisanud? Oskaks 1,5 aastane laps seda teksti lugeda ja sellest aru saada? Vist ei. Kahjuks on kellegite lobitööna tehtud meie EhS ikka väga ümmarguseks, mida saab igatmoodi tõlgendada. Miks ei võiks olla sellele 8-le paragrahvile viide standardile ja teha see vastava valdkonna ministri määrusega kohustuslikuks. Kui standardit ei ole, siis tuleb see välja mõelda.
KOV heakorrareeglitega on paika pandud lemmikloomade pidamise reeglid ja pead neid hoidma kinnisel(aiaga) territooriumil või rihma ja nüüd ei ole suutnud 30+ aastat eksisteerinud EV sellist asja ette näha, et loomad või inimesed võivad uppuda tarastamata veevõtutiiki. Imelik nagu?

[kunn24]

Kui KOV oleks hakanud nõudma piirete ehitamist, siis tiigi omanik oleks KOV andnud kohtusse, sest seadus ei kirjuta konkreetselt ette, mida tuleb ette võtta ohutuse tagamiseks.

Vaevalt keegi mingi tiigi ümber aia nõudmise pärast oleks kohtuidpidi jooksnud, oleks ära tehtud, kui VV-s olnuks veidi asisemad. Kogu selle VV siblimine mitte ühestki aspektist ei jäta head muljet.

Kui selle juhtumi puhul oleks veevõtutiigi omanik tiigi perimeetri ümber torganud paar silti kirjaga "Veevõtu tiigile lähenemine/minek keelatud", siis kas sellest oleks piisanud? Oskaks 1,5 aastane laps seda teksti lugeda ja sellest aru saada?

Tiigi omanik väidetavalt ei pannud väravat kindlalt kinni. Tavaliselt jamad siis juhtuvadki, kui kokku saavad erineva kaliibriga oinad ja lambad. Kuid nagu ütlesin, absoluutset ohutust ei saavuta või läheb see nii kulukaks, et ühiskond ei kannata välja.

PIng kirjutas:

PV maapaigaldised on kuni 1500V paneelipingega ja kuidas ettekujutada, kui kõik naba kõrgusel olevad pingestatud juhtmed ajada torusse?
Või kui keegi läheb paneeli klaasi tekkinud mõra näppima.

1. Paneeli paigaldised ei ole 1500 V pingega, vaid inverteri optimaalne on 400- 800 V. Tõsi, tühijooksul võib olla kuni 1100 V, aga see on ka piir, millest üle ei tohi minna ka külma ilmaga. Osa pistikuid on küll normeeritud 1,5 kV. Samas, kui leiad inverteri, mis töötaks 1500 V-ga, palun viita.
Näiteks mul on 550W Leaptoni paneelid, millel on paneeli tootja kohe kirjutanud max 18 tk järjest. STC Open Circuit Voltage 49,8 V.
2. Inverter kontrollib paneelide isolatsioonitakistust ja kui see järsku muutub, lükatakse inverter välja. Sisuliselt on inverteris lekkevoolu kontroll.
3. Paneelid on kõik ekvipotentsiaalijuhiga ühendatud. Maapealsed paneelide raamid on rammitud maasse, st on kordusmaandused. Kui on vundamendil, siis tehakse juurde maanduskontuurid.
4. Osadel inverteritel on ka elektrikaare tuvastus.
5. Alalisvooluahel on Maa suhtes jagatud +/- pinge alla läbi suure takistusega takistite ehk kui paneelid väljastavad 600 V, siis raami suhtes saab 300 V, kui võtta kinni 1-st paljandunud juhtmest, ei juhtu midagi, kuna rakendub islotsiooni kontroll ja paneeli kett lülitatakse "hõljuma", lisaks vaata p 2.
6. Inverteriga ühendamata paneeliketti 1-st otsast puutudes, kui paneelide isolatsioon on korras, vooluringi ei teki. Võib saada mahtuvusliku litaka.
7. Kui kahtled, võid testida inverteri kaitsete rakendumist imiteerides ahelas inimese takistust näiteks 1 kOhm (teine ots PE juhi küljes). Samuti võid ühendada ahelasse kas tundlikud alalivoolu ampertangid või milliampermeetri.

