Ehitusfoorum

Tere

Selline küsimus on vihmaveerennidega.

Tundub, et sinna tekib peale suur jääkamakas ja sulab seetõttu tuulekasti osa lund ja jäätub seal uuesti. Kuidas sellist olukorda vältida?

Soojusta pööning.

Seal on 40 cm puistevilla, fassaadil on 10cm vanale lisaks 5+5 uut villa laudise all. Pole nagu näha, et külmasilda oleks renni kohas...

On köökide väljapuhketorud fassaadil, aga samas mitte igal pool.

Mõtlesin pigem, kas see renn peaks kuidagi teisiti asetsema seal. Tuulekastist kaugemal? Kalde muutmine vist ei aita.

MIks purikad on fassaadi küljes ja kuidas renn neisse puutub? Mine käi pööningul ja uuri, kust vesi seinale tuleb. Variant ka, et tubades on mingid ilged aurutajad ja aurutõke olematu. Kas tuppa ei leki?
Samuti vaja vastust, mis materjalist katus.

Tänan vastuste eest.

Katus on eterniit.
Pööningul ei pääse väga lähedale sellele sõlmele, paari m. kauguselt pole midagi tavapäratut.
Aurutõkke küsimus on huvitav mõte.
Vesi saab kuskilt tuulekasti, ma ei näe peale veerenni peale tekkiva lume/jäämütsi, kust mujalt võiks saada.

AvoTE1 kirjutas: ↑23 Dets 2022, 17:27Vesi saab kuskilt tuulekasti, ma ei näe peale veerenni peale tekkiva lume/jäämütsi, kust mujalt võiks saada

See koht, kus seinal jää algab on ju kõrgemal vihmaveerennist. Ja kuidas lahtisest vihmaveerennist saab vesi ronida tuulekasti ja sealt veel edasi kõrgemale vastu seina?

AvoTE1 kirjutas: ↑23 Dets 2022, 17:27
Pööningul ei pääse väga lähedale sellele sõlmele, paari m. kauguselt pole midagi tavapäratut.

No loomulikult ei pääse, sestap viidi ka renoveerimine läbi põhimõttel eks uus laudis kõik sita katab. Tuleb arheoloogiaga tegelema hakata, tõstukiga ligi ja mingi osa täiesti lahti võtta, eks siis paistab mis valesti.

Mis ruum seal akna taga asub? Vendi väljatulek lähedal viitaks nagu vannitoale või köögile. Kahtlaselt täpselt akna üleval ja kõrval see jama - ehk tuulutatakse suurem niiskus aknast välja ja siis külmakraadidega see niiskus purikad moodustanud? (Ja samas soojus selle koha peal renni nii palju soojendanud, et selle koha peal rennil purikad puuduvad)

Lagi ja/või sein/lagi sõlm lekib sooja, mis sulatab katusel lume. Räästas külm ja lumesulamisvesi jäätub ja tekitab jäävalli ehk "katuserenni". Vee tase tõuseb renni taga ja hakkab eterniidi liitekohtadest sisse pressima. Võibolla.
Sarnast olukorda näinud.

abe kirjutas: ↑23 Dets 2022, 22:37 Lagi ja/või sein/lagi sõlm lekib sooja, mis sulatab katusel lume. Räästas külm ja lumesulamisvesi jäätub ja tekitab jäävalli ehk "katuserenni". Vee tase tõuseb renni taga ja hakkab eterniidi liitekohtadest sisse pressima. Võibolla.
Sarnast olukorda näinud.

Mul on vana, madalakaldelise plekkkatusega majas analoogne probleem. Katus ja pööning on külmad ja sinna sooja ei leki aga kui sulama hakkab siis mingil hetkel moodustub öösel külmaga ikkagi alumisele katuseservale lume alla plekile jäävall. Kuna veel pole enam kuhugi minna siis hakkab vesi mööda katust lume all "üles roomama" ning pressib ülevalpool valtside vahelt sisse. Ainsaks lahenduseks osutus küttekaabli kinnitamine kahe valtsi külge, et alati tekiks veel võimalus ära voolata.

Mis hetkel see olukord tekkis/või tekib. On mingi seos ka välis temperatuuridega?

macintosh kirjutas: ↑23 Dets 2022, 23:03 Katus ja pööning on külmad ja sinna sooja ei leki

enesekindlus on positiivne, aga teinekord reaalsust kõverpeeglisse asetav iseloomujoon.

pancho villa kirjutas: ↑24 Dets 2022, 12:14

macintosh kirjutas: ↑23 Dets 2022, 23:03 Katus ja pööning on külmad ja sinna sooja ei leki

enesekindlus on positiivne, aga teinekord reaalsust kõverpeeglisse asetav iseloomujoon.

hea tähelepanek, korrigeerin: näiliselt ei leki sinna sooja. Tõsi on, et ma kaameraga pole vaadanud ega mõõtnud. Aga tänud, oligi just plaanis kogu maja kaameraga üle käija. Nüüd üks koht juures, mida vaadata.

rundll kirjutas: ↑24 Dets 2022, 07:22 Mis hetkel see olukord tekkis/või tekib. On mingi seos ka välis temperatuuridega?

