Ehitusfoorum

Tere foorumikasutajad!

Sai ehitatud maja ja nüüd pisutine probleem teise korruse sammumüraga.
Ehitis ise õõnespaneel vahelagedega. Tasandussegu ja paneeli vahele sai pandud 50 EPS.
Kas peno oli vale otsus? Kuidas oleks seda sammumüra võimalik nüüd vähendada?
Tänan juba ette, suhteliselt häiriv viga päris kalli hoone juures!

Hunt69 kirjutas: 22 Veebr 2023, 16:41 Kas peno oli vale otsus?

Vist jah, sest peno annab igatsugu helisid otse edasi ehk jäik materjal. Täpselt ei tea, aga minu arunatuke sellest asjast nii arvab.

Hunt69 kirjutas: 22 Veebr 2023, 16:41 Kuidas oleks seda sammumüra võimalik nüüd vähendada?
Tänan juba ette, suhteliselt häiriv viga päris kalli hoone juures!

Pehme tallaga sussid või keelata kassil jalgadega trampimine II korruse ruumides või õpetada kass ja teised kodakondsed vaiksemalt käima. Õpetuse meetodid vali ise, kuid püüa seadustega vastuollu mitte minna.

Millegipärast kaldun arvama, et asi pole (ainult) EPS-s...
Sagedasemad probleemid:

- Ujuvpõranda alla jääb mõni tahke ese, mis ühendab pinnaplaadi kandekonstruktsiooniga.
- Pinnaplaadi valurakis on mingil põhjusel vigastatud. Valumass pääseb elastsesse kihti ja näiteks elastse kihi vuukide kaudu valgub mass kandekonstruktsiooni külge. Kui mass tahkub, on ujuva pinnaplaadi ja kandekonstruktsiooni vahele tekkinud jäik ühendus.
- Pinnaplaat puutub vastu kõrvalkonstruktsioone. Eraldusriba on ära jäänud või valamise ajal paigast nihkunud.
- Pinnaplaat puutub kokku läbivate konstruktsioonidega.
- Ääreliistud ei tohi olla kiilutud ujuva põrandakonstruktsiooni külge. Korralikult töötaval ujuvpõrandal on ääreliistud vähemalt 1 mm võrra põrandast lahti.
- Ujuvpõranda pinnamaterjal ei tohi puudutada ühtki ümbritsevat konstruktsiooni. Sageli halvendatakse löögimüra isolatsiooni sellega, et parkett paigaldatakse vastu radiaatoritorusid, selle tagajärjel levib heli alumisse ja/või ülemisse korterisse.
- Kui ujuvpõrandale püstitatakse plaat- või kivimaterjal, tuleb jälgida, et ala servadel ei ühendataks pinnamaterjali hoone seintega.
- Kui ujuvpõrandale püstitatakse vaheseinu, tuleb need ujuvpõrandast elastselt toestada.
- Plaatkonstruktsiooniga ujuvpõrandate puhul tuleb tähelepanelikult jälgida ka seda, et elastne kiht oleks vajaliku koormuskindlusega ja et plaatkonstruktsioon vastab projekteerimise juhenditele. Pinnakihi servaaladel võib koormuse ühtlustamiseks kasutada suurema koormuskindlusega tooteid.

xxx111 kirjutas: 22 Veebr 2023, 17:31 Millegipärast kaldun arvama, et asi pole (ainult) EPS-s...
Sagedasemad probleemid: ...

Sul võib oletustega olla õigus, kuid teema algatajat see enam ei aita, sest

Hunt69 kirjutas: 22 Veebr 2023, 16:41 Kuidas oleks seda sammumüra võimalik nüüd vähendada?

Mind pigem huvitaks kah, et kas seda sammumüra kuulmist on nüüd võimalik vähendada teiste meetoditega peale minu pakutute?

Hunt69 kirjutas: 22 Veebr 2023, 16:41 Tänan juba ette, suhteliselt häiriv viga päris kalli hoone juures!

Kui palju on numbriliselt väljendatuna kallis ja kelle jaoks? Kui Donald Trump lendaks helikopteriga üle Rae valla Peetri asumi ja vaatab, et ilus koht ja laseb ülejärgmiseks päevaks kõik Peetri asumi majade omanikud vallamaja kokku kutsuda ja küsib majaomanike käest, et mis maksavad need madalad majad ja tahaks nagu ära osta, siis võib arvata, et Donaldi jaoks ei ole need majad kallid ehk maja maksumus on väga suhteline mõiste. Ei midagi isiklikku.