Kogu lugupidamise juures ürita vähem umbluud ajada, muidu mõni loll ametnik hakkabki vinti üle keerama.
Alajaama nali oli korralik tase, tunnustan. Ilmselgelt sellisesse alajaama, kus koroona on õhus, keegi sisse ei lähe. Lisaks on seal kas surõhu-, vaakum- või elegaasi ahelad metallkorpustes, kaablitel maandatud pooljuhi kiht jne. Läbi teraskaitsete või -võrkude elektriväli ka ei levi. Nimetatakse varjeks- peaksid teadma. Koroona hakkab tekkima väljatugevusel kuivas õhus ca 1 kV/mm kohta. Siis peab seal ikka midagi väga valesti, kui personalini küünib selline EV tugevus.

Lisaks pilt standardist EVS 812- 7:2018, kuidas kaablid peavad paiknema. See, kui mõni on nad visanud nagu Jumal juhatas ja kontrolli läbis, ei tähendada, et jobude pärast peab kohe aedu hakkama rajama. Kuid eks me areneme ja lollid on leidlikud. Samas iga pikema aia vältimatuks osaks on auk või mitu. Möönan, et standardi nõue on täitmiseks veidi võimatu ja sõnastus veidi vildakas, kuid vähemalt 1,7 m kõrguseni peaksid olema nii (veidi rohkem) kaitstud. Keegi ei keela paigaldada vanast ajast tuntud pealuuga silte: Ära roni- tapab! Siis on ka kindel, et paneelidega maja pritsumehed kustutama ei hakka.

[ping]

...1. Paneeli paigaldised ei ole 1500 V pingega, vaid inverteri optimaalne on 400- 800 V. Tõsi, tühijooksul võib olla kuni 1100 V, aga see on ka piir, millest üle ei tohi minna ka külma ilmaga. Osa pistikuid on küll normeeritud 1,5 kV. Samas, kui leiad inverteri, mis töötaks 1500 V-ga, palun viita.
....

Tänapäeval on PV paneelid sertifitseeritud pingeni 1500V.
Stringi enda alalispinge saab ületada 1000V ja kuna käesoleval ajal kasutatakse otsesidestuses trafota invertereid, mis võivad olla ühenduses faasijuhiga, siis tuleb stringipingele liita juurde max faasipinge.

Vanasti, kui inverterid olid trafoga, siis loeti võrguinverteri siringipingeks kuni 1000V ja sellest on leida kirjandusest erinevaid numbreid.

Mida suurem on paigaldis ja suurem vahe paneelide ja inverteri vahel, seda kõrgemale tõstetakse stringipinge, et vähendada kadusid pikkades juhtmetes.

[kunn24]

Trafota lülituses on iga faasi pinge +/- 360 V tipuväärtustena, kui eeldada eff pinget inverteri töötamisel faasis 250 V. Ehk faasi pinge ei tõsta lisaks stringi pinget. Võta vaheldi skeem ette. Mõiste VAHELDUVpinge tähendab ta polaarsuse vaheldumist ja string toidab vaheldi mõlemaid polaarsusi sümmeetriliselt ehk tema pinge jaguneb PEN-i suhtes +/- pool stringi enda pingest. Kui alltoodud inverter töötab optimaalse maksimumil 720 V, ei saa paneeliketi kuskilt otsast rohkem kui 360 V + pluss "pingelang" ahela lõpus. Nii, et jutud 1500-st voldist on tugevalt üle paisutatud.

Edasi näiteks sellise eluka andmed: https://www.onninen.ee/huawei-pv-invert ... m=inverter

MPP-jälgijate arv
10
MPP-pinge
200 … 1000 V
Max sisendpinge
1100 V
Max sisendvool
20 A
Sisendpinge (mõeldakse optimaalset, minu täiendus)
600 … 720 V
Suurim sisendvool, kui DC
20 A

Lihtsustatud põhimõtteskeem https://www.researchgate.net/publicatio ... verter.jpg

NB! Ei tohi unustada, et trafo on ahelas siiski olemas, nimelt alajaama Y-ühenduses sekundaarmähisega trafo, mille kaudu tuleb neutraal keskpunktina inverterisse sisse. Ja see neutraal on maandatud. Neutraali kaudu toimub inverteris 0-järgnevuse kontroll ehk isolatsioonirikete tuvastamine.