Teema algataja juhtumi kohta ei oska lausuda. Minul on eelduseks, et katusel oleks korralik lumekate, oleks sula piisavalt pikalt (2+ päeva) ning öösel peavad kindlasti olema väljas miinuskraadid. Sellisel juhul saame vajaliku tulemuse, kus katuse kõige madalamale osale, mis on peaaegu ilma kaldeta moodustub jäävall ning vesi, mis ei leia enam võimalust rennist alla joosta hakkab lume all mööda katust üles ronima.

Tuleb meelde mingi situatsioon Norra maalt. Elasin ise seal sees, rendimaja. Ükspäev mingid tüübida madistavad katusel. Uurisin asja et mis toimub. Olukord järgmine:

Tüüp väitis et palju sooja jääb katuse alla, sinna kus peaks olema tuulutus. tulemusena rennid ja räästas jäätuvad.

Tuulutuseks 48x48. Soe ei tuuldu välja kui palju lund. Peaks olema tuulutusroov 70x70 ja hakkidega. Nad tegid siis harja peale tuulutuse, väga spets profiiliga harjaplekk. Servad läksid muru alla. Iga ca 4m tagant oli korsten.

Teemaalgataja pole siiani maininud, et ta oleks põhjuse üles leidnud ning oletan, et ehk on viga lihtsalt poolpiduses katuses. Mainitud on seda, et tegemist eterniitkatusega ja niipalju kui mina nendest udustest piltidest aru saan siis tuulekast on vana, järeldan sellest, et ka eterniit on vana. Nüüd tuli suurem lumekogus peale ja ehk on ainus seinamärgamise põhjus see, et lõi plaadile mõra sisse ja nüüd pääses vesi tuulekasti. See, et aken on sama koha peal on lihtsalt puhas kokkusattumus. Selgust saab ikkagi siis kui katusel või pööningul ninapidi juurde ronida sellele kohale mis lekib.

rundll kirjutas: ↑26 Dets 2022, 08:31 Tuleb meelde mingi situatsioon Norra maalt. Elasin ise seal sees, rendimaja. Ükspäev mingid tüübida madistavad katusel. Uurisin asja et mis toimub. Olukord järgmine:

Tüüp väitis et palju sooja jääb katuse alla, sinna kus peaks olema tuulutus. tulemusena rennid ja räästas jäätuvad.

Tuulutuseks 48x48. Soe ei tuuldu välja kui palju lund. Peaks olema tuulutusroov 70x70 ja hakkidega. Nad tegid siis harja peale tuulutuse, väga spets profiiliga harjaplekk. Servad läksid muru alla. Iga ca 4m tagant oli korsten.

Tüüpiline Norra mentaliteet tõesti, tegeleda tagajärgede, mitte põhjusega. Puuduliku isolatsiooni ning aurutõkke lahenduseks veel enam soojust raisku lasta on pädev, kui elekter odav muidugi. Just katsin üle tuhat ruutu katust, kus soojustuseks tervelt 12cm peno ja katuse all töökoda, kus pidevalt +20C.

Kas sa selle peale ei tulnud, et kui sinna sajab 0,5 m lund, siis see moodustab soojusisolatsiooni? Alt küll vaikselt sulab, aga ülevalt sajab juurde. . Võrdluseks tänavune talv, kus maa ei jõudnud alt ära külmuda, sest soojale pinnale tuli kohe paks kiht lund.

Tänan kõigile vastajatele. Hea diskussioon. Küsimus on üsna läbi talve, täna näiteks 0C kandis ilm, lumi on läinud, jäänud vaid jää. Suure lumega suurema külmaga olid suuremad purikad.

Nüüd arvan, et pealkiri oli eksitav, veerenni kalletel pole ilmselt suurt rolli jääpurikate mõistes.

Lisasin mõned pildid, kus punasega tähistasin jääkamaka ulatuse ja väljapuhked. Suurem osa restidest on sissetõmbed (korstnast väljatõmme) ja jääkamakas on suuremas ulatuses kui väljapuhked.

Ka pööningu pildid. Katuse laudis on hästi tihe, aga üksikust praost on näha, et ilmselt mingi ruberoidilaadne kate on 10a. tagasi vahetatud eterniidi all.

Hetkel näen võimalikke lahendusi:
1. Termokaameraga uurida, kas katuse ja seina sõlm ei leki sooja.
2. Tuulekast on hästi kinnine, äkki vaja lõigata sinna piki praod, et soe tuulduks välja ja vesi ei jõuaks fassaadini (?)
3. Küttekaabel veerenni (?) https://www.heatline.ee/toode/vihmaveer ... ttekaabel/

Kas kellelgi on kogemusi küttekaablite elektrikuluga?

Kuidas tunduvad mõtted?

AvoTE1 kirjutas: ↑28 Dets 2022, 17:16Kas kellelgi on kogemusi küttekaablite elektrikuluga

Elektrikulu vastab kaabli võimsusele, mis sinu toodud tabelis on kirjas. Näiteks kui sinu maja (vihmaveerenni) pikkus on 26 m, siis on kaabli võimsus 770 W ja kui see on 10 tundi sisse lülitatud on elektri kulu 7,7 kWh, mis tänase universaalse hinnaga maksab umbes 1,6 €.

Tuulekasti taga ei pruugi fassaadi lisasoojustus piisavalt kõrgele minna ja võib olla külmasild.

Ega samas taktis jätkates selle talvega seda enam selgeks tee