Panen süldipüssina oma ajuüllitise rohkem Urmase kommentaarile lisanduseks.
Ühe maja nullist kuni võtmed kätte kulud ei koosne ju pelgalt materjal, tööjõukulud ja maksud, vaid kulutused võivad olla mitmekesisemad.
Olgugi, et teemaalgataja jätab mulje justkui üksi ehitaks maja nullist võtmeteni, paneksin selle hooplemise arvele, ja tegelikkuses võib härra tõestatud pädevus ja võimekus osutuda tagasihoidlikumaks ning vaevalt ta kõike üksi teebki ja vastavaid pädevusi geodeedi kutsest kuni elektri või pottsepa omani omab.
Kui võtame ühe maja nullist ehitamise on seal terve plejaad teemasid, mis võivad käia ehitaja organiseerida-maksta aga kokkuleppel võib selle eest hoolitseda-tasuda ka tellija.
Näiteks nõuetekohane ehitusplatsi piiramine aiaga, ehitussoojak-tööriistakuur, käimla, elektrivarustus-vesi ehituseajaks jm sarnane.
Ehituse alustamisel tavaliselt geodeet märgib hoone asukoha maha, vundamendiaugu kaevab ekskavaator, materjali transpordikulu kannab kes, kraana-tellingute vajadus, ehitusprügi kogumise-äraveo korraldus jne kuni on vajadus objektile ligipääsuks rajada ligipääs, alates puude mahavõtmisest (arboristi tellimine) kuni ligipääsutee enda rajamiseni.
Mida võtmed kätte sisaldab, kas ka kommunikatsioonide liitumiste väljaehitamist, maaküte salv/puurkaev, aedade-piirete-värava-ligipääsuautomaatika, sillutised, haljastus, päikesepaneelid katusele või mitte.
Tänapäeval aina enam tahetakse ka targa kodu võimekust, millega tuleb tegeleda juba hoone ehitamise järgus ning keskmisele praalijale ehitajale võib ka joonise järgi kaablite vedamine osutuda ülejõukäivaks ja hiljem tuleb konstruktsioone avada, kulutusi teha, et asi korda saada.
Samuti objekti asukoht võib mõjutada kulusid, väikesele saarele, vanalinna või linnaääre asumi maja rajamise kulud võivad erineda märkimisväärselt, komandeeringu kulud, majutus töötajatele jm. kuni selleni kus kruvide maha unustamisel on suurem hind kui hüppan kaubikusse ja toon ära, on rohkem tellin paadi-kopteri ja meeskond ootab kruvisid päeva-paar.
Eramute puhul reeglina ei üllata aga vaidlusi võib tekitada kui arheoloogia näiteks üllatab ja tuleb tellida arheoloogia objektile peale ning tellija ja töövõtja hakkavad lepingut uurima, kes peaks kandma kulud ning kas ei ole lepingus kogemata lauset "töövõtja katab kõik kaasnevad kulud" aga vaidleb vastu, et see tähendab neid ehituseaegseid aedu-soojakuid-käimlat-valvet jms aga mitte arheoloogide kinni maksmist, sellega ei olevat eelarvestamisel arvestatud ning käivat tema arvates rohkem 'force majore' alla
Või elust enesest, tänaval torusiku ehitaja põrkus ootamatu probleemiga, kus üks hoone kuhu toru tuli sisse vedada osutus kaitseväe objektiks, ja õnnetult täpselt nii, kus krundipiir jookseb hoone vundamendiga, kus joonise järgi toru joonistatud hooneni-piirini ent projekti kirjelduses tuleb teostada toru ühendamine kliendi torustikuga ka hoones sees ehk teispool vundamenti. Aga vot kaitseväe objektil tööde teostamine nõuab eraldi luba, seda tuleb eraldi taotleda ja see võtab aega, isegi nädalaid-kuid, sisuliselt töid teostavate isikute isikukoodid-nimed edastatakse kapo-le, kes teeb taustauuringu ja vastavalt tulemustele kas luba väljatatakse või mitte.
Antud juhtumi puhul kirsiks tordil, kus firma keevitajad ei olnud ka Eesti kodakondsed vaid nö elamisloaga venekeelsed. Firma juht küll pakkus variante, et seome keevitajal silmad kinni, talutame ta läbi kaitseväe lao-keldrit tehnoruumi ning paneme kaitseliidu tunnimehe kõrvale valvama selleks paariks tunniks, mis toruühenduste keevitamiseks kulub. Aga seadus ja reeglid olevat ühesed ja karmid ning nii siiski ei tohtivat - keegi kaitseväe poolelt ei ole nõus korda rikkuma - kellel luba on ette näidata pääseb sisse, kellel mitte see ei pääse, nii lihtne ongi.
Ega midagi hullu ei juhtunud, objekt selles lõigus seisis mõned nädalad kuniks firma leidis alltöövõtukorras teise firma, kellel vastavad loatähed olemas.
See oli küll kõrvaline näide, ent samuti projektis ega kuskil ei olnud märgitud, et antud objektil tööde teostamine eeldaks antud loa olemasolu ning kes peaks katma selle üllatusega lisanduvad kulud. Kerkivate probleemidega ei tarvitse kaasneda pelgalt otsesed kulud (sunnitud alltöövõtu tellimine) vaid ka kaudsed, näiteks tööd võivad viibida ning sellega omakorda kaasneda lepingujärgsed leppetrahvid.
Aga jah ma mõistan teemaalgataja kimbatust, sest olen ka ise oma alal olnud hinnastamisega kimpus olnud ja enda kahjuks ka puusse pannud
- eks vigadest õpitakse..
Ehitussektoris niipalju kui siit-sealt kuulda on olnud, ei taheta pikemaid kokkuleppeid hinna osas üldse sõlmida. Olla mindud kompromissile, kus objekti tööd jagatakse etappideks, ning enne eelmise etapi lõppu ja järgmise algust lepitakse järgmise etapi hind kokku. Ajaliselt pikad lepingud ei pidavat põruma vaid materjali hinnatõusu põhjusel, vaid mehed pidavat ka laiali jooksma kui raha juurde ei anta. Ja nii pidavat juba olema lõhki lepinguid, kus firma tõstab vaatamata kokkulepitule käed püsti, osade materjalide hinnatõusu riski võttis oma kanda aga kui mehed ära jooksevad, ei ole lihtsalt võimalik lepingus võetud kohustusi täita - objekt jääb pooleli või tuleb tellijal raha juurde leida.
Etapiviisiline lähenemine aitab maandada nii materjali kui tööjõuhinna tõusust tulenevat riski lõpuks mõlema jaoks, sest ka tellija tahab lõpuks valmis objekti aga mitte otsida uusi töövõtjaid, kes lõpuks omadega välja ei tule ja poole pealt ära jooksevad.
tegu 200m2 majaga.Ootaks vastust asjaga kursis olevatelt ehitajatelt,igasugu süldipüsside aju üllitisi ei viitsi ka lugeda 