[Kalvis]

Lisaks vahemõrkusena - PP ona tavaliselt isoleeritud DC pinge, st, maa suhtes pinget pole. Mingi pinge siiski on kuna mahtuvuslik leke on igal juhul ja me ei tea kas inverteris võib ollagi tehniliselt mingi maanduspunkt rajatud

[ping]

Ei maksa tõestada siin, et mida ei saa rikke puhul juhtuda!
Lugege Saksa materjale PV paigaldiste ohutuse kohta, sealt on need juhendmaterjalid pärit ja võibolla leiate põhjendused ka.

[Walter2]

Mis juhtuks kui tänasel hetkel kunagine "paljasjalgne Tõnisson" oma rännutuhinas Läti Vabariiki ja päiksepaistelise ilmaga tema otsetee oleks kulgenud otse läbi nende PV paneelide põllu? Kasutaja ping, sama küsimus ka sulle. Miks antakse taolistele paigaldistele kasutusluba kui sinu väidete järgi peaksid sellised ehitised olema aiaga piiratud? Ja selliseid PV põlde on tekkinud ikka väga palju. Milles on probleem? Seadusandluses? Jälle kuni esimesete ohvriteni? Miks enne sellistele asjadele ei mõelda? Muidu räägitakse küll igatsugu ennetustööst ja kasutatavatest ennetusmeetmetest. Kui paneelide ühendused on nii ohutud, siis milleks piirded?

Lollid on väga nutikad. Samas on jalad maas maamees see viimane kelle jaoks PV paigaldis on ohtlik - peamine "klientuur" on ikka igasugu lillelapsed, hipsterid, erinevate asjade kallistajad, röökurid ja muidu moodsal ajal sisse imporditud moodsate perverssuste viljelejad, kes ronivad näit. paneelide otsa selfisid tegema või sinna alla vihmavarju. Tegelikult peaks pistikupesad ka ära keelama kuna nendekaudu on surmav allikas toodud otse inimeste eluruumidesse. Selleks ei pea isegi loll olema et võtta käärid ja need pistikupessa toppida. Keelame ära? Kõik see fahmiil vastavale koolitusele saata kuidas pistikupesa ohutult käidelda?

[Prill]

See PV paneelipargi kui rajatise ohtlikkus, mis peaks olema aiaga piiratud, tekitab loogikas küsimusi, eriti teiste rajatiste valguses. Võtame näiteks tänavad, teed, raudteed, mis on samuti rajatised, kas inimese teele sattumine (olgu tahtlik või tahtmatu) võiks olla ohtlik - kui on ohtlik, kas peaks ehk aiaga piirama.
Või tänavu kevadel paljud kraavid on triiki vett täis - ja need ohukohad täiesti piiramata ning laps või suur võib sinna end ära uputada.

Kuskil seda ohuteemat ühiskonna seisukohalt ka kirjeldati, kuidas oht inimese elule ja tervisele ning sellele reageerimine on rohkem suhteline. Näiteks toodi liiklus, kus järjepidevalt hukkub ja saab viga märkimisväärne hulk inimesi, ent selle välistamiseks radikaalset (nt liikluse keelustamine või nt 10-20km/h piirkiiruse kehtestamine) midagi ette ei võeta.
Olla nii, et inimene vaatavat kasu/kahju suhet ja kui tihti hüve/kasu ületab kahju, isegi kui kahjuks on inimelu, peetakse seda aktsepteeritavaks.

[kunn24]

Ei maksa tõestada siin, et mida ei saa rikke puhul juhtuda!
Lugege Saksa materjale PV paigaldiste ohutuse kohta, sealt on need juhendmaterjalid pärit ja võibolla leiate põhjendused ka.

Rikke puhul saab palju juhtuda, see ju ongi rike.
Anna mõni materjal ja peaks ka olema viiteid ärapõlenud teismelistele PV pargis.

[Walter2]

Kuskil seda ohuteemat ühiskonna seisukohalt ka kirjeldati, kuidas oht inimese elule ja tervisele ning sellele reageerimine on rohkem suhteline. Näiteks toodi liiklus, kus järjepidevalt hukkub ja saab viga märkimisväärne hulk inimesi, ent selle välistamiseks radikaalset (nt liikluse keelustamine või nt 10-20km/h piirkiiruse kehtestamine) midagi ette ei võeta.
Olla nii, et inimene vaatavat kasu/kahju suhet ja kui tihti hüve/kasu ületab kahju, isegi kui kahjuks on inimelu, peetakse seda aktsepteeritavaks.