Minu teada eps on üsna tüüplahendus sellises kohas. Mul ka aga paksem kiht ja täitsa ok on. Seda xxx nimekirja vaadates, väga tõenäoline, et mul ei ole ka kõik õigesti tehtud. Ntx põrandaliistud.

Vähendada saab...
On olemas vastavad materjalid...
Google nt abiks
Saab pealtpoolt / saab altpoolt - pealtpoolt viimistluse eemaldus ja tagasipanek (kui võimalik) koos vastavate "asjade" lisamisega / altpoolt uus viimistlus koos vastavate "asjade" lisamisega / saab ka kombineerituna olenevalt selles millist tulemust tahta
Aga jah - kindlasti pole odav lõbu...

xxx111 kirjutas: 22 Veebr 2023, 17:31 Millegipärast kaldun arvama, et asi pole (ainult) EPS-s...

Nõukaajal oli elektroonikapoes müügil valgest vahtplastist membraaniga valjuhääldajad, asendamaks niiskuse poolt rikutud vanade raadiote valjukaid.
Head häält need ei teinud aga olid niiskuskindlamad kui papist valjukad.
Ehk vahtplast on akustikas vägagi arvestatav helilaineid edasikandev materjal.

Hunt69 kirjutas: 22 Veebr 2023, 16:41 Sai ehitatud maja ja nüüd pisutine probleem teise korruse sammumüraga.

Milles see väljendub, et on probleem sammumüraga? Defineeri see täpsemalt. Inimeste arusaamad on erinevad. Ühe jaoks on väike sammumüra kahekordse eramu juurde kaasa käiv nähtus teine tahab helistuudio tasemel vaikust. Kas õige pisut on kuulda, kui keegi käib kontsaga kingades või pigem kõlab iga hiilides tehtud samm nagu jalutaksid elevandid trummil? Võib-olla otsid lahendust lahendamtule olukorrale ja otsid helistuudio taset?

Minu kodus kostab sammumüra ka mingil määral läbi aga pigem siis, kui keegi kiire saamuga käib. Aga piisavalt vähe, et seda tähele mitte panna. Eelmises kodus, mis oli puitkarkasssil ja puidust laetaladega oli seleglt kuulda ja häiris küll. Enam-vähem iga samm oli selgelt aru saada. Uues kodus sai tehtud teistmoodi ja kuigi vahelaed on puitfermidel siis kostab minimaalselt läbi (ka EPS50 vahekihiks). Vähem, kui tellistest 80-ndate kortermaja paneelidest vahelagi milles ma üksvahe elasin.

Mürahäiring oma majas on ajutine psühhiline probleem, mis on kõige õigem lahendada organisatoorsete meetmetega, sest mida vaiksem on mürafoon, seda teravamaks muutub inimese kuulmine.

Aastate pärast, kui lapsed on läinud, siis võib kõrvulukustavas vaikuses kuulata kuidas oma veri enda soontes kohiseb, ainsaks vestluskaaslaseks on ohkav külmik ja igatseda tagasi aegu, kui majas oli veel elu.

xxx111 kirjutas: 22 Veebr 2023, 17:31 Millegipärast kaldun arvama, et asi pole (ainult) EPS-s...
Sagedasemad probleemid:
- Ääreliistud ei tohi olla kiilutud ujuva põrandakonstruktsiooni külge. Korralikult töötaval ujuvpõrandal on ääreliistud vähemalt 1 mm võrra põrandast lahti.

Ka deformeeruva servaga põrandaliistu puhul?

Imelik kirjutas: 01 Mär 2023, 04:29

xxx111 kirjutas: 22 Veebr 2023, 17:31 Millegipärast kaldun arvama, et asi pole (ainult) EPS-s...
Sagedasemad probleemid:
- Ääreliistud ei tohi olla kiilutud ujuva põrandakonstruktsiooni külge. Korralikult töötaval ujuvpõrandal on ääreliistud vähemalt 1 mm võrra põrandast lahti.

Ka deformeeruva servaga põrandaliistu puhul?

Vot ei oska öelda...
Ilmselt oleneb ka selle liistu "deformeeruva osa konstruktsioonist"
Põhimõte on, et ükski "asi" ei puutuks kokku ujuva põrandaga