Tänavatel kulgev kontingent kel enamusel pole halli aimugi LS -st on meil jalakäijad. Siiani olen imestuses ja vaikses ootuses, millal hakatakse nende liikluskäitumist reguleerima me viljastavate EU seadusandluse tingimustes . Milline tööpõld seadusandjale ning maasvedelev raha koolitajatele.. Ilmselt läheb kaua aega kuna mopeedautode juhid oleks järjekorras esimesed kes saadetaks koolitusele ja eksameid tegema. Järgmisena tõukside kasutajad.

[Prill]

See bürokraatia evolutsioon omaette fenomen, siiski loogiline fenomen, mida rohkem on rahuaega ja heaolu, seda rohkem ja detailsemalt on võimalik erinevaid teemasid reguleerida ja "õigele" poliitikale allutada.
Teine fenomen bürokraatiamasin ise, mis on ellu kutsutud konkreetseks tööks ja seda nad teevad. Võrreldav natuke meediaga, kus üks ajalehe toimetaja seletas ilusti lahti, kuidas üks ajaleht on konkreetsed leheküljed mis tuleb täita, isegi siis kui uudiseid ei ole millest kirjutada, tuleb müüdavad leheküljed täita ehk meedia ei tegele ainult reaalsuse uudiste vahendamisega vaid sõna otseses mõttes ka "toodavad uudiseid" - kui uudiseid ei ole, mõtleme midagi sarnast lugeja jaoks välja. Tuntud nn hapukurgihooaeg, kus suur osa riigist puhkab aga uudiseid tuleb endiselt toota ja uudiseid treitakse mistahes sajandajärgulisest teemast.
Sama võib kanda üle bürokraatlikele institutsioonidele, isegi kui midagi otse reguleerimist ei vaja, on ikkagi institutsioon inimesed kelle töö tuleb sisustada, ja alati leiab kuskilt midagi mis on reguleerimata, saab reguleerida detailsemalt, saab regulatsiooni uuendada või algatada uue regulatsiooni - lõputu tööpõld.

Nii nagu ei tule ajalehte postkasti tühjade lehtedega, et polnud midagi lugejale vahendada, nii ka võimubürokraatia ei lähe laiali, sest pole midagi teha või kõik on tehtud.

[kunn24]

Eespool oli näha kena bürokraatiaihalust ja selle tõestuseks näivalt õigeid argumente.

[ping]

... Tänavatel kulgev kontingent kel enamusel pole halli aimugi LS -st on meil jalakäijad. Siiani olen imestuses ja vaikses ootuses, millal hakatakse nende liikluskäitumist reguleerima me viljastavate EU seadusandluse tingimustes . Milline tööpõld seadusandjale ning maasvedelev raha koolitajatele.. ...

Jalakäijate eeskirjadele on juba üle 10 aasta oma peatükk kehtinud liiklusseaduses:

2. jagu
Jalakäija liiklusreeglid
§ 22. Jalakäija asukoht teel
(1) Jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muud sellesarnast abivahendit kasutav jalakäija peab vahetus läheduses olevast abivahendit mittekasutavast jalakäijast möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt abivahendit mittekasutava jalakäija kiirusest ja mis võimaldab temast ohutult mööduda. Jalakäija ei tohi põhjendamatult takistada teist jalakäijat ega ülekäigurajal, kõnniteel või jalgratta- ja jalgteel liikuvat jalgratturit, kergliikurijuhti või robotliikurit.
[RT I, 13.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

(2) Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda ka jalgrattateel ning jalgratta- ja jalgtee jalgratturile ettenähtud osal, takistamata samal teel või teeosal liiklevat juhti.
[RT I, 13.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

(3) Teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 kilomeetrit tunnis, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või liikumiseks sobimatuse korral võib jalakäija liikuda sõiduteel ainult selle ääre lähedal.

(4) Kahesuunalisel eraldusribata asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, selle puudumise või liikumiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel mitmekesi liikuda ainult ühes reas üksteise järel.

(5) Jalgratast või mittetöötava mootoriga ühe- või kaherattalist sõidukit käekõrval lükkav jalakäija peab liikuma sõidutee pärisuunalise ääre lähedal, võimaluse korral väljaspool sõiduteed.
[RT I, 13.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

(6) Organiseeritud inimrühm, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud lasterühm, võib liikuda ainult sõidutee parema ääre lähedal või jalakäijat või kergliikurijuhti takistamata jalgteel või kõnniteel, kõige rohkem neli inimest kõrvuti. Organiseeritud inimrühm võib liikuda ka jalgratta- ja jalgteel jalakäijat, jalgratturit, kergliikurijuhti või pisimopeedijuhti takistamata, kõige rohkem kaks inimest kõrvuti. Rühma juht peab tagama ohutuse asjakohaste vahenditega, näiteks märgulippude, pimeda ajal helkurite, laternate või muu sellisega.
[RT I, 13.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

(7) Lasterühm võib liikuda ainult täiskasvanute saatel jalgteel, kõnniteel või jalgratta- ja jalgteel, kõige rohkem kaks last kõrvuti. Kõnnitee, jalgtee või jalgratta- ja jalgtee puudumisel võib lasterühm liikuda väljaspool sõiduteed tee parema ääre lähedal, kõige rohkem kaks last kõrvuti, seejuures valgustamata asulateel ning asulavälisel teel ainult valge ajal ja kahesuunalise liikluse korral eraldusribata teel väljaspool sõiduteed tee vasakpoolse ääre lähedal. Lasterühma saatja peab tagama ohutuse ja tal peab olema seljas ohutusvest.
[RT I, 28.02.2015, 1 - jõust. 01.05.2015]

(8) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat.

(9) Ratastooli kasutav puudega isik võib liikuda sõiduteel selle pärisuunalise ääre lähedal. Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab ratastoolil olema vasakul küljel taga punane helkur või punane tuli.

§ 23. Jalakäija kohustused lapse ohutuse tagamisel
Koolieelikut saatev täiskasvanu peab jälgima last ja vältima lapse ootamatut sattumist sõiduteele.

§ 24. Sõidutee ületamise kohad
(1) Jalakäija tohib ületada sõiduteed käigusilla või -tunneli, ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu (väljumata selle piirest) või ristmikul.

(2) Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu.

§ 25. Sõidutee ületamise nõuded
(1) Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega seisma jääda. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid vahendeid kasutav jalakäija peab sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega.

(2) Jalakäija peab sõidutee ületama lühimat teed mööda, ohutussaare olemasolul selle kaudu.

(3) Reguleeritaval ristmikul või ülekäigurajal peab jalakäija sõidutee ületamisel juhinduma foorituledest, reguleerija olemasolul aga tema märguannetest.

(4) Reguleeritaval ristmikul, kus ülekäigurada ei ole teekattel tähistatud, peab jalakäija ületama sõidutee kõnniteede kulgemise suunas, ohutussaartel asuvate fooride korral aga nende ohutussaarte kaudu. Kui roheline tuli lubab jalakäijal ristmikku ületada kõikidel sinna suubuvatel teedel korraga, tohib ta üle ristmiku minna mis tahes suunas. Kui ristmikul jalakäijafoor puudub, peab jalakäija juhinduma sõidukifoori tuledest.

(5) Kui jalakäija sõiduteel olles süttib jalakäijafoori punane tuli, selle foori puudumisel sõidukifoori kollane tuli või reguleerija annab üldise liikumist keelava märguande, peab jalakäija sõltuvalt oma asukohast sõiduteel jätkama liikumist ainult kuni lähima ohutussaareni, selle puudumisel viima lõpule sõidutee ületamise.

(6) Reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit ja ristmikku otse ületavat sõidukit.

(7) Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.

(8) Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on seisma jäänud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses.

§ 26. Jalakäija liiklemise keeld
Jalakäija ei tohi:
1) ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire, ja asulas eraldusribaga teel väljaspool käigusilda, -tunnelit, ülekäigurada või ülekäigukohta;
2) minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit;
3) liikuda kiirteel;
4) liikuda eraldusribaga sõiduteel eraldusriba kõrval ega piki eraldusriba, kui sellel pole kõnniteed.

§ 27. Nõuded käsikäruga jalakäijale
(1) Suure eseme või käsikäruga jalakäija võib liikuda sõiduteel, kui ta kõnniteel või teepeenral liikudes takistaks teisi liiklejaid ja sõiduteel liikumine ei ole talle ja teistele liiklejatele ohtlik.

(2) Pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab jalakäija kasutataval käsikärul, mis on üle ühe meetri lai, olema vasakul küljel ees valge ja taga punane tuli. Nimetatud tulede asemel võib käsikärul kasutada vasakul küljel ühte, eest valge ja tagant punase tulega laternat.

https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021?leiaKehtiv